Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajaloo kokkulepped (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?
  • Mis kokkulepiti?
  • Mis tulemus oli?

Lõik failist

Müncheni kokkulepe: 
 
Kes osalesid? 
Müncheni  konverentsil  osalesid  Suurbritannia  (Nevil e  Chamberlain ), Saksamaa (Adolf  Hitler ), 
Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia ( Benito   Mussolini ). 
 
Mis kokkulepiti? 
Müncheni konverentsil loovutati Tšehhoslovakkia  Sueedimaa  alad Saksamaale. 
 
Mis tulemus oli? 
Müncheni kokkuleppe omas pigem negati vseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa 
sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning 
Tšehhoslovakkia tundis ennast sel e leppega Euroopa poolt reedetuna. 
 
 
Austria anšluss: 
 
Kes osalesid? 
Austria ja Saksamaa 
 
Mis kokkulepiti? 
Austria li tmine Saksamaaga,  kusjuures  Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes 
Saksamaaga ühinemist pooldasid  
 
Mis tulemus oli? 
Austria kaotas oma iseseisvuse ning li  deti  nö Suur-Saksamaaga. 
 
Molotovi-Ribbentropi pakt: 
 
Kes osalesid? 
NSV (Vjatšeslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). 
 
Mis kokkulepiti? 
Sõlmiti üksteisega rahu (mittekal aletungileping), kuid sel ele  lisandusid  ka salajased 
lisaprotokol id mil ega jaotati Euroopa omavahel ära.  
 
Mis tulemus oli? 
Kumbki ri k ei plaaninud tegelikult mittekal aletungilepingut sel e kehtimisaja lõpuni täita. Leping 
lõppes 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Li tu. Huvitav on see, et Eesti kaasaarvatud 
teised Baltiri gid ‘’anti’  Molotv-Ribbentropi paktiga NSV mõjusfääri, mis ka peale Teist 
Maailmasõda ni  jäi. 
 
Kolmikpakt
 
Kes osalesid? 
Jaapani (Saburo Kurusu), Saksamaa (Adolf  Hitler ) ja Itaalia (Galeazzo Ciano). 
Hiljem li tusid ka  Rumeenia  ja  Bulgaaria  (23. Nov. 1941 Rumeenia 1. märtsil 1941 Bulgaaria) 
ning teisigi ri ke . 
 
 
Mis kokkulepiti? 
Leppega kohustuti üksteist  toetama  juhul, kui neid ründab mõni suurri k, kel ega nad ei ole sel 
hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli ka hoida USA Teisest maailmasõjast eemal.  
 
Mis tulemus oli? 
Suurri gid said sõjas oma seljatagust kindlustada. 
 
 
Atlandi harta: 
 
Kes osalesid? 
USA (Franklin D.  Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Winston  Churchil ), hiljem li tus ka NSV. 
 
Mis kokkulepiti? 
Sel e sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte 
taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega (eesmärk oli taastada 
sõjaeelsed alad) ning austada rahvaste õigust valida endale ise  valitsemisvorm
 
Mis tulemus oli? 
Tõepoolest suudeti taastada paljude ri  kide  suveräänsus, võimaldada osadele ri kidele ligipääs 
merele , ning elustada majandust. Ent täielikult ´´õiglaseks´´ ei suudetud si ski jääda. Näiteks 
suutis NSV välja pressida, et ri kidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP 
tulemusel NSV Li  duga  li detud  aladele . Ni  saidki Baltimaadest ainasad ri gid, kel e iseseisvust 
ei taastatud. 
 
 
 
 
 

Potsdami konverents
 
Kes osalesid? 
Ameerika Ühendri gid ( Harry   Truman ), Nõukogude Li t (Jossif  Stalin ) ja Suurbritannia (Winston 
Churchil ,  Clement  Attlee)​. 
 
Mis kokkulepiti? 
Suurri gid otsustasid sõjajärgse Sakasamaa  saatuse  nö Nelja D poli tika: desarmeerimine, 
denatsifitseerimine  (natsismist puhastamine), demonteerimine ja demokratiseerimine. 
Saksamaa sõjali tlased otsustati saata rahvusvahelise kohtu al a ja Jaapanile esitati ulitimaatum 
kapituleerumiseks​. ​Hävitati lõplikult natsionaalsotsialistide partei. 
 
Mis tulemus oli? 
Kõrgeim võim läks li tlaste kontrol nõukogule ning kaotati natsionaalsotsialistide võim Euroopas. 
 
 
 
Jalta konverents: 
 
Kes osalesid? 
NSVL  (Stalin), USA (Roosvelt) ja Suurbritannia (Churchil ). 
 
Mis kokkulepiti? 
Jaotati ära Teise maailmasõjajärgse Euroopa ja  Aasia . Määrati kindlaks ÜRO 
asutamiskonverentsi aeg. Lepiti kokku Saksamaa jagamine okupatsiooni tsoonideks​. ​Ühtlasi 
lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud 
lääneliitlaste okupeeritud alale , NSVLi tagasi saatma . Lepiti kokku ka Korea ühise okupeerimise 
suhtes. 
 
Mis tulemus oli? 
Pandi algus si amaani tegutsevale organisatsioonile (ÜRO). NSVLi li tu naasnud nõukogude 
võimu vastu võidelnud  emigrandid , kas  tapeti  või saadeti sunnitööle, kus ka enamik inimesi 
hukkus. Korea okupeerimine vi s Korea lõhenemiseni sõja tulemusena. 
Ajaloo kokkulepped #1 Ajaloo kokkulepped #2 Ajaloo kokkulepped #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Susirii Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Teine maailmasõda

aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjala

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Ajaloo kordamisküsimuste vastused - Teine maailmasõda

Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 ­ Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 ­ Müncheni kokkulepe 23.08.1939 ­ Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 ­ II maailmasõja algus 22.06.1940 ­ Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis ­ Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 ­ Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets ­ Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august ­ Atlandi harta 1943 ­ Teherani konverents 6.06.1944 ­ D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 ­ Jalta konverents 1945 ­ luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 ­ Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug ­ Potsdami konverents 1945 august ­ USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 ­ Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle ­ prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba

Ajalugu
thumbnail
8
doc

KT II maailmasõda

KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. Kummaline sõ

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss ­ Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a). Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a) 1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis okupeeriti Leedult (23. märts

Ajalugu
thumbnail
6
doc

II Maailmasõda

II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa ­ Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) ­ Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia ­ Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan ­ Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööst

20. sajand maailmas
thumbnail
3
doc

Teine maailmasõda

Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest. *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete ar

Ajalugu
thumbnail
39
pptx

Rahvusvahelised suhted 20. sajandil

Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 ·

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Ajalugu 1930-1945

1930.aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa varises täielikult.Hitler ,aga pidas kõnesid lubades rahvale kõikide probleemide 01/01 Hitleri tulek lahendamist.Inimesed lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest /1934 võimule pääseda. 1933.a sai Hitler Saksmaaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks.1934.aastal aga suri Saksamaa president Hindenberg,uusi presidendivalimisi enam ei korraldatud ja Hitler kuulutati saksa rahva juhiks. 10/25 Berliini-Rooma Berliini-Rooma telg on 25. oktoobril 1936 sõlmitud sõjalis- /1936 telg poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel. Komiterni-vastane pakt- leping Saksamaa ja Jaapani vahel 11/25 Komiterni- võitluseks kommunismiga (oli suunatud peamiselt Nõukogude /1936 vastane pakt

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun