Turu atraktiivsuse maatriks Turu suurus, kasv, tsüklilisus, hooajalisus Tulu potentsiaal Tarbijate hulk Konkurentide hulk, konkurentsipoliitika Turupositsiooni maatriks Turuosa, käive Tarbijate lojaalsus Finantsvahendid Tehnoloogia Innovatsioon, toote kvaliteet, valikud, kulud Arengupotentsiaal TURUOSA = Toote X müügimaht regioonis N/Tootegrupi müügimaht regioonis N *100(%) Makrokeskkond Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte. Õpetus turundussüsteemidest, nende mõjust ühiskonnale ja vastupidi. Turunduse makrokeskkonna liigid ja tegurid: Demograafilised tegurid Millised on peamised demograafilised sündmused ja tendentsid antud riigis? Kuidas need tendentsid mõjutavad turundustegevust antud riigis? Majanduslikud tegurid
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende
Rahvusvahelise institiutsionaalse raamatukogunduse tekke põhjused ja eelised võib kokku võtta alljärgnevate märksõnadega: · Rahvusvahelised raamatukogu- ja infoalased organisatsioonid raamistikuna eri riikide rahvusliku raamatukogunduse arenguks. · Rahvusvaheliste raamatukogu- ja infoalaste organisatsioonide roll ühise teabekapitali kujundamises ja standardimises. · Rahvusvahelised erialaorganisatsioonide makrokeskkond. · Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide liikmeskord, struktuuriüksuste kujunemine eri riikide liidripositsioon ja mõjusfäärid. · Rahvusvahelise erialaorganisatsiooni juhtimisstruktuurid tegevjuhtkond, valimised, arengukava, strateegiline plaan jne. · Rahvusvaheliste erialaorganisatsioonide tegevuse regulaarsus aastakonverents aastakoosolek, peaassamblee, erialaperioodika. · Rahvusvahelise raamatukogu- ja infoalase organisatsiooni loomine näidisjuhtum.
Tallinn 2013 rakendamine. See käitumisviis sõltub otsustaja isikuomadustest ja olukorra eetilisusest. Isikuomadustelt on positiivsed omadused: meeldivus, kohusetundlikkus, moraalsus, kogemuslik kontroll. Negatiivseteks nähtusteks on neurootilisus ja machiavellinism. Järgnevalt oleme välja toonud eetika kasud. Eetilise juhtimise tulemusena pareneb nii organisatsiooni mirko- kui ka makrokeskkond. See väljendub paremates suhetes erinevate osapooltega ning ettevõtte kasumis. Eetilisuse kasu ulatub ka tulevikku - tulevastele põlvkondadele. Eetilise organisatsioonikultuuri kujundamisel on kõige tähtsamad alluva ja juhi vahelised suhted. Juht peab oskama seada eetilisi rollimudeleid, neid ise kohusetundlikult järgima ning rakendama tasusüsteemi. Nii karistused kui ka preemiad on tähtsad eetilisuse külvamiseks
-st tervikliku pildi, põhinedes valdavalt tulemusnäitajatele. Mida mõõdad, seda ka saad – seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks org.-ni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta see konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. 16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid Sisekeskkond jaguneb: • Töötajad • Juhtimine • Kultuur Väliskeskkond jaguneb: • makrokeskkond • mikrokeskkond Makrokeskkond: • Rahvusvahelised tegurid • Majanduslikud tegurid • Sotsiaal-kultuurilised tegurid • Poliitilised ja õiguslikud tegurid • Tehnoloogilised tegurid Mikrokeskkond: • Konkurendid • Kliendid • Tarnijad • Regulaatorid • Strateegilised liitlased 17. PEST analüüsi selgitus • PEST-analüüs (tuleneb inglise keelsetest mõistetest "Political, Economical, Social and Technological
järele. Nii kujuneb välja organisatsiooni struktuur. Süsteem Inimesed e sotsiaalne allsüsteem Struktuur e juhtiv allsüsteem Tehnoloogia e tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik mõjutavad üksteist ja lisaks mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. Allsüsteeme ühendab ühine eesmärk ning neid mõjutab keskkond. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Sisekeskkond (mikro): Mikrokeskkond on see vahetu keskkond, milles organisatsioon toimib.
