Miks puhkes II maailmasõda? (7)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Miks puhkes Teine maailmasõda?

laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Ma arvan et peamine põhjus, miks Teine maailmasõda puhkes oli Molotovi- Ribbentropi pakt, sest Saksamaa ja Nõukogude Venemaa on olnud peaaegu koguaeg vaenlased.

Ajalugu

2

doc

Euroopa II MS ootel

Euroopa Teise Maailmasõja ootel Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulus

Ajalugu

3

doc

Saksamaa tee teise maailmasõtta

Saksamaa tee II Maailmasõtta Selles arutluses arutleme selle üle, kuidas Saksamaa valmistus II Maailmasõjaks ning kuidas ta kindlustas teed endale. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa.

Ajalugu

4

odt

II maailmasõda lahkamine

Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Veidi hiljem annekkteerisid Poola ja Ungari väiksemad poolakate ja

Ajalugu

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

Teine maailmasõda Koostas: Ergo Raig Klass: 9.a Kool: TKoG Juhendaja: Mart Kand  Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.

Ajalugu

2

doc

Teine maailmasõda.

Jaapan oli olnud siiamaani sõjaliselt väga tugev riik, kuid selles lahingus ta kaotas. See kaotus muutis väga palju maailmas jõudude vahekorda. USA käskis Jaapanil alla anda ja tunnisatada oma kaotust, kuid kui ta seda ei teinud, otsustas USA rünnata Jaapani kahte linna tuumapommiga. 260 000 inimest sai selle rünnaku läbi surma ja Jaapan sai osaks suurele kaotusele. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid USA ja Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Sellega lõppes II Maailmasõda. Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus rekordiliselt hukkamisi, lepingute murdmisi ja sellega oli seotud praktiliselt terve maailm. Saksamaa ja NSV Liidu aladel toimus hulgaliselt tapmisi, vangistamisi, küüditamisi. Eriti kiusati taga juute, kes saadeti koonduslaagritesse, kus sai surma vähemalt 12 miljonit inimest. Massilist juutide hukkamist nimetatakse holokaustiks. Pärast sõda toimus Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle

Ajalugu

3

doc

9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a

Ptk 9 ­ Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament ­ Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud

Ajalugu

19

ppt

Teine maailmasõda - slaidid

TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe ­ Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria ­Austriast sai Saksamaa osa. S

Ajalugu

Kommentaarid (7)