Isa Goriot (0)

Isa Goriot "
„Isa Goriot“
Honore de Balzac  
Teose tegelased:
Härra Vautrin – Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks.
Proua Courure – Sõjaväeleitnandi lesk.
Proua Vauquer – Pansionaadi omanikust leskproua.
Isa Goriot – Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast.
Victorine Taillefer – Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega .
Preili Michonneau – Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini .
Eugene de Rastignac – Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma.
Horace Biancon – Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
Cristophe – Pansionaadi toapoiss .
Sylvie – Pansionaadi toatüdruk.
Paruniproua Delphine de Nucingen – Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub.
Krahvinna Anastasie de Restaud – Isa Goriot'i teine tütar.
Härra Poiret – Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. 
Vikontess de Bauseant – Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda.
Sisu kokkuvõte:
 Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda , sest arvab , et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab kirja oma kaugele sugulasele vikontess de Beauseantile, et see Eugene oma tiiva alla võtaks. De Bauseant võimaldab Eugene´il ballile minna, kus noormees armub Goriot´ tütresse, täpsemalt Anastasiesse. Victorine läheb oma isa juurde, kuid tulutult, nimelt saadetakse ta tagasi ilma, et oleks isa näinudki. Ta teeb seda igal aastal, ning igakord luhtunult. Noorhärra Eugene külastab proua de Restaud´le, kust leiab eest proua armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga. Bauseant'i armuke on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid ning annab näpunäiteid seltskonda pürgimise saladustest. Eugene nõuab oma perekonnalt talle viimased säästud saata, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Eugene külastab jälle vikontessi ning to kutsub ta õhtusöögile. Pärast õhtustamist lähevad nad teatrisse. Teatris markii d´Ajuda tutvustab Eugene´ile Delphine´i ja noormees võidab peatselt paruniproua poolehoiu. Isa Goriot kohtleb Eugene´i kui oma poega, sest noorhärra on võitnud tema tütre poolehoiu. Igakord kui üliõpilane kohtab Goriot´i tütart, siis pärast ta räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib suure raha peale ja tema õpinugud jäävad tahaplaanile. Teda tabab suur raha puudus. Vautrin kasutab seda hetke ära ja tuletab talle meelde oma plaani. Eugene lähebki kaasa, võrgutades Viktorine. Nimelt on enne seda jäänud Vautrinile suure summa võlgu. Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna. Eugene on meelt muutnud ning sellepärast ei pea plaan vett.. Politseiinspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk “surmanarritaja” Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Goriot'i tütardel on probleeme oma abikaasade ning varaga ja see kurnab Isa Goriot'i, lõpuks ta haigestub raskelt . Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Lõpuks Isa Goriot sureb. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: “Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”.
Isiklik arvamus teosest:
Teos oli realistlik , see peegeldas hästi ajastut , mil nod sündmused toimusid. Balzac kirjeldab asju ausalt ja ilma hämamiseta, ta toob välja kõik need tavad, näiteks sõltuvus rahast, kõrgseltskondadest, võltsarmastusest. Näitab elu oma tegelikkuses. (Realismiajastu) (Pilt Balzac'ist pärineb Vikipeediast)