Arnold Schönberg, Paul Hindemith, Carl Orff (2)

ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951)
Sünd Viinis. Pani alusemuusikalistele uuendustele. Ekspressionismi,
atonaalse muusika , dodekafoonia rajaja. Sünd saapavabrikandi
peres, hea haridus . 8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad
loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate
õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär
on muljetavaldav nii helilooja , dirigendi kui ka pedagogina.juhatab
aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb
viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini
Kunstide Akadeemiasse kompositsiooni klassi õppejõuna. 1933
emigreerub USAsse kuhu jääb surmani. 1951 maetud LA-s.
Ekspressionism tuleb Pr keelsest sõnast expression- väljendus.
See muusika on teravajooneliste meloodiatega , äärmuslikult kontrastne,
suure emotsionaalsusega, sünge, raskemeelne. Atonaalsus tähendab,
et teosel puudub põhitoon ehk toonika . See lisab veel raskemeelsust,
protesti, piivnavate meeleolude väljendamist.Kõik eelnev viis S.i
dodekafoonia leiutamiseni. Dodekafoonia tähendab kreeka keeles
12 heli.
LOOMING: olulisel kohal vokaallooming aga mitte traditsioonilisel
kujul.S lisas juurde kõnet ja deklamatsiooni. Teostel puudub
harjumuspärane ülesehitus ja vorm. Saatepartiisid mängivad kõige
erinevamad pillid, mis harva koos kõlavad. Laulud koondunud
tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: “ Jakobi redel”,
“Gurie laulud”. Laulutsüklid: “Saksa laulud”, “Kuu Pierot”, “Kolm
satiiri ”. Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: “De Profundis”,
“Kolm korda tuhat aastat”. Lavateostest tuntuimad on ooperid :
“Mooses ja Aron ”, “Kilplane”, “Õnnelik käsi”. Klaverile on
hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest .
Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits
ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf.
poeem “Pelleas ja Melisande”. Üks eredamaid saavutusi on
kantaat “Ellujäänu Varssavist ”, mis jutustab juudigeto likvi
deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria
ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on
harmooniaõpetus.
PAUL HINDEMITH (1895-1963)
Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent , pärineb tööliskeskkonnast
kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima
viiulit , klaverit ja löökpille. Haridusteed alustab 1908 Frankfurdi
konserv-s viiuli ja kompos. erialal. Edasi Darmstadti konser-sse.
Mängis viiulit, klaverit, löökpille, tundis orkestri spetsiifikat. Eriti
tugev kompos. valdkonnas. 1928 asutab Amar kvarteti kus ise
mängis vioolat. 20a sai temast Frankfurdi kontsertteatris kontsert
meister. 1927 valitakse Berliini kõrgema muusikakooli õppejõuks
kompos erialal. 1940 emigreerub Usasse, jätkab pedagoogi ja heli
loojani. 1957 kuni surmani kirjutab ainult muusikat. Loomingu hulk
arvukas ja mitmepalgeline. Muusikat jagub igasse žanrisse. Oopereid
9: “Maailma harmoonia”, “ Maalikunstnik Mathis”, “Cardillac”,
“Santa Susanna ”. 4 balleti: “ Deemon ”. On ka laulumänge, orkestri
muusikat, orkestrikontserdid, 4keelpilli kvartetti: “Lõbus sünfoniett”,
“Tantsuviisid”. 11 sonaati millest 10 loodud puhkpillidele. 4 sümf-t:
“Maalikunstnik Mathis”, “Maailma harmoonia”- teos taevakehade
liikumisest . 13 soolokontserti, tantsu- ja kontsertsüidid. Suur hulk
õppekirjandust, monograafiaid.
CARL ORFF (1895-1982)
Sünd Münchenis, sõjaväelase perek-s, kus omandas muusikalise
hariduse. 1925 kuni surmani õpetab lapsi Güntheri nimelises muusika
- ja tantsukoolis. Eeskujud : C. Monteverdi, R. Strauss . Elu oli seotus
Salzburgiga, kus valmis enamik tippteoseid, asutas ja juhatas seal
Orffi instituuti.NB! Instituudis on loodud laste esteetilise kasvatuse
süsteem, milles osalevad kõik kunstiliigid . Pani aluse väga tuntud
õpetuse meetodile mida rakendatakse enamus EU riikides, P-Am.s,
Jaapanis . See põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel .
LOOMING: muusika kõlab ebaharilikult, selles on õilsat lihtsust,
mis vallutab igasuguse auditooriumi. Mahub harva tavalise orkestri
või andsambli raamidesse. Eksperimenteerimise vaim on tugev, ta
on sammuke ajast ees. Valdavalt kirjutanud vokaalsümf teoseid.
Paljud neist lavakantaadid-mängud-ooperid. “Kuningas Oidipus
”, “Prometheus”, “ Antigone ”, “Kuu”, “ Arukus ”, “Tark naine” jne.
Sümf “ kasvuhooned ”, sümf poeem “Monna Vanna”. Olulised
Monteverdi töötlused “Orpheus” ja “Ariadne”.Muusika
pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele.
Elutööks on 3osaline lavakantaat “Trionfi”. 1847 “Carmina
Burana ”, see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja
kolmset ulatuslikust pildist: “Varakevadel”, “Kõrtsis”, “Armuõnn”
need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa
“Catulli Carmina” 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse
poeesial. 3osa “Trionfi de Aphrodite ” 1951 viib meid antiikaja
pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate
koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab
klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures
ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude , effektsete
kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal,
see suure laia ilma peal,
mis mul nii armas oleks ka,
kui sa, mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja üles kasvatand.
Sind tänan mina alati
ja jään sull' truuiks surmani.
Mul kõige armsam oled sa,
mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
ja võtku rohkest õnnista,
mis iial ette võtad sa,
mu kallis isamaa!
KIIRE ON AASTATE LEND
( Sõnad R. Peet , viis E. Neider )
Täna just tõepoolest seisatub hetk.
mõtteile aega nüüd anna.
Noorusemaile on alanud retk.
Unistus sinna meid kannab.
Sügisel kullased taas vahtrapuud.
valvavad madalat maja.
Mis oma lastele jäänud on truuks.
Nooruse hääli siit kajab.
Kiire aastate lend.
Kooliõde, koolivend.
Terekäe sulle sirutan nüüd.
Küllap tunneme end,
täna noortena nii,
nagu paljude aastate eest.
Nii juba aastaid on olnud me kool.
Peegeldand varju ja valgust.
Nüüd on ta lapsi küll pea igal pool.
Siin oli alguste algus.
Kiire aastate lend.
Kooliõde, koolivend.
Terekäe sulle sirutan nüüd.
Küllap tunneme end,
täna noortena nii,
nagu paljude aastate eest.