oli. • Stalini järgmiseks ohvriks valiti Eesti, kuna Eesti oli väike riik ja mobilisatsiooni vältinud • Eesti pakkus ise Moskvale sobiva ettekäände „Orzeli“ juhtumi näol. • Septembri keskel tuli Tallinna sadamasse Poola allveelaev „Orzel“ • Eesti pidi allveelaeva interneerima (eraldama ja kinni pidama), ent seda tehti hooletult. • Poola allveelaevnikel oli kohe selge, et Eesti läheb peatselt venelaste võimu alla. • 24. sept. Nõudis V. Molotov Eesti välisministrilt Karl Selterilt vastastikuse abistamise pakti sõlmimist kahe riigi vahel, mille kohaselt Eestisse rajataks Nõukogude mere- ja sõjaväebaasid. • Keeldumise korral lubati kasutada jõudu. • 28. sept. 1939 kirjutati alla Eesti – NSV Liidu vastastiku abistamise paktile. • See nägi ette 25000 punaväelase ja hulga sõjatehnika toomist Eestisse. • Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. BAASIDE AJASTU
Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside
natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse.
Eesti omariikluse küsimus 1939-45 Teise maailmasõja ajal, aastatel 1939- 1945, otsustasid Eesti nagu ka teiste euroopa riikide saatuse kaks suurimat riiki. Nende riikide koostööd ei saanud takistada mitte keegi, väljaarvatud nemad ise. Partnerid aga pidasid teineteise vastu plaane ning nende koostöö sai Eesti seisukohast vaadates verise lõpu. 23. augustil 1939. aastal sõlmisid Nõukogude Liidu ja Saksamaa esindajad V. Molotov ja J. Ribbentrop mittekallaletungi lepingu, mis sisaldas ka üldsusele sel ajal salajast lisaprotokolli, mis määras ära ka huvisfäärid euroopas. Antud lepinguga läks Eesti koos Läti, Soome, Leedu ja Ida- Poolaga NSVL-i huvisfääri. 28. septembril alustas NSVL Eesti iseseisvuse hävitamist, sõlmides Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingu, mis sisaldas NSVLi sõjaväebaaside rajamist Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale koos 25 000 mehega. 1939
piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim Molotov von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule, mis sai tuntuks kui Molotovi-Ribbentropi pakt. MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa: Venemaale jäid Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ning Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. II maailmasõda algas 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit hakkas tegelema vastavalt MRP'le: 17
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 1918 I maailmasõda. 1919 28. juuni Versailles rahu. 1919 Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa, Saksamaa liitlastega ja USA (senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut, mis sisaldas Rahvasteliidu põhikirja). Selles liidus piisas ühest vastuhäälest, et otsus jääks langetamata, seega ei suudetud ära hoida konflikte ja sõdu); Loodi Komintern (ehk kommunistlik internatsionaal, rahvusvaheline kommunistlik organ...
hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas
peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18 oktoobril alustas punaarmee oma üksuste paigutamist eestisse. Eesti polnud enam sõltumatu riik. NSV Liit talitas samamoodi ka Läti ja Leeduga. 5. Oktoober 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla ning 10
oma positsioone, Trotski nõrgenes. Parteis toimus esimene suurem ,,puhastus", välja visati tuhandeid liikmeid, keda kahtlustati liikmeksastumises isikliku kasu eesmärgil. Partei 11. kongressil märtsis-aprillis 1922 laiendati poliitbürood, kuhu hakkasid kuuluma ka Lenini asetäitja valitsuses Aleksei Rõkov ja ametiühingujuht Mihhail Tomski (1880-1936). Stalin nimetati partei peasekretäriks (varem sellist ametikohta ei olnud), tema kõrval olid partei sekretärid veel Molotov ja Valerian Kuibõsev (1888-1935). Detsembris 1922 kogunenud Venemaa, Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia esindajad allkirjastasid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) asutamisakti. Leninist sai seega NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Lisaks oli igal liiduvabariigil oma valitsus ja oma kommunistlik partei koos oma juhtkonnaga. Reaalselt oli võim Moskva käes. Mais 1922 sai Lenin rabanduse. Suvel ta enam-vähem taastus, kuid detsembris 1922 tabas
· 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSV Liidule · 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine · Molotov NSV Liidu välisminister · Ribentrop Saksamaa välisminister 6. Teherani, Jalta ja Potsdami konverents (toimumisaeg, riigijuhid, otsused) (õpik ptk 13) Teherani konverents: · 1943 · Stalin, Roosevelt, Churchill · Teise rinde avamine; NSV Liit lubas kuulutada sõja Jaapanile; lepiti kokku Poola piirid ja Saksamaa jaotamine; tuldi Stalinile vastu kehtestada NSV Liidu piirid 1941. aasta seisuga (Balti riigid NSV Liidu koosseisus) Jalta konverents:
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
STALIN LÄHIVAATES. Stalin, sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovits Dzugasvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Dzugasvili elas väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. Noor Jossif lõpetas 1894.a Gori vaimuliku kooli ja astus Tbilisi vaimulikku seminari, kuid heideti sealt marksismi propageerimise pärast 1899. a välja. 1898. aastal astus ta kommunistlikku parteisse ja oli 1901. aastast elukutseline revolutsionäär. 1906 aasta juunis abiellus Stalin gruusia iluduse Jekaterina Svanidzega. 1907.a oktoobris, kuus kuud pärast poja sündi suri Jekaterina tüüfusesse. Poja nimi oli Jakov. Ta õppis ülikoolis ning oli 15a. kui isa võimule tuli ning 1943.aastal tapeti ta põgenemiskatsel Sachsenhauseni koonduslaagrist. 1918 ...
Jossif Stalin Koostas: Daire Toova TKoG 2008 Jossif Vissarionovits Stalin(Dzugasvili) Sündis Gori linnas, Gruusias Sündinud ametlikult 1879. aastal 21 detsember(vana kalendri järgi 9. detsembril) Tegelikult 1878. aastal vana kalendri järgi 6. dets. Stalini isa oli Gori talupoeg Vissarion Ivanovits Dzugasvili. Vägivaldne ja alkohoolik. Ema aga Jekaterina Georgievna, väga usklik. Stalini Gruusiapärane nimi: Soso 1888. aastal astus Soso vaimulikku kooli ning lõpetas selle 1894. aastal hiilgavalt. Asus õppima Tiflisi vaimulikku seminari Paljud vene revolutsionäärid, kellel oli keelatud elada pealinnas, valisid elupaigaks mõnusa Tiflisi. Noored seminaristid puutusid nendega tihti kokku. Ka Soso. Marksism vallutas kiiresti Tiflisi vaimuliku seminari(nende ideid oli kerge omandada). Sellega oligi endine vaimuliku seminari musterõpilane Soso muutunud revolutsionäär Ko...
Natsireziim - Teise maailmasõja puhkemise peamine süüdlane? Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei loodi 1919 aastal. Sinna hakkaksid kuuluma maailmasõja tuleustega rahulolematud kodanikud. Patrtei juhiks sai mõnda aega hiljem Adolf Hitler.1945. aastaks partei tegevus lõppes esindajate pagemise, arreteerimiste või enesetappudega. NSDAP juht Adolf Hitler sooritas enesetapu 30 aprillil. Milline oli natside roll II maailmasõja puhkemisel 1.septembril 1939? Kas natside reziimi saab pidada sõja puhkemise ainu süüdlaseks? Pärast I maailmasõja lõpu 1919 aastal sõlmitud Versaille'i lepingust tulenevad reparatsioonid olid Saksamaale rängad. Saksamaa pidi loovutama oma tähtsa tööstus piirkonna Elsass-Lotringi Prantsusmaale, kokku kaotas ligi 1/8 esialgesest territooriumist. Saksamaa majandus oli sellega raskes seisus. Sakslased tundsis end Versaille'i rahulepinguga alandatud ja rahulolematud lõid Natsioonaalsotsialistliku Sak...
09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude allkirjastada vastastikuse abistamise pakti, millega Nõukogude Liit sai õiguse luua Eesti alale sõjalaevastiku baasid. Lepingust keeldumisel lubas NSVL kasutada sõjalist jõudu. Eesti oleks võinud sellet loobuda ning hakata Nõukogude Liidule vastu, aga Eestil puudus sõjalise koostöö Balti riikidega. 28
1.Kellele fotodel kujutatud poliitikutest kuuluvad järgnevad ütlused, märgi poliitiku nimi, foto number ja sündmus , millega seoses on nii öeldud 1. 2. 3. Ütlus Poliitiku nimi Foto Sündmus nr. „Ma tõin rahu kogu meie põlvkonnale!“ Neville Chamberlain 1 Müncheni kokkulepe 1938 30. september „...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametl...
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vaba...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr. 3: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale, kuidas teha paremat ja kasutajasõbralikumat veebilehekülge. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogis liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Kõigepealt tuleb välja mõelda: Mis? Miks? Milleks? Kellele? Veebilehekülge ei tasu üle paisutada teksti ja värvidega. Veebilehekülje puhul kehtib lause: lihtsuses peitub võlu. Leidsin seitse veebilehekülje loomise ja kujundamise linki eesti keeles. Top: World: Eesti: Äri: Arvutid: Veebikujundus (7). 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin viis materjali. Materjalid ajaloo kohta, Vikipee...
maailma asjadele - õpetaja pani kõigile klassipoistele viied jumalasõna eest XXII - poistele õpetas matemaatikat õpetaja Kurlov, kes rääkis ainult nullidest ja ühtedest, poisid tahtsid uut õpetajat, Maurus keeldus uut võtmast - Tigapuu juhtimisel hakkasid poisid streikima ja ei läinud enam Kurlovi tundi, Maurus sai sellest teada, pragas poistega, aga see neid ei peatanud, streikisid edasi seni, kuni Kurlov otsustas lahkuda - uus matemaatika õpetaja Molotov oli noor ja tark, sõimas ise ka Kurlovit tainapeaks, oli sotsialist, kuid hakkas poistele tõsiselt matemaatikat õpetama, kontrollis poiste teadmisi, mida praktiliselt polnudki, sõimas neid matemaatilisteks idiootideks - poisid panid talle hüüdnimeks Hall Orikas, Molotov ootas poisse õhtul kell 5 enda juurde, et neile matemaatikat õpetada, nimetas poisse oma seltsimeesteks - Molotovi juurde jõudes polnud meest ennast kodus, läksid sisse, tegid ahju tule, õpetajat ei
märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liikmeiks said Beria, Malenkov, Bulganin, Hrustsov, Molotov, Kaganovits, Mikojan, Vorosilov, Saburov ja Mihhail Pervuhhin (1904-1978). Partei peasekretäriks (ametlikult seda kohta küll enam ei olnud) ja Ministrite Nõukogu esimeheks (ehk siis põhimõtteliselt Stalini järglaseks) sai esialgu Malenkov, ent juba 13. märtsil pidi ta sekretäri koha loovutama Hrustsovile. Poliitbüroo liikmed tahtsid sellega ära hoida liiga suure võimu koondumist taas ühe isiku kätte ning Hrustsovi peeti ilmselt ka ohutumaks meheks parteiaparaati juhtima
Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas. Teda aga ähvardas sõda kahel rindel ja ta vajas kokkulepet Staliniga. 23. aug 1939 kirjutasid välisministrid Molotov ja Ribbentrop alla mittekallaletungilepingule. Sellega olid kohustatud täitma erapooletuse, kui lepingu pool satub 3nda riigiga sõtta. Leping sisaldas ka salaprotokolle, millega jagati ära mõjusfäärid. Talvesõda 1939-1940 NSVL ja Soome. Sõda alustas NSVL. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. (Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa, Itaalia Inglismaa)
vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid. Moskva rahulepinguga Soome aga kaotas le 10 % oma seaduslike aladest. Kaotati osa Sallast, Kalamehe poolsaar, enamik Soome Karjalast koos Viiburi linnaga ja 4 Soome lahe saart. Kaotused Soome kaotas Talvesjas surnutena 21 396 meest, haavatutena 32 557 meest ja teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Kommunistid vastasid natsidele samaga. · Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet. · Nõukogude Liit omakorda surus oma naaber- riikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning
BALTI KETT Koostaja: Kätlin Tammoja. TOIMUMISE AEG JA PÕHJUS · Balti kett moodustati Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23. augustil 1989. aastal. · Eesmaärgiks oli juhtida maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. · Demonstreeriti vabadustahet ja sooviti mõjutada Nõukogude Liitu. OSALEJAD · Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendava katkematu 600 kilomeetrise pikkuse inimketi moodustasid Eesti, Läti ja Leedu inimesed · Kokku ühendas oma käed umbes kaks miljonit inimest HUVITAVAT LUGEMIST · Lembit Koik "Balti Kett". · Autor käsitleb Eesti 1988.ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. UUS BALTI KETT · Uus Balti kett plaaniti moodustada 8.mail aastal 2007 kell 11.45. · Loodeti, et inimesed võtavad taas kätest kinni Vilniuses, Rii...
Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike...
pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale. 50 aastat hiljem tõusid kolm Läänemere-äärset rahvast vähehaaval jalule ja võtsid kogu maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Toompea jalamilt üle Daugava jõe Gediminase torni jalamile.
järgmist: "Kell 4.30 hommikul sõitsime S. Timosenkoga Kremlisse. /.../ J. Stalin oli kahvatu ja istus laua taga, käes tubakat täistopitud piip. Ta ütles: "Tuleb kiiresti helistada Saksa saatkonda. Saatkonnast vastati, et suursaadik krahv von Schulenburg palub end vastu võtta kiire teate edasiandmiseks. Suursaadiku vastuvõtmine tehti ülesandeks V. Molotovole. /.../ Mõne aja pärast sisenes V. Molotov kiiresti kabinetti lausudes: "Saksa valitsus on kuulutanud meile sõja". J. Stalin istus vaikides toolil edasi ja jäi sügavalt mõttesse. Tekkis pikk ja rusuv vaikus" 1) Mõni tund pärast Saksamaa saadiku Schulenburgi poolt Saksamaa välisministeeriumi noodi üleandmist (22. juunil 1941) esines Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov raadios, pöördudes nõukogude rahva poole. Molotov kuulutas kogu maailmale, et Saksa valitsus esitas N
Aastaarvud II MS: märts 1938 Austria liitmine Saksamaaga 29.september 1938 Müncheni kokkulepe 23.august 1939 Molotov ja Ribbentrop allkirjastavad Moskvas NSV-liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22
Sõjasündmused Euroopas lõppesid 8.mai 1945, Saksamaa kapituleerumisega. 2. Leia järgnevast loetelust 6 riiki, mis olid juuniks 1941. Saksamaa poolt okupeeritud. Poola, Belgia, Holland, Prantsusmaa, Taani, Norra 3. Nim. territooriumid, mis liideti Saksamaaga enne sõja puhkemist. Austria, Tsehhoslovakkia 4. Ajaloolised isikud: USA president 1933-1945: Roosevelt NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP : Molotov Saksamaa riigijuht 1933-1945: Hitler SB peaminister, Hitleri vastase koalitsiooni organisaator : Churchill 5. Sündmused 22. juuni 1941 Saksamaa alustas sõda NSC vastu 07.detsember 1941 Jaapan ründas Pearl Harboris USA-d 02.september 1945 Teise maalimasõja lõpp, Jaapan andis alla 23. august Saksamaa sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu (Molotovi- Ribbentropi pakt salajase lisaprotokolliga) 6.juuni 1944 Normandia dessant 6
5. Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Ta oli Saksamaa füürer ehk juht. Ta juhtis Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid. Kirjutas raamatu "Mein Kampf". 6. Lev Trotski - oli juudi päritolu Vene revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Ta rajas Punaarmee. 7. Stalin oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8.Vljatseslav Molotov Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12
septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter.loodaks Nsvl · Balti tiikide okupeerimine- 24 jun 1940 esitas sõjaväebaasid. Keeldumisel ähvardati kasutada NSV ultimaatumi leedule, nõudes luba jõudu. 28 sept kirjutas Eesti Moskvas lepingule alla ja 18 okt alustas Punaarmee oma üksuste täiendavate punaarmee üksuste sissemarsiks
Nimi: Anneriin Truu Õpperühm: IK 12 Praktiline töö nr. 5: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides Van Goghi muuseum Hollandis. Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Kui panna otsingusse lihtsalt Van gogh, siis tulemusi tuleb meeletult palju. Seepärast kasutasin „Advanced search-i“, kus otsinguribasse kirjutasin „Van Gogh muuseum“,kategooriaks valisin „Arts“ ja et otsiks ainult lehekülgi „Sites only“. Tulemusi tuleb 1256, kuid teine tulemus viib muuseumi koduleheküljele. 2) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale Molotov-Ribbentropi pakti kohta. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogides liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Leidsin 96 materjali, kõik materjalid räägivad seoses selle paktiga ehk siis ajaloost....
Nimi:Kairi Laur Õpperühm: IK12 AÜ Praktiline töö nr. 3: otsing teemakataloogides, portaalides ja veebiringides Teemakataloog Open Directory http://dmoz.org/ 1) Leidke eelnimetatud teemakataloogist sirvides materjale, kuidas teha paremat ja kasutajasõbralikumat veebilehekülge. Palju ja mida leiate? Pange kirja teemakataloogis liikumise tee ehk millised on läbitud sammud allikani jõudmiseks. Art Media Agency - sisuhaldustarkvara AMA CMS, veebilahendused, intranet- ja extranetlahendused, veebidisain, programmeerimine. eHouse - e-turundus, e-jõulukaardid, spetsiaaltarkvara, reklaamkingitused, trükiteenused ning 2D ja 3D teleklipid. Idee Disain - Internetilahenduste loomine, koduleheküljed, andmebaasid, sisuhaldustarkvara Idee CMS. Programmeerimine, disain, konsultatsioon. Ultima Design - Kodulehe valmistamine ning portaali loomine, reklaam. ...
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
On mõistetav, et riigil hakkasid asjad korda minema. Rahvaliitu võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel. Esialgu ei võetud Rahvasteliitu sõjas kaotanud riike ehk Saksamaad ja tema liitlasi. Nad pääsesid sinna hiljem. Eelmainitu põhjal võin öelda, et sellest polnud eriti kasu kui Saksamaa sai Rahvasteliitu. 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov NõukogudeSaksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks:1) Hitler sai tegevusvabaduse LääneEuroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel.
Lähte Ühisgümnaasium Perestroika Nõukogude Liidus Referaat Kristiina Maremäe Lähte 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Majandus............................................................................................................................ 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 7 Tagajärjed........................................................................................................................... 8 Perestroika mõjud Eestile...................................................................
