Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raivo Adlas (2)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Raivo Adlas
Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi režiilaboratooriumis. Aastatel 1968–1991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 1993–1995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris.
Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav.
Lavatee:
- 1968 – 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja
- 1990 – 1993 Tartu rahvakultuurikeskuse Sinimandria teatrijuht
- 1993 – 1995 Pärnu Endla teatris
- alates 1995 Vanemuise teatri draamanäitleja
Tunnustus:
- 1976 ENSV teeneline kunstnik
Filmid, telelavastused, kuuldemängud:
- mänginud filmis „Lindpriid” ( 1971 )
- mänginud telelavastuses „Koerad” (1968)
- mänginud kuuldemängus „Võitlus” (1978)
Varasemad rollid Vanemuises:
- Lysander – William Shakespeare „Suveöö unenägu” (1965)
- Phaethon – Mati Unt „Phaethon, Päikese poeg” (1968)
- Prints – Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” (1969)
- John Hale – Arthur Miller „Saalemi nõiad” (1969)
- Mati Johkem – Osvald Tooming „Külvikuu” (1972)
- Belski – Oskar Luts , Ardi Liive” Tagahoovis ” (1974)
- Jörgen Tesman – Henrik Ibsen „ Hedda Gabler” (1975)
- Fjodor – Leonov „Vallutusretk” (1975)
- Kossecki – Andrzejewski, Jaan Toominga , Heinsalu „ Polonees 1945” (1976)
- Robert – Enn Vetemaa „Jälle häda mõistuse pärast” (1976)
- Peeter Pärn – August KitzbergKauka jumal” (1977)
- Paralepp – Anton Hansen Tammsaare , Osvald Tooming „Tõde ja õigus” (1978)
- Jutustaja – Juhan Peegel , Kaarel Ird „Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979)
- Heinz – Kroetz „Ülem-Austria” (1980)
- Astrov – Anton Tšehhov „Onu Vanja” (1980)
- Kreutzwald – Vaino Vahingu, Madis Kõiv „ Faehlmann ” (1982)
- Karl Moor – Friedrich Schiller „Röövlid” (1983)
- Andres – Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge „Aeg tulla – aeg minna” (1986)
- Adolf Joffe – Saar, Kaarel Kilvet „Tartu rahu” (1990)
- Molotov , Köögertal – Anton Hansen Tammsaare, Mati Unt „ Taevane ja maine armastus” (1995)
- John Gabriel – Henrik Ibsen „John Gabriel Borkman” (1996)
- Inkvisiitor – Anouilh , Mati Unt „Lõoke taeva all” (1997)
- Harald Imeline – Hugo Raudsep „Viimne eurooplane ” (1997)
- tsaar Aleksander – Lev Tolstoi „Sõda ja rahu”
- Ignacy – Gombrowicz „ Laulatus
- Rimski – Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita”
- Firss – Anton Tšehhov „Kirsiaed”
- Rainysos – Mati Unt „Vend Antigone, ema Oidipus
- Scanlon – Wasserman „Lendas üle käopesa”
- Francis Nurse – Arthur Miller „Salemi nõiad”
- vana hertsog – William Shakespeare „Nagu teile meeldib”
- politseimeister Porkki – Maiju Lassila „Tuletikke laenamas”
- majahoidja Küür – Tom Stoppard „Hüppajad” (2007)
Varasemad lavastused Vanemuises:
- Švarts „Punamütsike” (1982)
- Zlotnikov „Tuli mees naise juurde” (1983)
- Oskar Luts, Raivo Adlas „Suvi” (1984)
- Hendrik Lindepuu „Tol kevadel Tartus” (1986)
- Vladimir Majakovski „Müsteerium- buff ” (1987)
- Hendrik Lindepuu „Kes teda hoida saab” (1988)
- Ilmar Külvet „ Menning ” (1990)
- Anton Hansen Tammsaare, Raivo Adlas „Armastuse võimalikkusest Vargamäel” (1993)
- Raivo Adlas „Usutluste tund Rüütli tänavas” (1994)
- Anouilh „ Orkester ” (1995)
- Madis Kõiv „ Tali ” (1996)
Varasemad lavastused mujal:
- Ajtmatov „Ja sajandist on pikem päev” (Olomouci teatris, 1987)
- Tremblay „ Igavesti Sinu, Marie-Lou” (stuudioteatris Minerva, 1989, ja Pärnu Endlas, 1992)
- Mrožek „Leping” (rahvakultuurikeskuses Sinimandria, 1991)
- Hauptmann „ Rotid ” (Pärnu Endlas, 1993)
Raivo Adlas #1 Raivo Adlas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 2xDisco2xGood Õppematerjali autor
kokkuvõte Raivo Adlase eluloost ja elutööst

Sarnased õppematerjalid

Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud ­ GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine · 1957 asutati Lavakunstikateeder (juht Panso). Esimesed lennud: Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Aarne Üksküla, Luule ja Kalju Komissarov, Raivo Trass jt · 1960 algul loodi ETÜ stuudiod Vanemuises (Ird) jt. Poleemikaid ja mõttevahetusi teatri teemadel: · Sõnakasutusest teatrilaval · Kaasaegsus ­ mis see kaasaegsus üldse on? · Kunstitõde ja elutõde ­ kas kunst ja teater peab elu tõeliselt kajastama? · Klassika tõlgendamisest ­ kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua, kui palju muuta? · Noor näitleja teatris · Kaasaegse dramaturgia probleemidest

Eesti teatri ajalugu
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v

Eesti kultuuriajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC-THE FIRST CENTURY 1896-1996
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.

Inglise keel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Kommentaarid (2)

pellarosa profiilipilt
pellarosa: Põhiliselt copy-paste vanemuise kodulehelt. Väga mõttetu konspekt.
13:36 02-05-2009
pellarosa profiilipilt
pellarosa: Põhiliselt copy-paste vanemuise kodulehelt. Väga mõttetu konspekt.
13:36 02-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun