Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vabadusliikumised NSV Liidus (0)

3 HALB
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub




Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus
1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis?
Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega 
hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja 
oma inimesi.
Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama 
Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See 
neil õnnestus ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele 
tulusalt vastu saada küll.
Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast 
ja mis pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo 
sisse.
2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu?
Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt 
võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu 
ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest.
3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal?
Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu 
Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist 
tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas 
vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja 
sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja 
vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt 
ning interrinne NSVL poolt.
Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL 
välja astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma.
ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud
ja tühistas selle.
NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud.
4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul
vabadusliikumist summutada?
Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski 
olnud väga raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade 
vabadustahet läbi Balti keti, milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja 
mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen 
õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda. 
Ühtlasi oli just tulnud saladuskatte alt välja Molotov-Ribbentropi pakt, mis kindlasti 
valmistas NSVL nn piinlikust ja pinget. Kogu Baltimaade okupeerimine tundus (ja oli 
ka) ju teistele riikidele ebaõiglane.
5) Valige aastatest 1987-1989 kolm kõige suurema järelmõjuga sündmust. 
Põhjendage.
Fosforiidisõja võit- eestlased tundsid esimest korda, et suudavad koos tegutsedes 
võimudele vastu astuda ning et neil on koostööd tehes jõudu. Just selle sündmuse 
võit pani rahva vabadusliikumise poole hoogsalt tegutsema.
Laulev revolutsioon- sajad tuhanded inimesed julgesid lehvitada sini-must-valgeid 
lippe ja laulda isamaalisi laule. Emotsioon, mis tekib koos lauldes on kirjeldamatult 
mõjuvõimas. Rahvas tunneb õlg õla kõrval seistes suurt motivatsiooni võidelda oma 
riigi eest. Samuti usun, et kujutati vaimusilmas ette, kuidas Eesti taasiseseisvub. Ja 
kui inimene on unistanud, sellisest asjast, siis ta töötab edaspidi selle nimel, et see 
täide läheks. Kui kogu rahvas nii tegi, siis see selgelt andis neile jõudu ja julgust edasi
liikuda, et end Nõukogude ikke alt lahti rebida.
Balti kett- tänu sellele demonstreeriti kogu maailmale oma soovi ja vabadustahet. 


Eesti rahvas nägi, et nad ei ole üksi ja nad ei pea üksinda võitlema. Jällegi tekkis 
psühholoogiline efekt nagu ka laulupidudel, mis julgustas rahvast enda eest võitlema.
Vabadusliikumised NSV Liidus #1 Vabadusliikumised NSV Liidus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SeidyT Õppematerjali autor
1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis?
2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu?
3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal?
4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul vabadusliikumist summutada?
5) Valige aastatest 1987-1989 kolm kõige suurema järelmõjuga sündmust. Põhjendage.

Sarnased õppematerjalid

Eesti taasiseseisvumise ajajoon 1987-1991
7
odt

Eesti taasiseseisvumise ajajoon 1987-1991

NSVL küsimusega. Eesti elanikest hääletas 80% iseseisvuse poolt  20. august 1991 hääletasid kõik Ülemnõukogu liikmed koosolekul Eesti riikliku iseseisvuse poolt (69 häält, 0 vastu). Eesti taasiseseisvus. Tallinnasse saabusid tankid, mis lahkusid päev hiljem Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis? Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus

12. klassi ajalugu
NL lagunemine ja Eesti taasiseseivumine
7
pdf

NL lagunemine ja Eesti taasiseseivumine

Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Augustiputs - oli 19.­21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. RESK - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee - NSV Liidu riigipöördekatset teostanud partei. NFSV - Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus - loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik - NSV Liidu 1

Ajalugu
Pestroika ja Eesti taasiseseisvumine
2
docx

Pestroika ja Eesti taasiseseisvumine

1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid varem salastatud, nagu kuritegevus

Ajalugu
Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus
3
docx

Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus

Taasiseseisvumine ­ kas taeva kingitus, NSV Liidu lagunemise või Eesti rahva kindla tahteavalduse tulemus Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.aastal. Selle üle, miks sündmused just nii arenesid ning kuidas iseseisvumine võimalikuks sai, on erinevaid arvamusi. Meie, eestlased tahame ikka öelda, et meie endi nõue vabadusele, oli peamine põhjus. Paljud ajaloolased, nt rein Ruutsoo, arvavad aga tõese seletuse peituvat mitmete asjaolude kokkulangemises. Mina leian samuti, et taasiseseisvumine sai võimalikuks erinevate tegurite koosmõjul. 1985.aastaks oli selge, et NSV Liit on sattunud ummikusse nii majanduses kui välispoliitikas. Reformid olid möödapääsmatud ning nendega tegi kiiresti algust 1985.aasta märtsis võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas perestroikapoliitikat, mis oli kuus aastat hiljem NSV Liidu lagunemise üheks põhjuseks. Perestroika nägi ette sisepingete leevendamist poliitilise ja majanduselu mõnigase libera

Ajalugu
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine
6
pdf

Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine

• 1991.a märts-korraldati üleliiduline rahvahäälestus, kus 3/4 hääletanutest pooldas endise suurriigi säilitamist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldoovia boikoteerisid seda rahvahääletust. • 17. märts 1991-Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses. • 19.08.1991.-püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. • Augustiputš-19.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse, mis kukkus läbi ja see kiirendas NSV Liidu lagunemist oluliselt. • 1991 august-peale Eesti ja Läti iseseisvuse väljakuulutamist keeldusid Ukraina ja Valgevene Gorbatšovi pakutud liidulepingust. • 8. dets 1991-Vene Föderatsioon (presidendi Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatšovi kui tollase NL presidendi teadmata) sõlmisid Venemaa, Valgevene, Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodutades Sõltumatu Riikide Ühenduse (SRÜ).

Ajalugu
NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine
22
doc

NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine

VIII Vastasseisu lõpp 43. NSVL ja tema mõjuvõimu nõrgenemine Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s  süvenes 70-ndail veelgi  maj arendati ekstensiivselt, st loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv jäi tagasihoidlikuks  käsumaj ei soosinud in ettevõtlikkust, kadus uuenduslikkus  majsüsteem end ammendanud, päästis juhus: naftakriisi ajal avastati NSVL-s naftamaardlad, nafta- ja gaasidollarite eest osteti Läänest tarbekaupu ning toiduaineid → säilis näilik maj stabiilsus, sisuline mahajäämus suurenes, täisvõimsusel töötas vaid sõjatööstus  stagnatsioon ka vaimuelus ja poliitikas – Brežnev enda heaolust huvitatud, tegelik võim armeel ja julgeolekuaparaadil  defitsiit muutunud püsivaks, kaupade hankimiseks tutvused → korruptsioon, “letialune kaubandus”  dissid

Venemaa
Nimetu
13
doc

Nimetu

doc Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse -

Ajalugu
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE
4
doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailma üle su

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun