50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
186 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katukas009
Õppematerjali autor
Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta augusti sündmustele Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis suurt vastukaja. Eesti NSV juhtkond oli veendunud, et uutmine vaibub, kuid nii ei läinud. 1980. teise poole sündmused sarnanevad 19. sajandi teise poole ärkamisajaga ning seetõttu kutsutakse seda aega uueks ärkamisajaks. Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. aastal. 1989. aastal hakati moodustama Eesti Kodanike Komiteesid. Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest.
1985. aasta märtsis Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov alustas NSV Liidus senisest põhjalikumaid ümberkorraldusi. Ta korraldas perestroikapoliitikat, mille põhimõtteks oli, et kõik reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Tegelikult oli perestroika peamiseks eesmärgiks valitseva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Kokkuvõtteks see ei täitunud, kuna impeeriumi säilitamise asemel viis see poliitika 1991. aastal NSV Liidu lagunemiseni. Eesti NSV-s algas seisakuaegse sumbunud õhustiku murdumine 1986. aasta lõpus, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti, mis 1987. aasta kevadel vallandus fosforiidikampaaniana, milles rahvas esmakordselt tunetas ühtekuuluvuse jõudu. 1876. aasta augusti keskel pandi grupi siinsete teisitimõtlejate poolt alus puht-poliitilistele ettevõtmisele
Eesti taasiseseisvumine Pärast Teist maailmasõda, kui sakslased olid kaotanud ja lahkusid Eestist, okupeeris Nõukogude Liit 1945. aastal MRP salajase protokolli järgi Baltiriigid, sh ka Eesti. Siin kehtestasid nad käsumajanduse ja poliitilise võimu ainsaks kandjaks sai Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). Okupatsioon kestis kuni 1991 aastani, mil Eesti viimaks taasiseseisvus. Mis lubas Eestil Nõukogude Liidust pääseda? 1985. aastal kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Ta tuli võimule Nõukogude liidu jaoks keerulisel ajal: impeeriumi areng oli viinud riigi sise- ja välispoliitilisse ummikusse. Temast pidi saama partei uus liider, kes viiks riigi kriisist välja, säilitaks sotsialistliku ühiskonnakorra ja Kommunistliku Partei võimumonopoli.
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvumise eeldused: 1. Rahvusvaheline tasand 1) sotsialistliku (ehk kommunistliku) maailmasüsteemi kriis ja sellega seotud majanduslangus. (Kriis ilmnes juba 1980. aastate alguses) 2) NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine (edutu Afganistani sõda, kontrolli nõrgenemine Ida-Euroopas) 3) võidurelvastumise kiirendamine lääneriikide poolt (tähesõdade programmid USAs jne.) 4) NSV Liidu majanduskasvu takistamine lääneriikide poolt (alandati naftahindu, majandusblokaad jne
Täiskasvanud meenutavad pisarsilmil öölaulupidusid, Balti ketti ja miitinguid ning noored soovivad, et oleksid neist osa saanud. Laulvast revolutsioonist on saanud sümbol ajast, mil kogu rahvas püüdles ühtse eesmärgi poole, mil inimesed seisid ja laulsid käsikäes võhivõõrastega ning hoolimata erimeelsustest hoiti kokku. Sellest hoolimata jääb isegi paljudele osasaanuile, rääkimata noortest, selgusetuks, mis tol ajal täpselt toimus ja kuidas see siis ikkagi juhtus, et Eesti end vabaks laulis. Käesoleva töö eesmärk ongi anda ülevaade taasiseseisvumise tähtsamatest sündmustest ning rahva üldisest meeleolust, läbipõimituna kahe väga erineva taustaga inimese meenutustega. 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI Teine maailmasõda lõppes eestlaste jaoks kaotusega ning sellele järgnes 50- aastane Nõukogude okupatsiooniperiood, mil kõik Nõukogude vastane oli keelatud.
organisatsioonides sai Vene Föderatsioon. Idabloki lagunemine: 1. Mida tähendab "Idabloki lagunemine"? Miks ja millal see toimus? (lk 104) ,,Idabloki lagunemine" tähendab Nõukogude Liidu "vabade käte" poliitika viis kommunismi kokkuvarisemiseni Ida-Euroopas. Kokkuvõtlikult olid need muudatused murrangulise tähtsusega, mille mõju võib võrrelda isegi Prantsuse revolutsiooniga. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemisel olid nii välised kui ka sisemised põhjused. Idabloki lagunemine toimus 1980 aastate lõpust 1992 aastani ning, mis oli põhjustatud Idabloki varajasest kriisiseisundist, sotsialismi ammendumisest Ida-Euroopas, segadused, riigipöördekatsed, rahvaülestõusud erinevates Ida-Euroopa riikides jne. 2. Kuidas toimus Idabloki lagunemine (näited)? (lk 105-106) Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik reziim kokku rahulikul teel
"Eesti uus algus" Eva-Lotta Künnap 10K TKG 2010 Sissejuhatus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. 1990ndate aastate alguses Eesti eemaldus järk-järgult NSV Liidust: riigi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutati NSV Liidu vastavatest süsteemidest, kommunistliku partei juhtiv roll kaotati ja kehtestati pluralistlik poliitiline süsteem. Teel täielikule iseseisvumisele rehabiliteeriti nõukogude repressioonide ohvrid, kehtestati Eesti majanduspiir, väikeettevõtete privatiseerimise ja talude taastamisega alustati üleminekut turumajandusele.
ISESEISVUMINE 1985. aastal alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul. Põhjuseks oli avalikustatud Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid