Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseisvumine (0)

Karl Vaino - EKP esimene peasekretär 1978-1988.
1985. märts - Mihhail Gorbatšov sai NLKP peasekretäriks.
Mihhail Gorbatšov - NLKP viimane peasekretär.
Perestroika (ümberkorraldamine) - 1980. aastatel algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.
Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV -s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu
Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast.
1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Ronald Reagan - USA president 1981-1989.
23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine .
Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele.
1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus.
Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus.
1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja majandusiseseisvust, ENSV kodakondsust, kritiseeriti Karl Vaino ja Bruno Sauli tegevust.
Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega .
Vaino Väljas - EKP peasekretär, temaga asendati K. Vaino, selle sammuga üritas NSVL keskvalitsus vähendada tekkinud pingeid Eesti ühiskonnas.
Eestimaa Laul - suurim Tallinna lauluväljakul korraldatud massiüritus septembris 1988.
16. november 1988 - Suveräänsusdeklaratsioon, Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument, mille deklaratsiooni luges Ülemõukogus ette välisminister Arnold Green .
1989. jaanuar - võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus.
1989. märts - esimesed mitme kandidaadiga valimised uude kõrgeimasse riigivõimuorganisse - Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi.
Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet.
1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress , see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee.
Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan.
Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees.
18. märts 1990 - esimesed demokraatlikud valimised ENSV ülemnõukogusse.
30. märts.1990 - Üleminekuperioodi väljakuulutamine.
mai 1990 - Toompeal Interliikumine , mille esimees oli Jevgeni Kogan.
Eesti NSV Töötajate internatsionaalne Liikumine (Interliikumine) - 1988-1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine.
Boriss Jeltsin - Vene NSFV ülemnõukogu esimees alates 1991. aastast.
Lennart Meri - Eesti Vabariigi välisminister 1991. aastal, hilisem Eesti Vabariigi president.
Sõltumatute riikide ühendus ( SRÜ ) - Jeltsingi eestvedamisel (M.G ei teadnud ) sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets 1991. Minskis omavahelise liidu.
Jaanuarikriis 1991 - Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud võimorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel.
3. märtsi 1991 - toimus Eesti iseseisvusreferendum.
17. märts 1991 - üleliiduline referendum NSVL säilitamise küsimuses.
19. august 1991 - püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee.
Gennadi Janajev - Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees.
1991. august - Eesti, Läti, Ukraina, Valgevene kuulutasid välja iseseisvuse (keeldusid Gorbatšovi liidulepingust).
20. august 1991 - Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest.
Ülo Nugis - ENSV Ülemnõukogu juhataja, kuulutas välja Eesti iseseisvuse.
Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse.
25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist.
26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine.
Lambisem:
Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine.
Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV-s.
Trivimi Velliste - EMS esimees.
Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu.
IME - majandusprogramm , mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem .
Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja , IME programmi üks algatajatest.
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine.
Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993.
Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare.
Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees.
Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja julgeolekuorganite poolt vägivalla abil.