Kas Teine maailmasõda oli paratamatu? (0)

Kas Teine maailmasõda oli paratamatu?
Teist maailmasõda võib pidada globaalseks sõjaliseks konfliktiks, mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. Sõda lõppes 1945.aastal, jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu.
Teise maailmasõja üheks põhjustajaks võib pidada Rahvasteliitu, mis oli loodud eesmärgiga rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tüliküsimusi. Näiteks Vilniuse kriis tekkis Poola ja Leedu vahel Vilniuse piirkonna pärast, mis esialgu kuulus Leedule, kuni Poola selle vallutas ja endaga liitis . Vastuseks hõivas Leedu Klaipeda piirkonna. Rahvasteliit soovitas lahendada olukord läbirääkimiste teel kuid konflikt jätkus. Rahvasteliit lõpetas oma tegevuse samal päeval kui algas Teine maailma sõda, järelikult ei suudetud kuhjunud konflikte lahendada ning see viis sõjani.
Teises maailmasõjas sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt,mis oli mittekallaletungi leping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingu pool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled ehk Saksamaa ja Venemaa neile piiritletud maid vallutama. Stalin okupeeris peale Bessaraabia ka Rumeeniale kuulunud Bukoviina . Stalini tegu aga tekitas Saksamaale pahameelt. Järelikult, võib sõja tekkepõhjuseks pidada ka seda, miks sõda oli paratamatu. Venemaa ei pidanud kokkuleppest kinni.
Esimene maailmasõda lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga. 11. novembril 1919 kogunesid Esimese maailmasõja võitnud NSVL liitlaste esindajad Pariisi Versailles lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles`s langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just selle lepingu otsused mõjutasid II maailmasõja puhkemist, sest Saksamaal nõuti relvajõudude likvideerimist ja vähendamist ning reparatsioone. Sõja kindel paratamatus tulenebki rahulepingust, kuna Saksamaale seati liiga karmid nõuded.
Teise maailmasõja eelduseks oli see, et riigid tahtsid oma soove täita. Saksamaa sooviks oli arendada oma sõjatööstust, lootes, et siis saab majanduslikult heale järjele. Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas mingisugust rakendust. Hitleri jaoks ei olnud sakslastel piisavalt palju ruumi elamiseks. Seda hakati hankima naaberriikidelt ja rahvastelt. Stalini sooviks oli kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände ning hiljem oli ta kinnisideeks, et kogu maailm muutuks kommunistlikuks. Sellest järeldan seda, et Teine maailmasõda oli just soodne selleks, et näiteks Venemaa oma soove täita saaks, kuid siiski Stalini unistus ei täitunud.
Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. NSV Liit lavastas piiritüli ning alustas Soome vastu sõda. Esialgu lootis NSVL naaberriigi paari nädalaga vallutada. Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus tõmbas Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. Vaatamata tohutule ülekaalule ei suutnud NSV sõjaväike Soomet murda. 1944. aastal sõlmiti viimaks Soome ja NSV Liidu vahel rahu, kus Soome saavutas iseseisvuse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Teine maailmasõda ei toonud rahu ning sõda oli paratamatu. Tekkisid mitmesugused pingekolded, näiteks põhiliselt USA ja NSV liidu vahel. Eestlastele lõppes sõda alles siis, kui NSV liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus. Teise maailmasõja tekke paratamatus tulenebki Esimesest maailmasõjast jäänud lahendamata tülid ja probleemid.