Kristiine Kõiv 12AÕ Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass-Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor
Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito, kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud. Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati. 20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada. Balti riikides arenes välja läänemeelne vastupanuliikumine. Oldi kindel Saksamaa kaotuses ja loodeti sarnaselt I maailmasõja lõpuga iseseisvus saavutada. Ukrainas tegutsenud Ukraina Ülestõusnute Armee (UPA) liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogude meelsete partesantide vastu. Juhiks oli Bandero. Seadis eesmärgiks iseseisvuse saavutamise. Punaarmee juhtimisel tegutses partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel. Sakslased kasutasid partisanide vastu võitlemiseks kasakaid. Igapäevaelu- Tsiviilelanikkonnal tekkis palju spetsiifilisi puudusi. Enamikes riikides kehtestati kaardisüsteem
1 III. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine (24.02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse.
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse.
...................................................... 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine........................................................................................................................ 4 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 ..................................................................................................... 4 2.3 Välksõda läänes .............................................................
Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. · 17
Esimene maailmasõda Toimus aastatel 1914- 1918 Põhjused: 1. Võitlusturgude ja tooraineallikate pärast, ekspordi võimaluste pärast 2. Mõjupiirkonnad, asumaad 3. Suuri sõdu polnud sinna maani olnud, ei teatud, kui negatiivne see oli, peeti hoopis kangelaslikuks. 4. Diplimaatilisi suhteid ei reguleerinud ükski rahvusvaheline institutsioon 5. Olid kujunenud suurriikide sõjalispoliitilised liidud Antant ja Keskriigid. 4. Prantsusmaa ja Saksamaa vihavaen Ajend: 28. juunil 1914. toimunud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile I maailmasõda algab, kui Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja. Sõjaplaanid:
aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende
Kõik kommentaarid