„ Meelis “
Enn Kippel
Elas
kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega.
Lembitul oli ka poeg nimega Meelis , kes oli hästi vapper ja osav
poiss. Ühel päeval märkas meelis „raudmehi“, kes tahtsid nende
maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid
ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid
nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa
ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
orav100
Õppematerjali autor
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda ki
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine" või "kultuuri ja
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid