Raivo Adlas (2)

Sarnased õppematerjalid

13

ppt

Ettekanne Mati Unt

MATI UNT (1944-2005)  Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981­1991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 1992­2003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga.  Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia  Looming Mati Unt on 1960.-1970. aasta

Kirjandus

37

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud ­ GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine · 1957 asutati Lavakunstikateeder (juht Panso). Esimesed lennud: Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Aarne Üksküla, Luule ja Kalju Komissarov, Raivo Trass jt · 1960 algul loodi ETÜ stuudiod Vanemuises (Ird) jt. Poleemikaid ja mõttevahetusi teatri teemadel: · Sõnakasutusest teatrilaval · Kaasaegsus ­ mis see kaasaegsus üldse on? · Kunstitõde ja elutõde ­ kas kunst ja teater peab elu tõeliselt kajastama? · Klassika tõlgendamisest ­ kui palju tohib siia tänapäeva sisse tuua, kui palju muuta? · Noor näitleja teatris · Kaasaegse dramaturgia probleemidest

Eesti teatri ajalugu

42

docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v

Eesti kultuuriajalugu

8

doc

Mati Unt

Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu  2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2  Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal ­ 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 1966­1972 Vanemuise teatris ning 1975­1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981­1991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 1992­2003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming h

Kirjandus

14

doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö ­ teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena ­ aasta võitlust]; 68. aasta kevade sündmused. Siseretsensioone (võimukriitika, maailma ,,sisemine pessimism"). Uuenduslikkus; näidend ­ lavastus: autoritruu. Rõhutatud teatrilisus. Tänapäeva (kaasaja) teaduse sissetoomine. Teatrilava ettenäitamine põhistseenis; tühi lava masinatega jne. ,,maailma sisemine masinavärk" kujundlikult

Üldine teatriajalugu

10

pptx

Kalju Komissaarov

KALJU KOMISSAAROV :)  Elulugu Kalju Komissaarov sündis 8. märtsil 1946. aastal Võrus ja suri 2017 aasta märtsi alguses. Ta oli ja on väga hinnatud lavastaja, näitleja ja pedagoog. Ta oli abielus Luule Komissaaroviga ning Helle-Reet Helenurmega. Kalju Komissarovi hilisem elukaaslane oli Eve Pukk. Kaljul on kolm tütart ja üks poeg. Ta oli Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikoolis nii dotsent, kateedrijuht kui ka kursuste juhendaja erinevate aastate jooksul. Lisaks oli ta õppejõud ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Ta lõpetas 1964 Tallinna 4. Keskkooli ja 1968 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Kalju oli 1968-1974 Tallinnfilmi režissöör. Pärast seda seadis ta oma sammud Noorsooteatrisse, kus ta oli lavastaja kuni 86. aastani. Alatest 1989. aastast kuni 1991. oli Kalju Ugala teatris peanäitejuht, hiljem sai temast juba lavastaja. (1986–88 ja 1991–2000) 2013.

10,klass

17

doc

Eesti teater 1918-1940

Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2  Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt levinud. Renessansiteatrit esinda

Ajalugu

8

doc

Eesti teatri ajalugu II

Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud. Dekoratsiooni

Üldine teatriajalugu

Kommentaarid (2)