teenindajad müüvad jne. Inimeste töö paremaks kordineerimisel luuakse süsteem, et paremini lahendada keerukaid otsuseid. 3) Tehnoloogia ehk tehniline- tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju näit: erinevad terasesulatusetsehh haiglast. Head töötingimused loovad eelduse paremaks töötamiseks , kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro-ja makrokeskkond. Ükski org. ei eksisteeri üksinda vaid on osa suuremast süsteemist mis on talle väliskeskkonnaks. Mikro-ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad jt. Makro-ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid org. ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades ühtse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks läheb org. tasakaalust välja
tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju, paremad töötingimused loovad küll eelduse paremaks töötamiseks, kuid samas kitsendab tipptehnoloogia inimeste tegutsemist. Kõik osad mõjutavad vastastikku teineteist, neid ühendab eesmärk. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju. 3.Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid, tarnijad, kohalikud regulaatorid (KOV-d). Makro- ehk üldkeskkond mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt.: üldine majanduslik olukord (ostujõud, inflatsioon), valitsuse poliitika (seadusandlus), sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, tehnoloogia areng, demograafiline olukord (rahvastiku vananemine, noorte
Kaubandusettevõtte väliskeskkonda võib skemaatiliselt esitada ühe-, kahe- või kolmetasandilisena (vt. joonis 7 slaidil). Ühetasandilise esituse korral tuuakse teguritena näiteks hankijad, konkurendid, riik, ühiskond, ostjad, pangad. . Kahetasandilise esituse puhul eristatakse mikro- ja makrokeskkonda. Kaubandusettevõtte mikrokeskkond koosneb hankijatest, konkurentidest ja ostjatest, mistõttu on kasutatud erialakirjanduses ka mõistet mikrokolmnurk. Makrokeskkond hõlmab sotsiaal-kultuurilised, õiguslik-poliitilised, klimaatilis-geograafilised, tehnoloogilised ja majanduslikud raamtingimused. Kolmetasandiline esitus erineb eelmisest vaid kõige sisemise (katkendliku joonega tähistatud) keskkonna poolest. Selle moodustavad omavahel tihedat koostööd tegevad kaubandusettevõtted (näiteks ühte kaubandusketti kuuluvad ettevõtted). 5. Kaubandusinstitutsioonid turustusahelas Esmalt mõisteline täpsustus: turustusahel = turustuskanal.
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust,
2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem Kõik need osad mõjutavad vastastikku üksteist. Lisaks sellele mõjutab organisatsiooni allsüsteeme ka väliskeskkond, millele ka need avaldavad omakorda mõju 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused.
allsüsteem All süsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond: - makro 2 ehk lühekeskkond, makro ehk üldkeskkond Allsüsteeme ühendab eesmärk ja neid mõjutab keskkond. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine 3 Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond · Oluline tehnoloogilised tingimused (arengutase ühiskonnas) · Poliitilised tingimused · Ökoloogilised · Kultuurilised · Legaalsuse tingimused Veel · Milline juhtimistiil · Kas õhkkond on positiivne ja toetav · Kas töötajad on motiveeritud · Milline on töökeskkond · Millised suhted valitsevad org. 4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Org.lepped
(ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid. Org. keskkond väliskeskkond sisekeskkond mikrokeskkond makrokeskkond töötajad, vahetult mõjuta- kaudselt mõjutavad juhtimine, kultuur. vad tegurid. tegurid. N: rahvusvahe- N: konkurendid, lised, majanduslikud, kliendid, tarnijad, sotsiaal- kultuurilised, regulaatorid, stra- poliitilised ja õiguslikud, teegilised liitlased. tehnoloogilised tegurid. 5. Eesmärgi definitsioon, eesmärkide jaotus, SMART mudel. Eesmärk- mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada
Organisatsiooni olemasolu eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: tootjad, müüjad, raamatupidamine, juhid. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogia tähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku moodustades kompleksse süsteemi
Organisatsiooni olemasolu eeldab erinevate ametikohtade olemasolu: tootjad, müüjad, raamatupidamine, juhid. Inimeste tegevuse efektiivsemaks koordineerimiseks kujundatakse välja struktuur, et pidada nõu, võtta vastu otsuseid ja paremini lahendada keerukaid probleeme. Tehnoloogiatähendab inimeste tegutsemiseks vajalikke materiaalseid ja tehnilisi vahendeid. Kasutatav tehnoloogia avaldab töötingimustele suurt mõju. 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro ja makrokeskkond. Organisatsioon on osa suuremast süsteemist, mis on talle väliskeskkonnaks. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- e lähikeskkond: kliendid, koostööpartnerid, konkurendid jt ning makro- e üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellesse kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku moodustades kompleksse süsteemi. Nii
Majandustsüklid majandustõus vs langus Piiratud ressursid ressursside õige kasutamine Rajasõltuvus ei suudeta uusi ideid genereerida 3) Evolutsiooni tasemed: Organisatsioonide populatsioonide evolutsioon Organisatsiooni kui terviku evolutsioon Organisatsiooni sisene evolutsioon 5. Kirjeldage organisatsiooni kui avatud dünaamilist süsteemi Sinna kuuluvad organisatsiooni sisekeskkond (8 S-i), mikro - ja makrokeskkond. 6. Nimetage organisatsiooni keskkonnad ja kirjeldage kõiki lühidalt 1) Makrokeskkonda mõjutavad: rahvusvahelisus majanduslik olukord sotsiaal-kultuuriline taust poliitilised vaated tehnoloogiline areng 2) Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid kliendid tarnijad regulaatorid strateegilised liitlased 3) Sisekeskkonna moodustavad:
JUHTIMINE LOENG I 1. Mida võib nimetada organisatsiooniks? kindla inimrühma terviklik ühendus, kus juhitakse ja kooskõlastatakse konkreetseid tegevusi ühiste eesmärkide saavutamise nimel. koostöö üldine vorm, mis liidab koostisosad üheks tervikuks ja moodustab raamistiku mingile ettevõtmisele või üritusele 2. Millistest osadest koosneb organisatsioon H. Mintzbergi käsitluses? 1. Põhitegijad (töö teostajad) 2. Eesliin (vähemalt üks juht) 3. Keskliin (ühendab eesliini põhitegijatega) 4. Tehnoloogiapersonal (planeerivad ja kontrollivad teiste tegevust) 5. Abistav personal 6. Ideoloogia (organisatsioonikultuur ja põhiväärtsed) 3. Kuidas võib jagada äriorganisatsiooni eesmärke? tootmislikud eesmärgid - turgude hõivamine; toodangu sortimendi määratlemine; finantseesmärgid - piisava likviidsuse tagamine; optimaalne kulud...
Kuidas organisatsiooni keskkonda jaotatakse? Organisatsiooni keskkonna all võib mõista keskkonda, milles organisatsioonid töötavad. Organisatsiooni keskonda jaotatakse: SISEKESKKOND:Inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine, seadmed VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni Mikrokeskkond:vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib.(Kliendid,, tarnijad, konkurendid) Makrokeskkond:Moodustavad selle paikkonna kultuurilised põhiväärtused ja majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. 2. Nimeta organisatsiooni makrokeskkonna peamised osad? Makrokeskkond koosneb: · Rahvusvahelistest teguritest ülemaailmsed arengusuunad, ärielu mõjutavad trendid. nt liitumine EL-ga, keskkonna kaitse tõhustamine, kõrgtehnoloogia areng. · Majanduslikud tegurid muutused inflatsiooni, rahvamajanduse
1. Organisatsiooni mõiste Kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. 2. Organisatsiooni edukuse eeldused Org peab andma tulemusi, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Neli koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus, ainelised ja rahalised varad. Org peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 3. Juhtimise kui protsessi mõiste Inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. Tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Juhtimise funktsioonide definitsioonid (kavandami...
teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. 1. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse turunduskeskkonda veel finantsosakond, ostuosakond, müügiosakond, arendusosakond jne. 2. Makrokeskkond Makrokeskkonna moodustavad 6 erinevat keskkonda (vt. üleval loetelu). a. Looduskeskkond moodustavad loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust. Näiteks: tooraine vähenemine (puit, toit, vesi jne), energiahindade tõus, kasvava saastatus, valitsuse sekkumine loodusvaradesse. b
ning ainelised ja rahalised varad. Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused. Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4 Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna tegurid + Organisatsiooni keskkond jaguneb: 1) Väliskeskkond · Makrokeskkond · Rahvusvahelised tegurid · Majanduslikud tegurid · Sotsiaal-kultuurilised tegurid · Poliitilised ja õiguslikud tegurid · Tehnoloogilised tegurid · Mikrokeskkond · Konkurendid · Kliendid · Tarnijad · Regulaatorid · Strateegilised liitlased 2) Sisekeskkond · Töötajad · Juhtimine
Välised võimalused riigipoole tugi, uue ostjagrupi tekkimine, konkurentide tagasitõmbumine turult ja kasvav nõudlus välisturul. Ohtudeks, mis tulevad väljast poolt on turu kasvu peatumine, kogenud konkurentide agressiivne turuletulek, kulude kasv seoses muutustega seadusandluses, ostjate eelistuste muutused ja ka muudatused tehnoloogias. SWOT analüüs on ka turundusplaani üheks suureks osaks. 1. Lojaalsus 2. Turunduse mikro- ja makrokeskkond - Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad · Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline,
- ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning seaduses sätestatud äriühing (aktsiaselts, osaühing jne) - ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb Ettevõtte tegutsemiskeskkond Tegutsemist mõjutavad 1. Sisekeskkond (omanikud, juhid, töötajad) ja sisemised tegurid (juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisund jt) 2. Väliskeskkond - mikrokeskkond (tarbijad, hankijad, vahendajad, konkurendid) - makrokeskkond (majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline, tehnoloogiline, looduslik) SWOT analüüs!! 2. Efektiivsusteooria üldalused 2.1. Efektiivsusteooria olemus EFEKTIIVSUSTEOORIA on õpetus ühiskondliku tootmise kui terviku ja tema üksikute allosade majanduslikust hindamisest. Hinnata võib 1) tegevust, s.o ressursside kasutamist 2) tootmise seisundit, arenguperspektiive Hinnangu andmisel oluline: 1
1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba
1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba
Mida mõõdad, seda ka saad seetõttu on vaja paika panna õige ja tasakaalustatud mõõdikute süsteem, mis aitaks org.-ni strateegiat selgelt välja tuua ja muuta see konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. 52. 16. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda mõjutavad tegurid 53. Sisekeskkond jaguneb: 63. Makrokeskkond: 71. Mikrokeskkond: 54. ·Töötajad 64. · Rahvusvahelised tegurid 72. · Konkurendid 55. ·Juhtimine 65. · Majanduslikud tegurid 73. · Kliendid 56. ·Kultuur 66. · Sotsiaal-kultuurilised 74. · Tarnijad 57. tegurid 75
1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond Sisekeskkonna märksõnadeks on: juhtimise kvaliteet, mis määrab ettevõtte edukuse või ebaõnnestumise. Juhtimisotsused mõjutavad kõiki eteevõtte tegevuse aspekte. Näiteks võivad ühed otsused põhjustada halba
10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused
süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega. Või koolikeskkond koos õpetajate ja õpilastega o Mesosüsteem kahe keskonna vahel. Nt kaks klaasi, koolipidu. o Eksokeskkond ei mõjuta last otseselt nt vanemate töö keskkond. o Makrokeskkond - globaliseerunud maailm. Käitumise ja arengu kohta info kogumine · Väga palju erinevaid vahendeid info saamiseks. · MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment." Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele vastamiseks on läbi viia ,,tõeline" või ,,kontrollitud" eksperiment. Võime eristada välj ja laboratoorseid eksperimente. Nt saab nii vaadelda laste
I RAAMATUPIDAMISE ALUSED 1. RAAMATUPIDAMISE SEADUSES KASUTATAVAD MÕISTED Raamatupidamise seaduse eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majandusl...
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
tulemusi vastavalt sellele, kuidas töö on organiseeritud. Motiveerimise all mõeldakse töötajaskonna mõjutamist, milleks kasutatakse materiaalseid vahendeid, innustamist (sõnadega), eestvedamist (tegudega) ja arendamist. Siin on oluline, et inimesed saaksid aru püstitatud ülesannetest, võtaksid need omaks, oskaksid näha oma rolli nende saavutamisel ja tahaksid neid ka saavutada, vaatamata esilekerkivatele takistustele. 9. Makrokeskkonna elemendid ja peamised trendid Turunduse makrokeskkond - koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujundavad turunduse võimalusi ja ohte, faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, kuid võib neid tunnetada ja enda huvides ära kasutada. Jagatakse 6 osaks: · demograafiline analüüsitakse keskmise eluea, sündivuse, rahvastiku kasvu, perekonnakorralduse jne abil. nihked muudavad firmade tegevussfääre ja tulusid, turgude mahtu ja struktuuri, riigi töökohtade paiknemist jne.
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
, koolitusest ja karjääri juhtim., 7) eestvedam. juhtimisalane tegevus, põhin. juhi võimetel, oskustel ja autoriteedil mõjut. ning motiv. tööt. tegevust vastavalt org-i vajad. ja eesm. Pers. juhtim. mõjut. org. väline ja -sisene keskkond. Org. sisekeskkond - org-i ametlik ja mitteametlik strukt. (tootmine, turundus, rahandus, personal) ning töötajatevah. suhted ja org-i missioon, eesm., kultuur, pol. ja strat. Org-i väliskeskkond - jaguneb mikro- ja makrokeskkonnaks. Org-i makrokeskkond sisaldab org-i teguts. regionaalseid ja makromaj. aspekte, sh.: 1) rahvusvah. ülemaailmsed ja rahvusvah. ühendustega seonduvad suhted, sh. kõrgtehnol., inform., keskkonnakaitse, sots. garantiid; 2) õigusl. seadustik ja valitsuse regulatiivsed aspektid, sh. konkurentsi, tööhõive, turukaitse jm. seadusandl. aktid; 3) maj. maj. juhtimise ja arenguga seonduvad tegurid, sh. krediiditing., ettevõtluse soodustused ja subsiidiumid, inflatsiooniga seonduvad trendid jm.; 4) sots
3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3.5 Organisatsiooniteooria mõiste, teooriate mitmekesisus ja seos teiste teadustega 38 3.6 Organisatsioon ja keskkond 39 3.6.1 Organisatsiooni väliskeskkond 39 3.6.1.1 Organisatsiooni makrokeskkond 39 3.6.1.2 Organisatsiooni mikrokeskkond 41 3.6.2 Organisatsiooni ja keskkonna vahelised suhted 41 3.6.3 Organisatsiooni sisekeskkond 41 3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4
SWOT analüüs on ka turundusplaani üheks suureks osaks. 24. Lojaalsus Lojaalsus hoiab organisatsioonid koos, innustab loobuma oma tahtest grupi kasuks. Lojaalsus tagab: pidev informatsioon organisatsioonis toimuvast, ladus töökorraldus ja meeskonnatöö, tulemustest sõltuv palk, rahuldust pakkuv töö ja töötingimused, võimalus osaleda otsustamisel, isikliku arengu võimalus jne. 25. Turunduse mikro- ja makrokeskkond Eraldi käsitletakse ettevõtte sise- ja väliskeskkonna tegureid. Väline keskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkonna moodustavad üldised, kogu riiki ja majandust mõjutavad tegurid, millele ettevõte ei saa tavaliselt mõju avaldada, kuid mille muutmist ta saab jälgida, analüüsida, prognoosida ja enda huvides ära kasutada. Makrokeskkonda kuuluvad · Demograafiline keskkond: elanike arv ja paiknemine, elanike vanuseline, sooline ja
10 2. TURUNDUSKESKKOND Turunduskeskkond hõlmab kõiki tegureid, mis avaldavad organisatsioonile otsest või kaudset mõju. Kõik organisatsioonid on seotud oma keskkonnaga ja mõjutatud viimase poolt. Seetõttu tuleb keskkonna kohta pidevalt andmeid koguda ja neid analüüsida. Eraldi käsitletakse sisese ja väliskeskkonna tegureid. Väline tegevuskeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. VÄLINE MAKROKESKKOND Demograafilin Majanduslik Sotsiaal- Poliitiline Tehnoloogiline Looduslik e kultuuriline (seadusandlus ) VÄLINE MIKROKESKKOND materjal toode T Han- Vahen- Konku- Vahen- U vajadused
72. Turismiturunduskeskkond Turunduskeskkond hõlmab kõiki neid tegureid, mis avaldavad kas otsest või kaudset mõju organisatsiooni tegevusele. Turunduskeskkonda võib liigitada: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Turunduse mikrokeskkonnaks on need jõud, mis otseselt mõjutavad firma äritoimingute edukust. Lühidalt tuleks turunduskeskkonna analüüsi juures iseloomustada mikrokeskkonna kuute komponenti: firmat, hankijaid, konkurente, vahendajaid, tarbijaid , huvigruppe. Turunduse makrokeskkond koosneb põhijõududest, mis mõjutavad organisatsiooni mikrokeskkonda ning kujutavad endast turunduse ohte ja võimalusi. Neid makrokeskkonna faktoreid ei saa firma kontrollida ega muuta, seda enam peab ta aga neid teadma ja tundma, et nendega arvestada ning võimaluse korral oma huvides ära kasutada. demograafiline keskkond rahvastikku iseloomustavad tegurid, demograafilised sündmused ja tendentsid;
dustasemega ja liikuv inimene. Igasugune turundustegevus, sh ka sporditurundus toimub kindlas turunduskeskkonnas. Sporditurunduse keskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni või üksik- isiku turundustegevust otseselt või kaudselt. 118 SPORDI ÜLDAINED I TASE SPORDIORGANISATSIOONI MIKRO- JA MAKROKESKKOND NB! Sporditurunduse keskkond jaguneb makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokesk- konna all mõistetakse neid tegureid, mis mõjutavad spordiorganisatsiooni tege- vust kaudsemalt. Näiteks kuuluvad siia alla üldised demograafilised, geograafili- sed, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. On selge, et kui üldine majanduskesk- kond on hea, on ka spordiklubidel lihtsam ennast müüa ja selle kaudu sponsoreid ja koostööpartnereid leida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
