Arutlus Eesti riigi taasiseseisvumine (3)

Arutlus
Eesti riigi taasiseseisvumine
1985. a alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistliku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. NSV liidu vabamaks muutumine vähendas aga ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole.
Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania . Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov -Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustati ka esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts. Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana eesti rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1989.a taastatud iseseisvuspäeval, 24. veeb. pandi alus kodanike komiteede liikumisele ning 1990. a veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, mille esimene istung toimus juba kuu aega hiljem. Kuid mitte kõik perestroika ajal tekkinud organisatsioonid ei pooldanud Eesti iseseisvust. 1988.a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.
Taasiseseisvumise eel muutus ka rahvas väga aktiivseks ning korraldati palju massiüritusi ja meeleavaldusi. Üks esimesi oli 23. aug. 1987.a MRP-AEG eestvedamisel korraldatud poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. EMS ja ERSP korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist, millest kujunes 1988.a ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada. 1988.a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Samas kuus toimusid ka muinsuskaitsepäevad, mil toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp . 27. juunil tähistas rahvas lauluväljakul meeleavaldusega Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks. Septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul „Eestimaa laul“, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Suurim massiüritus oli 23. augustil 1989.a toimunud Balti kett, kus osales 2 miljonit inimest Eestist, Lätist ja Leedust. Protestiaktsiooni eesmärgiks oli Moskvale surve avaldamine ja Baltikum probleemide teadvustamine rahvusvahelisel areenil.
16. novembril 1988.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Sellega tõstatati esimest korda nõukogude võimu tingimustes Eesti riikluse küsimus. Üleminekuperiood oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt 1990. aasta kevadel välja kuulutatud periood, mille lõppeesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine iseseisva riigina.
1991. aasta augustis püüdis NSV Liidus võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, et vältida uue liidulepingu koostamist. Riigipöördekatse läbikukkumine aga kiirendas oluliselt NSV Liidu lagunemist. Mõnepäevast poliitilist segadust kasutasid osavalt ära mässumeelsed liiduvabariigid Eesti, Läti, Ukraina ning Valgevene, kuulutades välja iseseisvuse, millega nad keeldusid Gorbatšovi pakutud liidulepingust.
Moskva välispoliitiline „uut moodi mõtlemine“ tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu , mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda NSV Liidu lagunemise ning andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. Eesti sai iseseisvaks küll tänu NSV Liidu lõplikule lagunemisele , kuid suurt osa selles mängisid Eestis tekkinud demokraatlikud rahvaliikumised, organisatsioonid ning eestlaste ühtsustunne ja koos võitlemine oma riigi eest. Arvan, et isegi kui NSV Liit oleks jäänud püsima, oleks Eesti suutnud ennast lõpuks iseseisvaks võidelda.