II maailmasõja algus oleks olnud välditav (0)

Arutlev küsimus (ehk arutlus)  II maailmasõja algus oleks olnud välditav    II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui                   Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II                             maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II                       maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. 
 
I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid                         leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine,                 millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud                   maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule. Lisaks sellele pidi Saksamaa maksma                     Antanti riikidele reparatsioone, mis tekitasid Saksamaale tõsiseid majandusraskusi ning neid                     ei suudetud maksta. 1923.aastal okupeeris Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonna Ruhri,                   kuna Saksamaa ei suutnud reparatsioone tasuda. Kui Saksamaa oleks suutnud maksta                       reparatsioone poleks Prantsusmaa Saksamaa tööstuspiirkonda okupeerinud ning Saksamaa                 riigisisesed majandusraskused oleksid olnud olemata. Saksamaal algas hüperinflatsioon.                 Saksamaa majanduslik nõrkus ja raskused kandusid edasi ka Euroopasse ning see tõi                         kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi, sellega kaasnes ülemaailmne majanduskriis. 
 
Nõukogude liidu eesmärgiks oli kogu aeg olnud kogu maailma vallutamine ning algav II                           maailmasõda oli Nõukogude liidu meelest vältimatu. Lenini valitusajal aastal 1914, oli ta                         vastu võtnud Euroopa Ühendriikide loomise teise imperialistliku sõja tulemusel. 1924. aastal                       võimule saanud Stalinil ei olnud küsimustki kas astuda sõtta või ei, Nõukogude Liit ei tahtnud                               ise sõda alustada, kuid olid meeleldi nõus sõtta astuma. Stalin algatas industrialiseerimise,                         mille eesmärgiks oli võimalikult head ja suured sõjatehnika varud ning võimalikult suur                         armee. Kõik selleks, et vallutada Euroopa.  
 
Alates 1929. aasta majanduskriisist jäeti vaikselt unustusse Saksamaa reparatsioonid, kuid                     1930. aastal tulid need uuesti jutuks ning toimusid läbirääkimised sõja kaotanud Saksamaa                         ja võitjariikide Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Raske olukorra tõttu tehti Saksamaale                       järeleandmisi. 1933. aastal tuli võimule Hitler, kes ei pidanud uutest kokkulepetest kinni ja                           hakkas Saksamaal diktatuuri kehtestama. 1935ndaks aastaks oli Hitler ühepoolselt                   tühistanud Versailles’ rahulepingu ning muutis sõjaväe kohustuslikuks ning hakkas                   lennuväge ja sõjalaevastikku koguma, mis oli tal Versailles’ rahulepinguga keelatud.                     Lääneriigid suhtusid sellesse kõike liiga rahulikult ning mittereageerimise tulemusena viis                     Saksamaa oma väed Reini tsooni. Saksamaal tegelikult polnud jõudu Lääneriikidega sõdida.                       Kui Lääneriigid oleksid õigel ajal reageerinud ning sündmustesse sekkunud oleks Saksamaa                       tagasi tõmmanud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata, kuid                         Suurbritannia seda ei soovinud. Üks olulisest põhjustest, miks ei reageeritud õigeaegselt                       Saksamaa tegudele, võis olla Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord. 
 
1936-1939 aastatel toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse II maailmasõja eelprooviks.                     Prantsusmaa ettepanekul ei sekkunud kogu Euroopa Hispaania kodusõtta, rakendati                   mittevahelesegamispoliitika. Kuid kahjuks diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest                 sõdijaid toetas Nõukogude Liit. 1. aprillil 1939. aastal kodusõdade lõpuga kehtestati                       Hispaanias Franco diktatuur. Kui Euroopa oleks õigel ajal sekkunud Hispaania kodusõtta,                       oleks olnud võimalus, et diktatuuri poleks kehtestatud.  


 
23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas kõigile suureks üllatuseks Saksamaa ja Nõukogude Liidu                         vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt. Pakti sisu seisnes selles, et                     lubati teineteist mitte rünnata 10 aasta jooksul ning mitte osaleda teisele poolele vaenulikus                           sõjalises liidus. Paktis jagati salajaselt ära kogu Ida-Euroopa, Nõukogude Liit sai endale                         Soome, Eesti, Läti, Bessaarbia, Saksamaa sai endale ülejäänud Ida-Euroopa. Poola jagati                       pooleks ning hiljem müüs Saksmaa Nõukogude Liidule ka Leedu, saades vastu pooleks                         jagatud Poola saamata jäänud osa.  
 
Saladuses hoitud Molotov-Ribbentropi pakti sõlmisest sai alguse II maailmasõda. Euroopa                     oleks pidanud juba varem märkama ebastabiilset Saksamaad ning selle valitsejaid ja õigel                         ajal reageerides oleks olnud võimalik II maailmasõda vältida.