Segaduste ajad Rooma riigis. KESKAEG. 1. Mõisted: Naturaalmajandus- majanduskorraldus, kus kõik eluks vajalik toodetakse ühe feodaali valduse piires, va sool ja raud Parlament- riigi kõrgeim seadusandlik kogu Tsentraliseeritud monarhia- tugev kuninga poolt juhitud keskvõim, mille juures tegutsesid nõuandva organina seisuste esindused, kaitstes kõige mõjukamate ühiskonnakihtide huve Senjöör- maaomanik, kes jagas lääne Feood- ehk lään on maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hilem oli võimalus maavaldus välja osta Vasall- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest Pärisori- feodaalist sõltuv talupoeg, kellel puudub isiklik vabadus, teda võis osta, müüa, vahetada. Tal oli õigus luua perekond, omada majapidamist ja isand omas tema üle kohtuvõimu. Kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon
pühiti laudlinasse (Kõiv, Raudkivi 1996: 77,79). Igas linnas oli neidki, kes ise endaga toime ei tulnud, nagu kerjused, vaesed ja haiged. Linn pidi ka nende eest hoolt kandma. Eriti raskeks muutus olukord siis, kui linnas levis mõni nakkushaigus. Haigete eest hooolitseti hospidalides. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavaliselt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus (Kõiv, Raudkivi 1996: 77-78). Kaubandus ja käsitöö Rooma riigi lagunemine oli kaasa oli kaasa toonud kaubanduse allakäigu Vahemerel. Alles XI sajandil alanud ristisõjad Pühale maale andsid kaubandusele Vahemerl taas uue hoo. Kaubavahetuses Egiptuse, Süüria ja Väike-Aasiaga haarasid juhtpositsiooni enda kätte Itaalia linnad. Itaalias tõusid kiiresti juhtivale kohale Veneetsia ja Genova. Peagi hakkasid Itaalia
3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha maksmiseks senjööri vanilangemise korral ja kingitusi senjööri vanema tütre abiellumise puhul 4. Pärisorjus - miks tekkis, mida tähendab? (ptk 11)
tunnusjooneks on ümarkaar. Gooti stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII XVI sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar. Trubaduur Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet. Müsteerium Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees. Domeen Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal. Generaalstaadid Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele. Hastingsi lahing Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja. Suur Vabaduskiri Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum.
3) Väikefeodaalid (rüütlid). Läänisuhte tunnused: lepinguline – kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); hierarhiline – üks lepingupool oli teisest kõrgemal, isikuline – kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Maavalduste kategooriad: Domeen- kuninga maavaldus Benefiits- esialgne lään,maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Feood- pärandamisõigusega lään (al. 9.- 10. saj.)- selle tagajärjel jäi kuninga domeen väiksemaks, sest vasalli surma järel ei läinud maavaldus enam kuningale tagasi, see tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes. Alloodideks- maavaldus, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes.
3) Väikefeodaalid (rüütlid). Läänisuhte tunnused: lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused; nende täitmatajätmise korral vasallisuhe katkes (läänistaja andis maa ja pakkus /läänimehele/ kaitset, läänimees pidi andma ustavusvande ja täitma teenistuskohustusi); hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgemal, isikuline kehtis põhimõte: minu vasalli vasall pole minu vasall. Maavalduste kategooriad: Domeen- kuninga maavaldus Benefiits- esialgne lään,maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Feood- pärandamisõigusega lään (al. 9.- 10. saj.)- selle tagajärjel jäi kuninga domeen väiksemaks, sest vasalli surma järel ei läinud maavaldus enam kuningale tagasi, see tugevdas ka läänimeeste positsioone kuningavõimu suhtes. Alloodideks- maavaldus, mis oli vasallsuhetest vaba, s.t kohustustest täielikult vaba maavaldus. Nende hulk keskaja arenedes pidevalt vähenes.
riigivõimul on õigus koguda makse ja kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Erinevatele võimupositsioonile võimaldavad inimestel asuda aga erinevad omadused ja ressursid. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Kokkuvõtlikult võib öelda, et võim on ühiskonna alus protsess, mis on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud
Tallinna Laagna Gümnaasium MÕISAD Uurimustöö Anni Larin 10B Juhendaja: õp. N.Dovgan Tallinn 2010 Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. 1 Ajalugu 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2 Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis. 3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused...
ametiasutustes ja avalikes kohtades. Sõja ajal saadeti välja u. 700 sakslast. Hobusteprotsessid – mõisnikke süüdistati hobuste varjamises, et mitte neid rindele. Sõja ajal kasvas järsult huvi Balti olude vastu. Arvustati balti mõisnikke ja nende privileege. Hinnati ümber suhtumine eestlastesse ja lätlastesse. Need ei ole separatistid, vaid tõsised Vene patrioodid. Aga pandi ka ette (šovinistid) võõrandada saksa maavaldus ja asendada saksa keel kõikjal vene keelega. Maa müüdama vene talupoegadele-kolonistidele, mõisad müüa haritud ja varakatele vene inimestele. Pöörata kohalikud kõik vene õigeusku. Peterburgist sai Petrograd. Ka meil saksapäraste kohanimede asendamine venepärastega. Paljud eesti vallad said venepärase nime, taotlused oma venepäraste nimede ümbervahetamiseks. Sõja ajal asusid eesti rahvuslaste juhid tingimusteta toetama Venemaad. Saksamaa olevat ainus sõjasüüdlane
22. Absolutism- võim pärimise teel, kõige paremini toimis Prantusmaal. Absolutismi alguseks peetakse Louis XIII aega. Kõige olulisem ametnik oli kardinal, kuulsaim selles ametis oli de Richelieu, kes pani aluse absolutismi kõrgajale. Merkantilism- maj. poliitika, mis toetus kameralismile, arvates, et inimene on abitu ja riik peab teda aitama. Füsiokratism- oluliseks saavad kaubandus ja tööndus. Tähelepanu pöörata talupoegadele kui arvukamale tootjaskonnale. Maksustada maavaldus. 23. Riigis algas kodusõda (1642-1649) Inglismaal Rojalistid pooldasid kuningat. Parlement polnud ühtne, jaotusid 2 leeri. Sõjaväelisele diktatuurile järgnes Stuartite restauratsioon 1660.a Breda kokkuleppega. Õiguste Bill- põhiseaduslik alusdokument, parlamendi õigus kuningavõimu piirata. William III- allkirjastas õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusandlikud aktid parlamendi mõlema koja kinnitust. 24. USA
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Rooma riigi algus · Kuningate aeg Roomas I kuningas oli Romulus, kokku valitses 7 kuningat, ühtib etruskide hiilgeajaga Itaalias. · Varajane vabariik V saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias, võitlus gallidega, jäid alla, kuid taastasid oma võimsuse .256. eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all · Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 eKr - konflikt Kartaagoga(põhja-aafrikas) III sõda Puunia sõjad 1. Peamiselt merel ja Sitsiilia saarel, sõja algul polnud roomlastel laevastikku ning see tagas esialgse kartaagolaste ülevõimu. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merasõiduoskused saavutasid roomlased mitu võitu ja sundisid Kartaago rahu paluma, 2. Kartaago püüdis oma positsioone taastada, Hannibal tungis oma väega läbi Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus, Rooma väed sundisid ta roomast lahkuma, ...
-Aasiast Euroopasse) · Justinianus läks barbarite vastaselt kaitselt pealetungile, vallutades piirkonnad, mis muidu oleks läinud barbarite tugipunktideks idavallutustele. b. Rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid: · Kui Lääne-Euroopa jäi barbarite tõttu killustatuks, siis Ida-Rooma säilis ühtsena. · Ei toimunud sõjaväe germaniseerumist, kuna sõjaväkke värvati vaid kohalikke talupoegi. · Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes, mis pidurdas põllumajanduse langust. · Toimiv maksusüsteem, mida kasutati sõdurite palkamiseks ja piirikindluste ehitamiseks. · Sõduritele ja ametnikele maksti palka puhtas kullas. · Bütsantsi kuldmünt oli levinuim valuuta Vahemeremaades. 2. Territoorium, rahvastik ja valitsemine. a. Territoorium: · Balkani ps, Krimmi ps. lõunaosa, osa Kaukaasiast, · Väike-Aasia ps
sammuti ka ristiusust lahti saada. · Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud. · Pesti maha ristimine. · Pöörduti tagasi vanade kommete juurde. · Taaselustati liitlassuhted vene vürstidega. Läänikord · Maahärra ehk maaisand ehs senjöör-väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne; omas kiriku-,kohtu- ja haldusvõimu · Lään ehk feood- mavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta. · Liivi ordumeister ei jaganud lääni välja, sest tal olid olemas elukutselised sõjamehed. · Läänimees ehk vasall ehk feodaal- sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest. · Läänikord ehk feodaalkord e feodalism-ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi.
Ühist tegevust kooskõlastasid peremees ja perenaine (peamiselt naistetööd) ning teised sugulased pidid neile töödes ja toimingutes alluma. Peale pererahva võis peredesse kuuluda palgalist sulasrahvast. (Jansen 2007:279-280, Karilatsi aeg 2010) Mitme põlve kooselu võimaldas vanematel rahvapärimust, käsitööoskusi ja rahvakombeid noorematele põlvkondadele edasi anda, kindlustades ühtlasi rahvakultuuri edasikandumise. Talupere käsutuses oli maavaldus ehk talu, mida ta haris ja mille eest mõisale renti maksis ja tegu tegi. Sellelt maatükilt saadi vajalikud toiduained ja tooraine riietuse ja jalatsite jaoks, mis talus valmistati, nagu ka suurem osa vajaminevatest tööriistadest ja tarbeesemetest. 18. saj teisest poolest peale õpetati lastele kodus ka lugemine selgeks. Niisiis oli talupere kuni 19. sajandini nii tootmis-, tarbimis- kui kasvatusüksus. Peale
Kujunemise põhjused: uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine- elukutselised sõjamehed said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus Vasalliteet- lepinguline suhe vasalli ja senjööri vahel. Senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist (lään); vasall pea andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi, nõu. Rüütlikultuur- elukutseline sõjamees, kelle ülesanne oli sõdida ja piiri kaitsta. Rüütel pidi olema päris heast ja kuulsast suguvõsast, paistma silma iluga, piisavalt tugev, mehine ja vapper, aus ka vaenlase vastu, relvi kandes polnud õigust taganeda. Tegeleti enese
tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11. saj, said vasallid üha suurema võimu oma lääni üle (kujunesid päritavaks). Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese. Linnus - feodaalse ühiskonnakorraldse keskus Rüütlimaailm 12.-13. sajand
Isiklik vabadus puudus. feodaalne killustatus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu ülesandeid teostavad peamiselt vasallid. aadel kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik agraarühiskond ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põlluharimise, kalanduse ja küttimise ning karjakasvatusega. naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. mõis suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Loonusrent ehk naturaalrent talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. teotöö koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. skraa tsunfti põhikiri. hansapäevad linnade esindajate kokkutulek.
