Saksa okupatsioon ja vene okupatsioon (2)

Eesti II maailmasõja ajal
Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP( Molotov -Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse.
Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse . Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele.
14. juunil esitati Eesti ultimaatum , nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestijaid soovisid uut valitsust. Miiting kasvas üle mässuks ja sama päeva õhtuks teatas president Päts valitsuse välja vahetamisest. Algul ei saanud võimule ühtegi kommunisti. Juulis toimusid Riigikogu valimised. Selle võitis Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaadid, kuna tulemusi võltsiti ja rahvast hirmutati. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) ja liideti Nõukogude Liidu kooseisu .
22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. Punaväed said lüüa ja pidid taanduma. 7. juulil tungisid Saks väed Eestisse. 28. augustil sai Saksa Tallinna oma võimu alla. Eesti langes seega Saksa okupatsiooni alla. Saksa muutis kiirelt olukorra Eestis endale sobivaks. Loodi Eesti kindralkomissariaat ja Eesti Omavalitsus . Kuna käis sõda vene võimudega oli vaja sakslastel abijõudu. Loodi Omakaitse, kuhu kuulusid eestlased, kes kaitsesid Eesti maapinda ja puhastasid Eestit Punaarmee riismetest. Venemaale rindele saadeti idapataljon ja politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS-diviis. Esimene pataljon , mis üldse rindele sai oli pataljon Narva. Osad mehed läksid ka Soome sõjaväkke ja neid kutsutakse soomepoisteks. Nende juhiks seal sai kapten Karl Talpak. 1941. aastal toimunud vene mobilisatsioon viis ära eesti paarkümmend tuhat eesti poissi, kes pidi minema Punaarmeesse. Eestis moodusati 22. territoriaalne laskurkorpus , kes pidi võitlema Saksa vägede vastu. Venemaale viidud sõdurid saadeti tööpataljoni, kus paljud ka surid. Neist, kes ellu jäid, moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Nad said ka Eesti pinnal võidelda aastal 1944.
1944. aasta jaanuaris hakkas taas Punaarmee võidu poole teele. Tungiti kiiresti Narvani ja sinna jäädi toppama seitsmeks kuuks. Ühel hetkel oli Punaarmeel vaja tuua lisajõude ja see andis suure eelise ka Eestile ja Saksa vägedele. Eestis kuulutati üldmobilisatsioon ja toodi kaugemal olevad väeosad ka Eestisse. Veebruaris hakkas taas sõda narva all ja see kord ägedamalt. Punaarmee lõikas igasugused sidemed Narval ära välismaaga. 6. märtsil tegi vene sõjavägi pommirünnakud suurematele Eesti linnadele. 1944. aasta suveks oli Punaarmee tunginud juba Eesti pinnale ja jäid toppama Sinimägedes, kus suudeti taas vastu astuda neile. Augusti keskel tungisid Punaarmee kaugemale Lõuna-Eestis ja ründasid Tartut. 25. Augustil saadi see enda kätte. Samal ajal oli Punaarmee ka tunginud edasi ida poolt ja 22. septembril sisenesid punaväed Tallinnasse. Prooviti ka taastada iseseisvust, aga see jäi ainult kaitseks, kuna polnud sidet rinnetega ja Tallinnas ei olnud piisavalt sõjamehi. Korra heisati ka Pika Hermani torni sini-must-valge lipp .
Kauri Vaab