1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid
Soome säilitas iseseisvuse Sõda näitas kuivõrd nõrk oli Punaarmee lahinguline ettevalmistus See ei võimaldanud oma ülekaalu elavjõus ja tehnikas maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24 Uuem vene statistika järgi Punaarmee kaotused: Surnutena 126 875 meest Haavatutena 264 908 Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit
Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu. 2) NSV Liit sai Soome, Läti, Eesti, osa Poolast ja osa Rumeeniast ( Bessaraabia ) 28. septembril sõlmiti salaprotokolli lisaprotokoll, mille alusel Leedu läks NSV Liida mõjusfääri. MRP sõlmimine oli mõlemale riigile vajalik, kuna :
1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroopa omavahel mõjusfäärideks: 1) Hitler sai tegevusvabaduse Lääne-Euroopas 2) NL Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Bessaraabias 3) Poola jagati omavahel III II maailmasõja algus 1.septembril 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale algas II maailmasõda. Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid
Trotski Lenin soovis ,, Itaalia päästja" Heinrich Himmler Tähtsamad isikud oma järglaseks Hitleri lähim Jossif Stalin partei töökaaslane, SS-i peasekretär, Venemaa juht juht Stalini järel V. Molotov Stalini toetaja NEP toiduainete Majandus võeti riigi Riigi kontrolli all. riigile andmise kontrolli alla. Juhiti nelja-aasta kohustus asendati Korporatiivne kord plaani kaudu kindla suurusega Erilist paranemist Uued sõjatehased maksuga. majanduses ei Uued teed
Rahulepingud Rahulepinguid on meie ajaloos sõlmitud üpriski mitmeid. Nende eesmärk, aga pole alati olnud ühine, et tagada rahu. Nii mõnegi rahulepingu tagaplaanil asetses salajane lisaprotokoll, mille eesmärgiks ei olnud midagi head vaid vastupidiselt, kas teiste riikide terriotoorimi üle võtmine või riikide nõrgestamine, et ellu viia oma vallutusplaane. Riikidel oli vajadus rahulepingute järgi peamiselt sõjajärgsel perioodil, et kindlustada oma riigi tagalt või rahu enda kodumaal. Rahulepingute algatajad oli peamiselt suurriigid, nagu näiteks: Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa. Minu arvamuse kohasel muutsid maailma, aga enim Versailles rahuleping, mis oli Saksamaa ja liitlasrikide vaheline. Selle käigus püüti Saksamaad võrdustada teistega, vähendades tema asumaid. Suure osakaaluga olid ka Brest-Litovski rahuleping ning Molotov-Ribbentropi pakt. Viimane neist on ehtne näide, et rahulepingus polnud va...
Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid." Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega; 2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo" Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL,Moldova; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh Rad-Teataja,TLN,Päts,Tammsaa,Veski;majanduse edend;Ve dem vab Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde,Martna;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab" Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia. NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad...
Kõik, mis kunagi oli Raamat „Kõik, mis kunagi oli” jutustab loo 1939. aasta Võidupühast kuni 23. augustini 1939. aastal, mil sõlmiti Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungi pakt. Raamatus toimub sündmustik Eestis, alustades Palunurmest ning lõpetades Tallinnaga, kus peategelane Inge koos oma vanaisaga elas. Inge oli peale Palunurmest lahkumist tihedalt seotud oma sugulastega, kellega ta eelnevalt niivõrd kokku ei puutunud. Raamat polnud niivõrd köitev, kui arvasin seda alguses olema. Paljud tähtsusetumad tegelased ning üsna ootamatul hetkel toimunud teemavahetused tegid lugemise ebameeldivamaks, kui see oleks olnud konkreetsemalt kirjutades. Samas andis kirjutatu üsnagi hea ülevaate Eestis elust ja olust, nii vaesete kui ka nimekamate inimeste puhul. „Kõik, mis kunagi oli” sobiks just seletamaks lahti Eesti sõjaeelse ajaloo viimase iseseisvussuve tavainimeste elu, mitte sellal toimunud muu...
Ristikivi romaanide ülevaade. Tallinna triloogia ,,Tuli ja raud" ,,Õige mehe koda" ,,Rohtaed" Tegevuse aegruum: 1885 1937 u. 1885 1932 Talinn 1890 1934 Tallinn Läänemaa, Tallinn peategelane: kaubamaja omanik Peategelane: kooliõpetaja Juulius peategelane: tööline Jüri Jakob Kadarik Kilimit Diloogia ,,Kõik, mis kunagi oli" ,,Ei juhtunud midagi" 23.06.1939 (Võidupüha) 23. 08.1939 (Molotov- Sept 1939 II MS algus 1940 kevad, Tallinn, Tartu Ribbendtropi pakt), Tallinn Sürrealistlik romaan ,,Hin...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924 Ta likvideeris kik konkurendid ja jttis alles talle meeleprased isikud kellest thtsaim oli Molotov. Kiiresti kehtestas Stalin ISIKUKULTUSE. *MAJANDUS JA PLLUMAJANDUS -Majandus suunati industrialiseerimise teele e. suurtstuse eelis arendamist. Rakendati plaanimajandust (5 a. plaanid) -Pllumajanduses viidi lbi kollektiviseerimine. Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
