Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kõne analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on selle projekti sisu?
Üldinfo
Kõne esitas Ameerika Ühendriikide Suursaadik Joseph DeThomase Ameerika teabepunkti avamisel Narva Keskraamatukogus 24.märtsil 2004.aastal. Joseph DeThomas kõneles esimesest Ameerika teabepunkti avamisest Eestis. Tegemist on avakõnega ja mingil moel ka poliitilise kõnega. Tänusõnad kõnes olid mõeldud eelkõige kohapealsetele inimestele ja avatud teabepunkt kindlasti üle Eesti kõigile, kes vähegi Ameerika Ühendriikidest huvitatud on. Kõne eesmärk oli tänada Eestimaad ja Ameerikast huvituvaid inimesi, et edaspidi Eesti ja USA suhted oleksid head ja säiliksid.
Kõne
Asekantsler Pärn, maavanem Raidma , linnapea Tammiste, direktor Erilaid, daamid ja härrad.
Mul on hea meel olla täna Narvas, et avada siin meie esimene Ameerika teabepunkt Eestis. See teabepunkt võimaldab Narva ja kogu Kirde-Eesti elanikkonnale vaba juurdepääsu laialdasele informatsioonile Ameerika Ühendriikide valitsuse, ettevõtete, haridussüsteemi, ajaloo, ühiskonna ja kirjanduse kohta. Narvas asuv Ameerika teabepunkt võib kindlalt loota Ameerika Ühendriikide Suursaatkonna toetusele.
Tänase päeva suurüritus on kulminatsiooniks pikaajalisele planeerimisele ja paljude inimeste pingsale tööle. Eelkõige tahan tänada Narva Keskraamatukogu direktor Ingrid Erilaidu suurepärase koostöö eest saatkonnaga. Me loodame jätkuvale koostööle Ida-Virumaa maakonna, Narva linnavalitsuse ja Narva ettevõtjatega. Täname teid tänases ürituses osalemise eest ja loodame, et olete sellest projektist sama innustunud kui meie.
Mis on selle projekti sisu? Täna avame siin esimese Ameerika teabepunkti Eestis. Ameerika teabepunktid on loodud selleks, et viia teavet inimesteni, kes elavad väljaspool pealinna. Ameerika teabepunkt võimaldab virtuaalse akna kaudu heita pilku nii Ameerika Ühendriikidele kui ka saatkonnale. Aga miks avatakse esimene Ameerika teabepunkt just Narvas? Me vaagisime mitmeid kohti ja linnu. Narva puhul leidsime aga mitmeid positiivseid faktoreid nagu entusiastlik partner raamatukogu näol ja vajadus suuremaks kontaktiks nii saatkonnaga kui Ameerika Ühendriikidega.
Esimesest Eestis olemise päevast alates olen ma rõhutanud, et Ameerika saatkond ei ole mitte ainult Tallinna vaid kogu Eesti jaoks. Õigupoolest tulenes meie otsus avada Ameerika teabepunkt Narvas soovist väga konkreetsel moel näidata meie huvi kõikide Eesti regioonide vastu. Oma varasemat huvi Narva vastu oleme tõestanud inglise keele õpetuse koordinaatori kutsumisega Narva Kolledžisse. Mul on rõõm teile täna öelda, et ka 2004/2005. õppeaastal tuleb uus inglise keele õpetuse koordinaator Narva Kolledžisse.
Olen kindel, et Narva Ameerika teabepunkt saab sillaks Narva ja Ameerika Ühendriikide inimeste vahel ja et isiklikud kontaktid, mis tekivad tänu sellistele programmidele nagu inglise keele õpetuse koordineerimine , aina tihenevad. Ameerika teabepunkt raamatukogu ühe osana on avatud kõigile – tavalisele linnakodanikule, üliõpilasele, mittetulundusühingu liikmele, ärimehele, valitsusametnikule, kõigile kes soovivad Ameerikast rohkem teada saada, õppida Ameerika ülikoolis, teha äri Ameerika firmadega või võtta kontakti oma Ameerika kolleegidega. Meie soov on, et teabepunktist saab koht loengute, diskussioonide ja teiste ürituste läbiviimiseks, mis aitab kaasa meie rahvaste paremale üksteisemõistmisele.
Narval on pikk ja keeruline ajalugu, pikem ajalugu kui minu kodumaal. 1492. aastal, mil avastati Ameerika, alustati Ivangorodi kindluse ehitust ja see oli Narva järel juba teine siiakanti rajatav linnus. Teabepunkti avame me siin aga mitte Narva ajaloo tõttu vaid soovist olla osa Narva tulevikust. Kui me siit raamatukogu aknast välja vaatame, avaneb meie ees suurepärane vaade nii Narva kui Ivangorodi kindlusele.
Siit on olnud võimalus jälgida kahe maa ja rahva rikast ajalugu kauem kui on eksisteerinud minu riik. Tänasest alates näeme siit ruumist aga kolme maad – siit teabepunktist avaneb ka vaade Ameerikasse. Ma olen veendunud, et me avame ka võimaluste akna laialdasemaks suhtlemiseks meie rahvaste vahel. Soovin kõigile Narva inimestele edasi anda oma siiramad soovid meie jätkuvaks koostööks. Tänan teid.
Analüüs
Kõne ülesehitus on korralik: esmalt mainib suursaadik, kellele see kõne valmistatud on. Seejärel ütleb lühidalt, kuidas talle Narva meeldib. Siis hakkab ta kirjeldama, millest ta räägib ja esitab definitsiooni(d). Ta põhjendab üldiselt, miks eelistati teabepunkt luua just Narva linna. Suursaadik on väga laiameelne, aga pisut üldine. Sõnavara pole ka midagi erilist, aga hea on see, et ta toob välja pisut Narva ajalugu ja vaatab sellele positiivselt. USA Suursaadik Joseph DeThomas märkab kindlasti Eesti suurust ja tunneb pisutki riigi poliitilist ja rahalist seisu, kuid siiski usub, et Ühendriikidega on Eestimaa võimeline suurepäraseid suhteid looma. Mina hindaksin oma poolt seda kõne suhteliselt keskmiselt. Sõnavara on suhteliselt igapäevane ja tavaline, aga igas kõnes polegi väga osavat tarvis. Suursaadiku suhtumine on hea ja avakõned ongi tavaliselt, nagu eelnev kõne. Ta toob kerge(d) definitsiooni(d) mõne(de)le sõna(de)le ja kogu tekst on vägagi arusaadav. Mulle selle kõne sisu ja ülesehitus meeldivad, võiks isegi sama osav olla.
Kõne analüüs #1 Kõne analüüs #2 Kõne analüüs #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laural147 Õppematerjali autor
USA Suursaadiku kõne analüüs

Sarnased õppematerjalid

Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

teda härra eraõpetlaseks. Enamiku vabast ajast veetis Lennart ülikooli suurepärases raamatukogus. Samuti käis ta kuulamas õigusteaduse, psühholoogia ja hispaania keele loenguid. Et vaba aega oli küllaga, tekkis Lennartil olulisi, õpingukaaslaste meelest mõnikord kummalisigi tutvusi. üks neist oli ülikooli raamatukogu töötaja härra Weltmann. Raamatukogust sai Lennarti vaimne kodu. Lk 7 Ta võis seal kasutada vabadusi, mis tavaliselt ei tulnud kõne allagi. Weltmann oli andnud talle oma soovituse ja palunud töötajail aidata Lennartit alati, kui ta vajas või palus abi. Teine huvitav tuttav oli Vene juudist õppejõud, kelle nimi sai hiljem tuntuks kogu maailmas. See oli semiootik Juri Lotman, kes juudi päritolu tõttu ja vana hea tsaristliknõukoguliku kombe kohaselt oli sunnitud otsima tööd provintsiülikoolis. Meri ja Lotman jõudsid kohe ühele lainepikkusele. Meri valdas vene keelt ja vestlusteemadest puudu ei tulnud. Neist said

Ühiskonnaõpetus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu
Eesti uusaeg-1710-1900
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks
32
doc

Arhitektuuri ajalugu konspekt 2017 eksamiks

EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine ­tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.

Arhitektuuri ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

rahva maailma. Välissõnumite esialgset ülekaalu põhjendatakse maailmapraktikas ka sellega, et trükikojad said tegutseda lubade alusel ja hoiduti igasuguste ettekäänete andmisest võimudele, et trükikodasid sulgeda. Talurahvakoolid kasvasid lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks, mis aitas ajakirjandust muutuda kahepoolseks. Periodiseerimise võimalused Kommunikatsiooniajaloo ja ajakirjanduse arengu periodiseerimise võimalused Igasugune periodiseerimine tuleb kõne alla teatud kokkuleppel, olenevalt, millisest vaatevinklist teemat vaadata. Teadusuurimustes aitavad perioodid paremini aru saada nähtuste vastastikustest seostest. Igal nähtusel, mida ajakirjanduses uurima asume, on kindlasti oma ajalooline põhi või taust, mis tuleks alati enne oma probleemi lahkamise kallale asumist endale selgeks teha. Võibolla leiame uusi seoseid avastades hoopis erilise, uue lähenemisviisi, põhjendades kindlasti oma valikuid, kui mingit ajastut

Sotsiaalteadused
Holokaust
290
pdf

Holokaust

Vastutus tulevaste põlvede ees. Kirjutatud sõna jõud 82 Andestada või vaikida 84 Jääda inimeseks 86 Töö kronoloogiaga 89 Valik allikaid holokausti kohta 90 Fotode ja piltide analüüs 112 Ülesandeid Briti Sõjamuuseumi õppematerjalide paketist 120 Ülesandeid tööks filmikatkenditega 131 Selgitusi PowerPoint esitluse juurde 134 I. Juudivastase poliitika kujunemine ja selle tagajärjed 134 II. Holokaust – juutide süstemaatiline hävitamine natside poolt 138

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE Vajalik tehnika KEHTESTAMINE Suhtlemise faas

Suhtlemis psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun