KOOL 11B klass Nimi Tartu Ülikool Referaat Juhendaja: õp Nimi LINN 2008 SISSEJUHATUS Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause kavandatu ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum jt moodustab haruldase terviku, mis on valgustuse ideede ja euroopaliku ülikoolihariduse kauniks kehastuseks mitte ainult Eesti jaoks, vaid ka rahvusvaheliselt. 2 1. TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideede...
1910. a alusatati pargis vaatetorni ehitamist. Selle tippu paigutati pikksilm, mida huvilised võisid tasu eest kasutada. Tornis asus Glehni "värkstuba", vahekorruseid kasutati õunahoidlana. Lossipark 19. sajandi lõpukümnenditel jättis Nicolai von Glehn Jälgimäe mõisa oma poja järelevalve alla, et ise Nõmmele asuda. Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad
Neljas köites ilmunud romaan "Kolme katku vahel" (1970-80) on kahtlemata kõige mahukam ja kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud. Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow jutlust ütles ja selle kõrval olev eluhoone üle vaadata. Tallinn on linn, kus ikka veel võib magada samas toas, kus kunagi elas Balthasar Russow! Ja meenutada, et Pühavaimu kiriku ja Raeapteegi vahel oli kunagi surnuaed (kuhu on maetud nii Russow kui tema perekond). Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma. Balthasar satub otseteed Helsingisse ning Kross laseb tal pärast üllatust, et see Helsingi on nii armetu, arutleda: "Seesama keskmine küla oligi siis
aastal saab raskelt põrutada.Sellest algava ka tema tervisehäired. o 1947.aastal võetakse Venemaal vastu seadus,mis keelab abielu välismaalastega.Sergei abielu tühistatakse. o 1948.aastal abiellub Miraga. Endine abikaasa Carolina saadetakse spionaazi süüistusega Komi koonuslaagrisse,kus veeab kaheksa aastat.(1972 aastal pääseb Nenemaalt kodumaale) o Sergei prokofjev sureb Staliniga samal päeva 3.04 1953.aastal ajuverejooksu.Tema surm jääb märkamatuks. o Ta on maetud Novodevitsje kalmistule. Ooper "Armastus kolme apelsini vastu" "Armastus kolme apelsini vastu" on Sergei Prokofjevi ooper. Ooper on kirjutatud aastal 1919 ja selle libreto põhineb Carlo Gozzi näidendil"Armastus kolme apelsini vastu". Libreto on kohandatud Prokofjevi ja Vera Janacopoulose poolt Gozzi näidendist, mille tõlkis Vsevolod Meyerhold. Absurdne, commedia dell'arte stiilis lugu jutustab noorest printsist, kes on neetud õela nõia poolt. Ta on suremas ravimatusse hüpohondriasse
Seejärel tegi luuletaja pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning hakkas tegutsema Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit. Siuru Printsess ja ajalaulik. August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam. Kõige siurulikum luulekogu: Sonetid(1917). Tema loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Underi kujutuslaad on impressionistlik
kirjutamata. See tõde väljendus 1951. aastal avaldatud episoodromaanis «Üle rahutu vee», mis kirjeldab kodumaalt põgenemist väikeses paadis. Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960 Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Gailiti üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Mälestusmärk Nipernaadile 1995. aastal kirjutas Heino Puhvel Eesti Päevalehes: «...monumendi loomisel tuleks mõelda August Gailitile, kelle sünnikoht on Valga lähistel. Veelgi originaalsemad oleksid valgalased, kui nad püstitaks monumendi Toomas Nipernaadile, mis oleks esimene kirjandusliku kangelase monument Eestis. Nipernaadi on hingelt lõunaeestlane, nagu oli August Gailitki.
22.juulil abiellub Hurt oma armastatuga. Hurtade perekond asus Tartus elama Vana tänavasse (praegune Ülikooli tänav nr.6). Perekond hakkas peatselt kasvama: esimene laps - tütar Mathilde sündis 1869.aastal, 1871.aastal 28.juunil sünnib poeg Max, teised lapsed sündisid hiljem Otepääl. Jakob Hurdal oli kokku kuus last, neist kaks tükki surid üpris noorelt. Jakob Hurt haigestub 22.oktoobril jumalateenistuse pidamise ajal Jamburgi kirikus ning sureb 13.jaanuaril 1907.aastal. Ta on maetud Tartusse Maarja (praegu Raadi) kalmistule. Peale surma jäädvustati ta meie 10-kroonise peale.
1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad said riigile kuuluvateks aga ikkagi pärisorjadeks. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. 1766. aastal saadeti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvasse vanglasse Arseni (Maciejewicz), kes protestiks kirikumaade riigistamise ning Katariina elukommete kohta nimetas teda avalikult jutluses "Babüloni hooraks". 1722. aastal Andre Vrali nime all ta ka suri ning on maetud Tallinna Nikolai kirikusse. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi 4 esindava Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks tulemusi saavutamata laiali. Siiski üht-teist
ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi
Lõpuks lubati Galilei Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetis oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Galilei arust oli see karm, et ta tohtis kohtuda ainult loetud inimestega ning ei võinud midagi kirjutada. Et ta reegleid järgiks oli seal kohal valvemeeskond. Praktikas aga jälgiti hoolega tema väljaskäike, hoolimata mitmetest legendidest pole siiski teada, et tal oleks takistatud teadusega tegelemist.Ta ei tohtinud teoseid välja anda. Galileo Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 7. KOKUVÕTE Ma arvan, et Galileo Galilei oli tark ja väga nutikas mees. Ta oli väga andekas leiutaja, ning oli oma ajast natuke ees. Asjad mis ta leiutas on olnud tänapäeval väga palju abiks meile. 8.
Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja reoveed, põllumajandus, reostus sõnnikuhoidlatest, transpordi reostus, soola panemine maanteedele. Merereostus: meretransport, mere sügavusse maetud mürgid, nafta pumpamine, mere reostus jõgede kaudu. Merereostuse tagajärjed: mere ökosüsteemi liigiline vähenemine, vetikate vohamine, korallide hävinemine, kalavarude vähenemine, mõju turismile, mürkainete jõudmine inimese organismi.
elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies matkas ka siin ringi, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe, suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Esines näitustega mitmel pool välismaal. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule aastal 1899. Kaks tema parimat realistlikku teost on ,,Ema portree" ja ,,Isa portree". Mõlemad teosed on äärmiselt lihtsad, ei ilutse, on parimad talupojaportreid eesti kunstis. Äärmiselt oluline tegelane eesti rahvusliku kunsti rajamisel, ka eespool nimetatud August Ludwig Weizenberg. Ta oli skulptuuri looja. Tema eeskujuks oli küll taani klassitsist Bertel Thorvaldsen, kuid siiski arenes Weizenbergi looming realismi suunas. Ta on sündinud Võrumaal 1837
Jannseni surm 1880. aasta 1.detsembril haigestus Jannsen afaasiasse, mis võttis ära Jannseni kõnevõime, kui ka mälu. Hiljem mingil määral suutsid arstid ta kõnevõime taastada, kuid Johann Voldemar ei saanud enam siiski halva tervise pärast tööd jätkata. Johann Voldemari ajalehte ja seltse hakkasid edasi juhtima uued tegelased, sealhulgas poeg Harry. Johann Voldemar Jannsen suri kümme aastat pärast tema haiguse avastamist. Ta suri 1890. Aastal 13. Juulil Tartus. Ta on maetud Raadi kalmistule. ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!" Johann Voldemar Jannsen Kasutatud kirjandus: · ,,Eesti kirjanduse ajalugu" II köide, toimetanud E.Nirk, leheküljed 128-157 · http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm · http://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=115&lang=est
andma ,,Peterburi Teatajat". 1910 aastal istus Päts 9 kuud vangistuses, sest siis kui talle surmaotsus määrata, põgenes tema kodumaalt ja lõpuks tuli ta tagasi, siis juba tühistati surmaotsus, sest vanu dokumente polnud mässamisest ja aastane istumine muudeti 9 kuuliseks. Pärast vabanemist Päts töötas Tallinna Teataja toimetajana ja naasis poliitikasse. 1917-aastal kuulus Järvamaa Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Konstantin Päts oli algselt maetud Tverist 15km kaugusel asuvas külas, Burasevos, kus asus haigla, kus kunagi Päts oli olnud. 22.06.1990 kaevati üles Pätsi säilmed, mis tehti geneetiliselt kindlaks. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21.10.1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Matsakalmistul Tema vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung. Oli abielus Helma Wilhelmine Pätsiga, kellega oli tal 2 poega- Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri
Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailma sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. Elukäik
8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär on muljetavaldav nii helilooja, dirigendi kui ka pedagogina.juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933 emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s. Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus. See muusika on teravajooneliste meloodiatega, äärmuslikult kontrastne, suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab, et teosel puudub põhitoon ehk toonika. See lisab veel raskemeelsust, protesti, piivnavate meeleolude väljendamist.Kõik eelnev viis S.i dodekafoonia leiutamiseni. Dodekafoonia tähendab kreeka keeles 12 heli. LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel kujul
Oluline oli ka arhitektuur. Euroopa hakkas taas väheheaaval jõukamaks muutuma ja ehkki aadlike jaoks jäid veel ilust olulisemaks lossi kindlustatus, siis kirikud keskendusid juba oma uhkuse väljanäitamisele. Tuntuim arhitektuurimälestis tollest ajast on Palatini kabel Aachenis (prantsuse keeles on see läinud koguni linna enese nime osaks, Aix-la-Chapelle), mis omal ajal kuulus Karl Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid. Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel H.Treffneri eragümnaasiumi, mille pidi aga majanduslike raskuste tõttu pooleli jätma. Töö Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikon...
viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ’’Sonetid’’, millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ’’Hääl varjust’’(1927) ja looduslüürikat sisaldav ’’Rõõm ühest ilusast päevast’’ (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ’’Õnnevarjutus’’ (1929). LUULE Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas
viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING Aastal 1917 ilmus tema esikkogu ''Sonetid'', millega ta saavutas luuletajamaine. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev ''Hääl varjust''(1927) ja looduslüürikat sisaldav ''Rõõm ühest ilusast päevast'' (1928). Tema kõrgtasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse ''Õnnevarjutus'' (1929). LUULE Eesti kultuurile on Under mõjutajaks mitmel viisil. Underi noorusaegne looduluule vabastas tema kaasaegsed piirangutest
muudetud. Protestiks keeras ta vaateaknal kummuli veega täidetud vanni, milles istus sajandivahetusest pärit mannekeen, mille tulemusel klaas purunes. Kui kunstnik vaateaknalt katkise klaasi kaudu väljus, võttis politsei ta vahi alla. (Weyers, 2006) SURM Dali suri 23. jaanuaril 1989. aastal Figueresis oma muuseumi Galatea tornis, südamepuudulikkusse. Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna, kus tema kalmu tähistab väike lihtne mälestusplaat. FIGUERESI MUUSEUM DALI-MINA EI OLE HULL KASUTATUD KIRJANDUS Blogspot. Frank Weyers, „Salvador Dalí: elu ja looming.“ Tõlkinud Meelika Öpik. Tallinn: Koolibri, 2006 http://1.bp.blogspot.com/_7JAArcms7_8/TUm0tVSEASI /AAAAAAAABz4/KKea2bTVRyo/s1600/rubie https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dalí Salvador, 2001; Weyers, 2006s.jpg 24.02.2013 Syrrealism/sissejuhatus.html/
1984. aastal oli Dalí magamistoas tulekahju. Arvati, et tegu võis olla ka enesetapukatsega. Pärast seda vahejuhtumit viidi Dalí tagasi Figueresi. Oma elu viimased aastad veetis ta endanimelises teater-muuseumis, kus Dalí sõbrad ning teised kunstnikud tema eest hoolitsesid. 1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse, kus teda külastas ka kuningas Juan Carlos. Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". Dalí on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused. Dalí sünnikodu on vaid kolme kvartali kaugusel. Salvador Dalí viimane teos „Pääsukese Saba“
nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Lõpuks Isa Goriot sureb. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: "Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Isiklik arvamus teosest: Teos oli realistlik, see peegeldas hästi ajastut, mil nod sündmused toimusid. Balzac kirjeldab asju ausalt ja ilma hämamiseta, ta toob välja kõik need tavad, näiteks sõltuvus rahast, kõrgseltskondadest, võltsarmastusest. Näitab elu oma tegelikkuses. (Realismiajastu) (Pilt Balzac'ist pärineb Vikipeediast)
püüdsin". http://pilt.raamatukoi.ee/pildid/v/ 0001/363.jpg 28.12.12 Vanaduspõlv 1981. aastal saab Alver 75aastaseks ning talle antakse rahvakirjaniku aunimetus. Loominguliseks lõppakordiks saab luulekogu ,,Korallid Emajões" 1986, millega luuletaja tähistas oma 80. sünnipäeva. Betti Alver suri 19. juunil 1989 Tartu Maarjamõisa haiglas. Betti Alver on maetud Tartu Vana Jaani kalmistule oma teise abikaasa Mart Lepiku kõrvale. http://www.eesti.ca/pics/2007/09/17705_1.jpg 28.12.12 Mälestusmärk ,,Rotunde" Avati pidulikult Betti Alveri 90. sünniaastapäeval 1996. Kuju valmistas skulptor Terje Ojaver. Sammas vihjab novelli ,,Kõmpa" laste rohelusse kasvanud lemmikmängukohale, mida kutsuti ,,rotundeks" ning seostub Alveri luuletusega ,,Õhukivi".
2. Kus asub ja kellele on pühendatud pildil olev mälestusmärk? Missugune seos on sellel isikul emakeelepäevaga? 3. 4. 5. Koosta dialoog (5+5 fraasi), kasutades vaid fraseoloogilisi väljendeid! 6. Loetle koolimajast võimalikult palju objekte, mis on seotud eesti keelega (nt : eesti keele õpik) ! 7. Kes on see keelemees? *sündis Tartumaal 1873. Aastal *õppis H. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis *oli TÜ õppejõud 1919-1956 *suri 1968. aastal ja on maetud Raadi kalmistule *Emakeele Selts korraldab igal aastal temale pühendatud konverentsi Milles seisneb selle mehe tähtsus meie kultuuriloos? 8. Missugustest teostest on pärit järgnevad katkendid? Nimeta ka autor! 9. Koostage emakeeleteemaline luuletus nii, et ülevalt alla ridade esimesed tähed moodustavad sõna emakeel ! E M A K E E L 10. Mis on siia kirjutatud? L r eee uuuuu 11
Lisagem haavatud ja teadmata kadunud – kokku rohkem kui 1,2 miljonit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi. Prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Kaudsete tagajärgedena võib "Verduni hakkmasina" kraesse kirjutada mässud Prantsuse armees 1917. aastal. (Verduni külje all asuvas Fort de Douaumonti kompleksis kõrgub Surnute torn ehk Tour des Morts, mille jalamil laiub tohutu valgete ristide väli – kokku on surnuaiale maetud 130 000 langenu jäänused.) (Verduni memoriaal)
omavalitsuseks(castelli):San Marino linn(San Marino Cittä),Serrevalle,Borgo Maggiore,Faetano,Domagnano,Chiesanuo va,Acquaviva,Fiorentino,Montegiardino. · Igat omvalitsust juhib oma nõukogu, mille eesotsas on viieks aastaks valitud kapten. Omavalitsused San Marino Borgo Maggiore Montegiardino Chiesanuova Chiesanuova Domagnano · Siit on leitud 1892- 1893 aastal aare.Tegemist on matmisobjektidega, mis pandi kaasavarana kaasa umbes 500. aastal maetud naisele. · Leid koosneb paljudest vääriskividest ja müntidest. · Leiu erinevad objektid on erinevates muuseumites Euroopas ja USA's. Domagnano aare Faetano Majandus · Peamiselt turism · pangandus · elektroonika · postmargid ja templid · tekstiili-,keraamika,põllumajandustooted · vein · juust Turism ja kaubandus · Tänu arvukatele poekestele ajaloolises keskuses ning kaasaegsetele ostukeskustele Titano jalamil on San
1871 Ungari TA välisliikmeks. Laialdane oli Kreutzwaldi kirjavahetus nii estofiilsete baltisaksa literaatidega kui ka teadlastega Peterburis, Helsingis ja Berliinis, samuti eesti haritlaskonna nooremate jõududega. Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. Aktiivse kaastöölisena toetas ta C. R. Jakobsoni "Sakalat", kuid osalt vastasleeri intriigide mõjul tõmbus hiljem tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast. Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. NOORPÕLVELOOMING Noorpõlves kirjutas Kreutzwald saksakeelseid värsse, millest osa avaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas. Tähelepandav on tema saksakeelne publitsistika Tartu nädalalehes "Das Inland" (eriti 1837-43): nii sõnumikes kohaliku elu sündmustest kui ka kirjutistes eestlaste rahvakombestiku ja -uskumuste üle kõlab kriitilisi noote valitsevate olude kohta, mis kutsusid esile aadli ägeda meelepaha
aastal Tartu Looduseuurijate Selts kaudu Eestimaa loodusteaduslikus uurimises ning sai hästi läbi eesti haritlastega. 1867. aastal kolis Baer Tartusse. Kohalik teaduselu elavnes, sest Baer jätkas Tartus teaduslike arutelude korraldamise traditsiooni, nagu varasemaltki Peterburis. Koosviibimise põhilisteks aruteluteemadeks olid teaduse ja religiooni suhe. Ta jätkas teaduslikku tööd evolutsiooniteooriaga ning geograafia ajaloo alal. Baer suri 28. novembril 1876. aastal, ta on maetud Tartus Vana-Jaani kalmistule. Temst jäi maha üle 400 teadustöö ning ulatuslik kirjalik pärand, mis võimaldab väga põhjalikult uurita õpetlase mõju 19. sajandi teadusmaailmale. 1992. Aastast kujutati Baeri ka Eesti Vabariigi rahatähtedel, mida võib pidada väliskultuuri austusavalduseks, mis on mõjutanud ka eesti kultuuri. Karl Ernst von Baer on Eesti ning üleüldiselt kogu maailma teadusele väga palju juurde lisanud
Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm: ta tohtis kohtuda üksnes teatud inimestega ega võinud midagi kirjutada. Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond. Praktikas aga jälgiti hoolega ainult Galilei väljaskäike ning pole täpselt teada, vaatamata mitmele legendile, et tal oleks takistatud teadusega tegelemist või külaliste vastuvõtmist. Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 leiutas Galilei termoskoobi. See leiutis ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks, sest näit sõltus suuresti õhurõhust. · 1623. Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore"). · 1624. Mikroskoop. Juba aastal 1609 oli Galieli sõltumatult hollandlastest leiutanud mikroskoobi, kuid 1624 õnnestus tal seda oluliselt täiustada
evakueerimises Eestist kui algas sõda. Eestis elamine oli kirjaniku jaoks raske. Kuid mitte sellepärast, et ta ei saanud tööd. Lihtsalt aeg vähe võimaldas luuletamast. Valitsus aitas Severjaninil määrata toetust. Kuid ta ei kirjutanud Eestist ega Venemaast, kirjutas inimesest, tema tunnetest. ,, Inimesed elavad ilma luuleta ja ei tunne nende vastu vajadust. Inimene muutub orjaks, sest keegi ei vaja kunstnikku" kirjutas Severjanin. Igor Severjanin suri 1941. aasta detsembris, ta on maetud Tallinnas Aleksander Nevski kalmistul. Tagasihoidlikul hauakivil on luuletaja nimi ja tema luuletus ,, Klassikalised roosid". Igor Severjanin on Eesti esimene tuntud tõlkija vene keelde. Tema sulepliiatsile kuulub esimene vene keelne Eesti luule antoloogia. Ligi viisteist aastat elanud Toilas Vene poeedi mälestus jäädvustati 2015. aastal viie tänavapingiga, millest igaüks kannab ühte salmi tema luuletusest ,, Toila". Siit Petrogradi on kakssada Ja jaama seitse versta maad,
laibamatused siruli asendis, sageli kaetud ookriga, vahel surnu keeratud nahka või kinni seotud. Enamasti oli tegemist üksikmatustega, leidus aga ka kollektiivmatuseid. Leidudest saadi enim ripatseid, ka tööriistu. Zvejnieki matmiskohas ilmnesid selged jäljed surnutega seotud kultusest. Varaneoliitilised matused Eestis olid seotud asulatega, s t maeti samasse kohta, kus elatigi, vahel otse hoonete põranda alla. Matused Kõnnu asulast Saaremaal: Ilmselt varaneoliitikumis maetud surnu lebas paremal küljel, põlved konksus, käed ilmselt pea all. Pea oli suunatud läände. Põlvede juurest leiti üsna rohmakalt töödeldud poolik kivitalb ning lähikonnast veel kvartsuurits ning tulekivi- ja kvartsikild. Narva Joaorust on leitud paeplaatidega kaetud lapsematus, mis oli üsna halvasti säilinud. Kammkeraamika kultuuri matmispaigad Eestis Eestist on leitud kaheksa kammkeraamika kultuuri aegset matmispaika
realistlik, võiks isegi öelda naturalistlik. Tema vastased (tol ajal valitses Itaalias peenutsev manerism) hüüdsid teda "maalikunsti valekristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". Väga tihti on kunstnikud kujutanud Paulust koos Peetrusega. Tegutsesid ju need kaks suurt misjonäri käsikäes juba Jeruusalemmas, elu lõpul Roomas, kus nad ka enam-vähem ühel ajal surma leidsid ning kuhu mõlemad on ka maetud. Kuulsaima seesuguse kaksikportree autoriks on kreeka päritoluga hispaania kunstnik El Greco (15411614). Sellel Ermitaazis asuval teosel (meie ülevaates esimene reproduktsioonil) näeme kahte suurt kirikumeest filosoofidena, keda on küll räsinud eluraskused, kuid kes on veendunud kunagi nooruses tehtud valikus. Teosel puudub El Grecole nii omane hüplev rahutus. Pigem loeme mõlema usumehe ilmest ääretut nukrust ja hingevalu. Peeter-Pauli katedraal Peterburis.
eeskujul ja protektsiooni abil asus õppima Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, mille lõpetamise järel teenis Tallinnas Balti laevastikus. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Pärast abikaasa surma 1854. Aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal.. 1.2 Maamehest meresõitjaks Uus lehekülg tulevase maadeuurija elus avanes mitmete Ferdinandi tulevikku soosivate juhuste kokkulangemisel. Nimelt külastas oma Võrus elavat tädi Anna Helene von Rothi (s.
kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Ilmaliku muusika eeskujul loodi ka kirikumuusikas laule basso continuo saatel – kontsertmotett – piiblitekstiline laul soolohäälele basso continuo saatel. Endiselt luuakse missasid ja reekvieme, motette koorile GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685 -1759 Sakslane, kuid lahkus 25 aastaselt Saksamaalt jäädavalt, asus Inglismaale elama. Inglased nimetavad teda ka enda heliloojaks. Maetud Westminster Abby-sse, kuhu maetud vaid väga väärikaid inglasi Händel oli maailmainimene, esimene vabakutseline helilooja muusikaloos. 25 aastaselt oli Händel üks oma aja suurematest heliloojatest. Kuningliku muusikaakadeemia direktor, kuningliku ooperimaja muusikadirektor, Govent Gardenis (linnaosa Londonis) Ta lõi kokku 42 itaalia opera seria tüüpi ooperit Tema ooperite tegelased on muistsed vägilased või suured ajaloolised isiksused.
