o Valitsemine legitiimsus (põhiseaduse järgi, õiguspärane) o Rahvas aktsepteerib valitsuse tegevust o Efektiivne valitsus (erinevate sotsiaalsete gruppide huvide rahuldamine) · Heaolu kasv o Turumajandus o Sotsiaalpoliitika 53% · Demograafiline o Rahvastikutaastamine o Rahvuslik kvaliteet (haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda) Sektoridvaldkonnad Avalik sektor Erasektor Mittetulundussektor Näited ERR, president jt. AS, FIE, OÜ, MTÜ, SA, ühistud, TÜ seltsid Põhivaldkonnad Poliitika, riigi ja Raha, kasum, Kodanikuühendused ja omavalitsusasutused eraettevõtted organisatsioonid Hõivatute osakaal 35% 60% 5% Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Sotsiaalne struktuur e
Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused (korteri-ja suvilaühistud, huvialaühendused, spordiseltsid ja -klubid, usuühingud, taidlus- ja kultuuriseltsid, ametiühingud, õpilas-ja noorteorganisatsioonid jne) eesmärk on
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud) 7. Ühiskonna kihistus: · Sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalsüsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid.
Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku palgatöölistest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Nt huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused. Pluralism 1)mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2) USA poolitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt kommunistlikud NSV Liit või Põhja-Korea) ning pole arenguvõimelised. · Ühiskonna edukuse aluseks on kõigi ühiskonna valdkondade harmooniline areng. 4.2. Esimene ehk avalik sektor:
Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor – Avalik sektor – poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor – majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor – ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele.
Siis on sul järgmised õigused: a) Saada töötu abiraha b) Osaleda koolitustel c) Taotleda raha oma firma asutamiseks d) Saada ravikindlustus ÜHISKONNAELU Ühiskonnaelu valdkonnad: poliitika, majandus, kodanikuühiskond, kultuur, eraelu, õigus, moraal. Ühiskonnaelu sektorid: I sektor Avalik sektor poliitika, riigiasutused (Eesti Kaitseväe peastaap, Maksu- ja tolliamet) II sektor - Erasektor majandus (AS ,OÜ) III sektor - Mittetulundussektor ühiskonna osa, mille eesmärgiks ei ole kasu saamine ega võimu teostamine = kodanikuühiskond (Eesti Lasterikaste Perede Liit, MTÜ, SA) KODANIKUÜHISKOND (-nagu demokraatlik, õigus sõnavabadusele, protestida jne, aga see peab vastama seadustele) Kodanikuühiskond Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone, mille eesmärk on tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Toetub kodanikualgatusele
Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Avalik sektor - ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. riik eraldab raha ja tellib teenust. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori peaülesandeks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. (Tartu ülikool, ERR) Erasektor - sellesse kuuluvad eraettevõtted. Ettevõtted erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala polest. Erasektori tunnused on kasumi taotlemine ja eraomandus. (aktsiaseltsid, pangad) Kolmas sektor e mittetulundussektor - eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit, vaid vabatahtlikud ühendused (MTÜ, sihtasutused) Kodanikuühiskond - ühiskond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Toimivale kodanikuühiskonnale on omane : · ühiskasu ning inimväärika elu taolemine · julgus kaitsta isiklikku arvamust · võrdsete võimaluste ja tolerantsuse toetamine · pühendumus vabatahtlikele ettevõtmistele
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Eluasemepoliitika c. Sotsiaalpoliitika d. Keskkonnakaitsepoliitika 4) Definitsioonid a. mittepoliitiline, poliitikast hoiduv -> apoliitiline b. ühiskonna valdkond, kõlblus ja käitumisnormid-> moraal c. ühiskonna kõrgkiht, paremik -> eliit d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teenindussektor e tertsiaalsektor) igaüks osaleb teenindusmajanduses. 3. Seletage lahti väide ,, Iga töö on teenus ja iga inimene on teenindaja".
Sektor tugineb riigivõimu poolt kehtestatud seadustele ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Avaliku sektori eesmärgiks on riigi toimimine, sotsiaalhoolekanne, haridus, õigussüsteem, riigikaitse ja riigi majandustegevus. (Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Linnavalitsus, Are vald, Eesti Pank, Riigikantselei, ministeeriumid, kohtud) II Erasektor e tulundussektor e ärisektor Sektori eesmärgiks on kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid, FIEd. (SaarPoll, Emor) III Mittetulundussektor (kodanikuühiskond) Tugineb kodanikualgatusel. Eesmärgid: 1) aktiivne vabaaja sisustamine (spordi- ja huviringid) 2) kuritegevuse vähendamine (naabrivalve) 3) usulised eesmärgid (kirikukogudused) 4) ametiühingud Sisuliselt moodustab III sektor kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna, mille suurimaks eesmärgiks on demokraatia kaitsmine. Avalik-õiguslikud institutsioonid (riiklikud ülikoolid, ERR, Kaitseliit)
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada.
olulisem, mis seda ühiskonda iseloomustab, siis sobiks selleks ilmselt teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusele selle kõige avaramas tähenduses. Võib öelda, et me elame teenindusajastul, oleme teenindusajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö teenindusühiskonnas meie ette seavad. Teenindusmajandus, sh teenindusettevõtlus, aga ka kolmas ehk mittetulundussektor, mis on valdavalt orienteeritud inimeste teenindamisele, on kasvamas kõikjal ning teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses. Teenindusmajandus mõjutab tugevalt kogu ühiskonnas toimuvaid arenguid ja õige on ka vastupidine väide. Teenindusmajanduse üheks kõige mõistetavamaks näitajaks on teeninduses töötavate inimeste osakaal tööhõives. Teenindussektor on arenenud Lääneriikides, aga ka Eestis, muutunud suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks
poliitikas püstitatud eesmärke. Avalik-õiguslik asutus ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. Riik eraldab raha ja tellib teenust. II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida kasumit. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjooneks kasumi taotlemine ja eraomandus. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused. Nt MTÜ, sihtasutused, seltsingud. Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse: REGULEERIMISTEOORIAD VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIAD John Maynard Keynes Milton Friedman Kapitalistlik majandus on ebastabiilne stabiilne
poliitikas püstitatud eesmärke. Avalik-õiguslik asutus ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt. Riik eraldab raha ja tellib teenust. II. Erasektor – erakapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle eesmärgiks on teenida kasumit. Erinevad õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest. Ühisjooneks kasumi taotlemine ja eraomandus. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond – eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused. Nt MTÜ, sihtasutused, seltsingud. Peamised teooriad, mis käsitlevad riigi sekkumist majandusse: REGULEERIMISTEOORIAD VABA ETTEVÕTLUSE TEOORIAD John Maynard Keynes Milton Friedman Kapitalistlik majandus on ebastabiilne stabiilne
Riigi tunnused: oma territoorium, sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. 2. Erasektor ehk tulundussektor Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega. Tunnused kasumi taotlemine, eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi. 3. Mittetulundussektor kodanikuühiskond MTÜ-d , seltsid, usuühingud, korteri-suvila- garaaziühistud, keskkonnakaitse organisatsioonid, sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd, Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest seismine, eesmärgiks parandada oma elukvaliteeti. Kui ühiskond on liiga ühetaoline, võib tekkida vägivald jne. Kodaniku organisatsioonide tegevus ja ülesanded vabaaja sisustamine
Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Kodanikuühiskond Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühin-guid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on kolmas sektor. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 7. Riigikontroll, riigikontrolöe Esimene riikliku majanduskontrolli asutus loodi 13. s. Inglismaal. Kontrolliasutuste funktsioonid on aegade jooksul
tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus)
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uu...
n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usuühen-dusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jt n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada, ® julgeb neid kasutada ® Inglise keeles civic courage Osalusühiskond n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks
riigivõimuga; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine; ) Teine ehk erasektor (kasumit taotlevad eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid; aitavad kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes kodanikualgatusele) Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Võim isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet, mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine
Esimene tõlgendab kodanikuühiskonda poliitilises tähenduses. See rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita, seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond,
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitik...
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, ...
Estonian Business School 20152016 õppeaasta kevadsemester AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korr...
Väljend ,,k. korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. · Kolmas sektor - Ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ka kasumit taotleva ärisektori alla. See sisaldab mittetulundusühendusi, mida Eestis oli 1. septembril 2007 registreeritud 25 853. Nendest moodustasid poole korteri-, garaazi- ja aiandusühistud. K.-s töötab umbes 4-5% tööjõust. Sõnu mittetulundussektor ja kodanikuühiskond (kodanikeühiskond) kasutatakse tihti samas tähenduses kui k.. Ingliskeelse termini third sector sõnasõnaline vaste. 8 Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste registrisse on kantud 1. juuni 2010 seisuga 30 973 ühendust, millest 30 166 on MTÜ-d ja SA-d; Ca. poole (u. 14 tuhat) ühendustest moodustavad korteriühistud;
sse, Kanadasse, Austraaliasse. 4. 1) Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. 1) AVALIK SEKTOR (poliitika, riik) - esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 2) ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR (majandus) - sektor, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. 3) KOLMAS SEKTOR EHK MITTETULUNDUSSEKTOR (kodanikuühiskond) - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. (Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Kodanikuühiskond - sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Aktiivne kodanikuühiskond mõjutab poliitikas tehtavaid otsuseid ja kontrollib riiki. (sinna kuuluvad
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
elundite eemaldamine. Ärakasutamisega on tegemist niipea, kui inimese osas võetakse sunnimeetmed (kasutatakse ähvardusi, jõudu, inimröövi, kelmust, pettust jne), ilma et isik oleks selleks andnud oma nõusoleku. Kui kuriteo ohver on laps (alla 18-aastane isik), on ärakasutamine automaatselt inimkaubandus, isegi kui ühtegi eespool nimetatud sunnimeedet ei ole võetud. Tegelevad: 1) Diplomaatiline võrgustik 2) Jõustruktuurid 3) Mittetulundussektor 4) Tavaline riigi või KOV ametnik teemaga tegelemisel suhteliselt kogenematu ja abitu --- Tavarände mõjutajad: Vanus (noorß----------àvana telg) Perekond (vallalineß---àabielus telg) Abikaasa (koduneß-----töötav telg) Lapsed (väikesedß----àsuured lapsed telg) Hõive (töötuß----àtöötav telg) Haridus (kõrgeß----àmadal haridus telg) Kaugus (lähedaneß---àkauge ´uus elukoht telg)
arengusuundadele. Õpilast suunatakse: väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning toimimist; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
