Richard Johannes Roht (0)

Richard  Johannes  Roht
Sissejuhatus
Sündis 12. April   1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõl este 
vallas Karaski külas Tinno talus.
Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu.
Isa Johan oli  kitsi  ja vanameelne  talumees .
Noorus kui sünge argipäev.
Noor kirjanik ki ndus  loodusesse .
Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks.
Lugema õppis kuue aastaselt.
Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal.  Maetud  Metsakalmistule
Haridus
Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis 
Õppekavas domineerisid  katekismus , kirikulaulud ja 
piiblilood
Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja 
Võru linnakoolis; viimases  luges  ta usinasti ka 
ilukirjanduslikke teoseid.  
Lõpetanud Võru linnakooli astus ta 1906. aasta talvel 
H.Treffneri eragümnaasiumi, mil e pidi aga 
majanduslike raskuste tõttu  pooleli  jätma.
Töö
Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele 
ajalehtedele  sisult  väheütlevaid jutukes
Aastal 1930 asus kirjanik Tallinna. Sattunud 
suurtesse võlgadesse, kirjutas ta kergemeelselt 
paljudele  vekslitele võltsitud allkirju. 
Eesti vabastamise järel jätkas Roht intensiivselt 
kirjutamist, avaldades jutustusi, lasteraamatuid ja 
romaani “Kaks perekonda”.
Tegevus
Tartus alustas Roht suletööd, kirjutades mitmetele 
ajalehtedele sisult väheütlevaid  jutukesi .
1912-1914 ilmusid Rohu esimesed novellikogud.
Esimese maailmasõja algul Roht mobiliseeriti.
Ta õppis lipnike koolis ning võttis hiljem ohvitserina sõjast 
osa Rumeenia  rindel.
1918.a. abiel us R.Roht "Vanemuise"  primadonna  El i 
Põderiga 
1921 si  rdus  Roht Berli ni, kus toimetas lühemat aega 
ajakirju “Aeg” ja “Euroopa Elu”.
Looming
●
Alustas 16-17 aastaselt impressionistlike 
proosapaladega
●
Tunnustuse võitis suvitusromaaniga "Hümnid 
Paanile"
●
Hinnatud on ka laste- ja loomajutud(nt ' Jutte 
loomadest' ) – avaldatud trükis, tõlgitud mitmesse 
keelde
Tuntumad teosed
●
' Hing ja  veri '' (1919) – realistlikuma elukujutusega 
sõjajutud
●
''Minevik'' (1920) – sentimentaalne teos, kus 
peategelenae ihaleb üksindust,  realistlik kujutusviis
●
Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) ("Hümnid 
Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka Kusta armastus", "Neli 
juttu ", "Kurgsoo", "Maa", "Aeg"( romaanid  ja novellid)) – 
sari on pildiks 20ndate aastate Eesti külast
Lasteraamatud
●
' Jutte loomadest'' - Kolm loomajuttu: Mäger Urask, 
Ahnuse palk ja Kodus ja metsas - on õpetliku 
alatooniga lood sõprusest, ahnusest ja laiskusest.
●
' Võrukael'
●
' Lapsed ja Loomad'  - kolm pikemat loomajuttu «Noor 
elulaevnik», «Väleküüs ja Tuhknai» ja «Võrukael», 
õpetavad noort lugejat nägema ja mõistma meie 
metsaasukate loomust ja eluviise
●
' Laaned ja  veed '
●
' Jäneste  pulmad '  – uhkete  pulmade  ettevalmistusest
Kirjandusteosed
●
Kurgsoo-sari (nimetatud ka Tuulemäe-sarjaks) 
("Hümnid Paanile", "Viimane kevad", "Kriuka 
Kusta armastus", "Neli juttu", "Kurgsoo", "Maa", 
"Aeg"(romaanid ja novellid)) – sari on pildiks 
20ndate aastate Eesti külast
●
Romaanid : „Minevik“ 1920, „Üksindus“ 1925, 
„Esimene armastus“ 1933, „Ummiktänav“ 1937, 
„Inimsaatused“ 1938, „Kaks perekonda“ 1947, jne.
●
Linnaelu  kujutavad ajaromaanid:„See, mil est 
avalikult ei räägita“ (1928) ja „ Nauding “ (1929).
●
Mälestused: „Sõjasõit“ 1928, „Kahuriliha“ 1936, jne.
Novellikogus: „Igaveses laburündis“1913, „Siluetid ja 
dekoratsioonid“ 1918, „Hing ja veri“ 1918, „Vabadus ja 
vangla “ 1932, jne.
Lasteraamatud: „Laanekohus“ 1928, „Vetepojad“ 
1934,  „Võrukael“ 1945, „Jutte loomadest“ 1951,  jne.
Tekstinäited
,,Ahnuse palk’’
Kui ta ühe haardega kala kohe kinni ei saanud, siis algas harilikult pikem 
jälgimine. Pimeduses oli see kalale palju kardetavam kui valges. Pimeduses võis 
kala end kergesti mõne kivi, veealuse kännu või roo vastu ära lüüa, võis sattuda 
madalasse kohta, võis eksida kasvõi kaldaliiva nagu kuivale jooksnud lootsik. 
Udras nägi aga paremini kui kala, pealegi on ju jälgimine kergem ka sel põhjusel, 
et Udras väga hästi teadis: kust kala läbi pääses, sealt pääses tema ka, seda 
enam, et kui tarvis, võis ta käia ka jalgadel; kuna kala sai liikuda ainult nii rohkes  
vees, et see ujumist võimaldas, võis Udras  joosta  madalas vees nagu koer ja 
see oli talle suureks soodustuseks.
,,Võrukael’’
Võrukael istus oma lossi peasissekäigu ees üpris pahas  tujus . Oli juba keskpäev, 
kuid Võrukael polnud veel einet saanud- ei ivagi hamba alla.Ent ta kõht oli väga 
tühi, sest ka  eelmine  päev oli tal olnud saagi poolest kehv. Eelmisel päeval oli ta 
murdnud vaid ühe hiire  ja paar heinaritsikat- ja see oli lausa pahandav ninh 
haavav vanale maiasmokale.
,,Laaned ja veed’’
Saabus sügis. Otu elu muutus nüüd palju raskemaks, sest saaki hakkas 
vähemaks jääma. Hiired pugesid sügavale oma urukestesse, kuhu olid endale 
talveks tagavarasid  kogunud , jõgi oli suurte vihmade tõttu vett kaldaäärteni täis ja 
kalapüük oli seetõttu Otule muutunud raskeks ning tulemustevaeseks.
,,Jäneste pulmad’’
Tähtsal päeval hakkas siis jänes Laaberdi elamu ette pulmavõõraid saabuma. 
Esimesena ilmusid lõokesed nurmelt. Need metsas harjunud ja neile tundus siin 
väga kitsas  ja hämar. ''Ah kui pime siin on,'' kordas väikelõokesepojake, kes oma 
lühikese elu ajal polnud veel kordagi polnud põllult metsa sattunud. ' Ah kui 
pime!'  Ja lõokese ema vastas:' Jah , ega siin seda avarust ei ole mis meil. 
Taevas on siin madalam ja päike udusem ja pilved üsna, üsna all.'  
' Tahaksin ära koju!'  nuttis lõokesepojake. ' Seal on kõik palju ilusam.'  ' Kannata, 
kannata, pojukene,'' rahustas emalõokene. ' Vaatame enne veidi metsalindude 
elu ja olu, küll siis lähme jah jälle koju.'' 
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Roht
http://lib.werro.ee/index.php/richard-roht.html
http://
kreutzwald .kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=338&table=Persons
http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=38
http://www.kirmus.ee/erni/autor/roht_b.html

Document Outline

• Slide6
• Sissejuhatus
• Haridus
• Töö
• Tegevus
• Looming
• Tuntumad teosed
• Lasteraamatud
• Kirjandusteosed
• Slide10
• Tekstinäited
• Slide14
• Slide 13
• Slide 14
• Kasutatud kirjandus