11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist päri...
omandas Wrangell ühtlasi parunitiitli. Aastatel 185759 parandas Wrangell tervist Berliinis ja Wiesbadenis. Lõplikult erru läks ta 1864. aastal ning siirdus seejärel koos tütarde Elisabethi ja Ebbaga elama Rooma, oma venna Georg Otto Antoni von Wrangelli juurde. Oma viimased eluaastad (alates 1866. aastast) veetis ta kodumaal Roelas, külastades nooruspaiku Võrumaal Joosus ja Nursil. Ferdinand von Wrangell suri Tartus 25. mail 1870. aastal ning on maetud perekonna rahulasse ViruJaagupi kalmistul. Wrangelli elukäik on hea näide selle kohta, milliseks võis kujuneda ühe Baltimaade aadlimehe tõeliselt edukas karjäär omaaegses Vene riigis suhteliselt vaesest suguvõsast pärit Wrangelli teenistuskäik tipnes mereministri ametikohaga. Maadeuurijana on Wrangell andnud suure panuse Siberi ning PõhjaAmeerika maade ning rahvaste tundmaõppimisse. Tema poolt läbi viidud virmaliste vaatlused, mis sooritati G. F
· 1914 Rahvaraamatukogude sisemine korraldus (Tartu) · 1918 Vaba iseseisev Eesti. I (Tartu) · 1918 Õiguslik riik (Tartu) Arreteerimine ja surm 6 Arreteeriti 24. juulil või 27. juulil või 16. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingisepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal. Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda. Isiklikku Kaarel Eenpalu töölaud ägas paberikoorma all. Puhkuse ajal pidi ta ennast Haapsalus tohterdama. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda (1923). Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tsainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956.
Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikkirjanikke, kelle sule all on valminud umbes 50 lasteraamatut, nuku-ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Eno Raud on avaldanud mudilastele lugusid loomadest ja tehnikamaailmast, lugusid Sipsikust ja Naksitrallidest ning mitu sõna- ja mõttemängulist luulekogu. Kooliealistele mõeldud juttudes seiklevad ettevõtlikud lapsed ja leidub mõnusat nalja. Eno Raud on kirjutanud ka reisiraamatuid. Üheks laste lemmikraamatuks on "Sipsik"
parimaid presidente Eestis. Ta jõudis ära teha palju-oli Eesti Kirjanike Liidu liige 1963; Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 ja palju muud. 5 Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 aastal. Kõik, kes Lennart Meri tunnustasid, said temaga hüvasti jätta Kaarli kirikus, seejärel toimus järgmine päev sõit Metsakalmistule, kuhu ta on maetud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://www.postimees.ee/210807/esileht/kultuur/277973.php Laur, M; Pajur,A; Tannberg, T "Eesti ajalugu II lk 146-149 Tallinn 2007 6 7 8
Lauteri nimelise näitlejapreemia. Ta on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Alates 1973. aasta algusest kuulus ta Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule LOOMING Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Ilmusid sellised üksikkogud nagu: "Aastalaat", "Detsember" (1971) ; "Käekäik" (1973) ; "Selges eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975).
See oli üks väheseid kordi, kus ta kodumaad külastas. Tema näitus oli väga edukas. Aastal 1897 otsustas ta siirduda lähedalasuvatesse Markiisaartele (Prantsuse Polüneesia). 1903. aastal mõisteti talle 3 kuud vanglakaristust ja 500 franki trahvi tahitilaste "ässitamise" eest kohaliku kuberneri vastu. Karistust ta aga kanda ei saanud, kuna suri kolm päeva peale selle määramist. Ta oli muserdatud priiskavast elulaadist ja alkoholist. Paul Gauguin on maetud Hiva Oa Kalmistule (Prantsuse Polüneesia). i Breton Girls Dancing, Pont-Aven. 1888 Looming Maalikunstiga hakkas ta tegelema alles 1875. aastal, olles 38-aastane, Camille Pissarro juhendamisel. Tema maalimistehnika areng oli äärmiselt kiire ning juba 1880ndate esimesel poolel valmisid tema esimesed tõsisemad impressionistlikku laadi teosed. Gauguini impressionistliku stiili viljelus kestis aastani 1888, mil ta
Tõnissoniga eeltöid Eesti Kirjanduse Seltsi asutamiseks , mis saigi teoks sügisel 1907. Seda seltsi juhtis Villem Reiman ülima kohusetundega 1914 . aastani , oli ka seltsi ajalootoimkonna juhataja. Villem Reiman osales Eesti Rahva Muuseumi asutamisel, asutas 1908 Viljandi Eesti Haridusseltsi ( oli selle esimees 1913 . aastani ) , mis samal aastal pani käima tütarlaste progümanaasiumi kursusega erakooli . 1914 halvenes Villem Reimani tervis järsult. Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele
2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi monograafiat (2009) alustab Krossi soomendaja Juhani Salokannel ühe luuletuse tsiteerimisega 1969. aastal ilmunud kogust «Vihm teeb toredaid asju». Kuidas saaks hüpata rongilt maha? Hüpata maha ja pikali heita vaiguste karuste põõsaste taha kust ühegi vagunisaatja poolt sind ei leita? Pikali heita ja näsida niisket ristikuõit ja silmad kesk tolmavat karukolda äkitselt olla see mida muidu iial ei olda JÄÄJA ja mitte möödasõitja?
Referaat Vladimir Võssotski Stiina Ulmre Nõmme Põhikool 9a klass 2011/2012 õa Tudvustus Vladimir Võssotski sündis 25. jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud. Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekute...
Impeeriumi Ordu komandöriks. Järgmisel aastal aga Detection Clubi presidendiks. 1971. aastast hakkas Agatha tervis halvenema. Kanada teadlased arvavad, et ta kannatas Alzheimeri tõve all. Siiski jätkus naisel jõudu, et kirjutada veel mõned raamatud. Sealhulgas valmis üks maailma enim mängitumaid etendusi ,,Hiirelõks". See etendati esimest korda aastal 1952 ning on mitmete teatrite repertuaaris siiani. Agatha Christie suri 1976. aasta 12. jaanuaril 85-aastasena. Ta on maetud St Mary surnuaiale Cholseys. Tema tütar suri 2004. aastal, kuid Agatha tütrepoeg Mathew Prichard elab siiani ning on pärinud kõiki naise teoste kirjastamisõigused. Looming Agatha Christie kirjutas kokku 80 mõrvalugu, mitmeid luuletusi ning pseudonüümi Mary Westmacotti all ka 6 armastusromaani. Viimaseid kahjuks edu ei saatnud. Kõige paremini on tema raamatute tegelastest tuntud belglane Hercule Poirot ning Jane Marple. Miss Marple
mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid. -4- 3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada
Viikingite retked Laev ja kahe teraga mõõk olid viikingite edukuse peamised põhjused Viikingite teade Ingvari hukkumisest Ühel suvel, läks Ingvar Eestimaale ja korraldas samal suvel rüüstamise kohas, mis kannab nime Stein. Siis ruttasid kohale eestlased suure väega ja pidasid lahingu. Et kohaliku rahva vägi oli arvult ülekaalus, ei olnud rootslastel jõudu vastu panna. Selsamal paigal langes kuningas Ingvar, ta sõjamehed põgenesid. Ta on maetud sinna kalmukünka alla, päris mere lähedale. Seda kohta nimetatakse Adalsyslaks. Noorem rauaaeg (900 1200 pKr) Eestis elas umbes 150 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks oli maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus
ulatuses, nädalavahet.-l võib 1 in tasuta kaasa sõita 45,00 Alla 12aastased lapsed saavad sõita riigi piires tasuta. Luksemburgis taksoga sõitmine on tunduvalt kulukam kui eestlased on harjunud (2,42 eurot/km + 25% pühapäeviti / + 10% öösiti / +2,5 eurot kodust pealevõtmine) ja tihtipeale peab valmis olema ebameeldivateks üllatusteks (takso tuleb alles näiteks tunni aja pärast). Luxi üks peamisi vaatamisväärsusi on ka Ameerika sõjaväekalmistu kuhu maetud 5000 II maailmasõjas langenud ameerika sõdurit. Maailma finantskeskusi siin asub üle 150 panga ja finantsasutuse esinduse. Kirchbergi Eurokvartalis kõrguvad Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, EL Tõlkekeskuse peakontorid. Luxembourg on üks kolmest Europealinnast, kus elab ja töötab ka ligi 400 eestlast. Luksemburgi stabiilset, suure sissetulekuga majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ja töötus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