põllumajandusevormide domineerimine, madal paljude kultuuride saagikus. Seega, Portugal, kus on niivõrd nõrk põllumajandus, täeisti sõltub impordist, eriti see puudutab teraviljadesse. [15] Peamine põllumajanduse haru Portugalis on taimekasvatus, loomakasvatus mängib teist rolli.[15] Põllumajandus Portugali põhja- ja lõunaosas on päris erinevad. Põhjaosas domineerib väike maavaldus ja maakasutamine. Need territooriumeitel kasutatakse intensiivset põllumajandust. Tihti saagis tuleb kaks korda aastas: suvel kasvatatakse maisi, vaid talvel ubasid. Taimekasvatus põhjaosas ühinetakse loomakasvatuse ja viljakasvatamisega.[15] Suur maavaldus ja maakasutamine on lõunaosas. Algabri, olles lõunaimaks proviintsiaks, on kõige tähtsam regioon, mis spetsaliseerub viljakasvatamisele. Kõige levinum kultuur selles kuivas regioonis on mandlid. Lisaks siin kasvab vigipuu
Positiivne sõjavägi muutus tugevamaks, säilis avalik kord. Negatiivne nõrgestas kuninga võimu, Frangi riik lagunes selle pärast, puhkesid sagedased feodaalide omavahelised võitlused. Mõisahärrus Ida-Euroopas, ühekordne kasutus, teotöö (vasallid tegid mõisapõllul tööd) Rendihärrus Lääne-Euroopas, mitmekordne kasutus, senjöör rentis maid, kui talupoeg sai rendi makstud, sai ta vabaks (pärisorjust ei kujune). Maa kategooriad: 1. kuninga maavaldus domeen 2. benefiits see maa, mille senjöör andis vasallile, kuid kui ta suri, siis pidi selle tagasi andma. Pärandamisõiguseta maa 3. feood ehk lään pärandamisõigusega maa Bütsants Territoorium Balkani poolsaar ja Väike-Aasia, lisaks Aafrika põhjaosa ning Ida- Rooma alad. Rahvastik Kreeklased, slaavlased, bulgaarid Keel Alguses oli riigikeel ladina keel, hiljem sai selleks kreeka keel. Sisse
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus. 1054 a. kirikuvanne. 1066 a. Normandia hertsog W.Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa. Alus tugevale kuningavõimule. 1096 a. paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. Inglismaa Sarnasused Prantsusmaa
Saksa ordumeister Kroonika kirjutaja 22. Kellelt Jüriöö ülestõusul abi paluti? Millised olid ülestõusu tagajärjed? Venemaalt Kurnavad ja verised ning mõlemad pooled said majanduslikult kannatada 23. Millised õigused säilisid talurahval 13.-14. sajandil? Isiklik vabadus ja liikumisõigus (tekkisid linnad, asulad) Maavaldus ja pärandiõigus Saaremaal ja Põhja- Eestis vanemate juhtiv roll Õigus kanda relva (keelati pärisorjadele, mis näitab, et eestlased ei olnud pärisorjad) Sõjaline abijõud (kohustus kadus 14. saj. Jüriöö ülestõusu järel) Koormistest ülejääva toodangu turustamise õigus (raha liikus) 24. Millised piirangud tekkisid? Ise ei tohtinud kaubandusega tegeleda, meresõidu keeld
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus plaanis kui kodanikuühenduste kaudu? • Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus,
• Omandatud ehk saavutatud ehk sotsiaalne eripalgelisus (haridus, töökoht jne) Staatus kohustab käituma ehk noblesse oblige Sotsiaalne mobiilsus: • Horisontaalne – liikumine sarnaste ühiskonnagruppide vahel (NT: töökoha vahetus samal ametipostil) • Vertikaalne – liikumine erinevate ühiskonnagruppide vahel (NT: tõus või langus tööpostil) Eelduseks on haridus! Ühiskonnamudelid Agraarühiskond Enamik inimesi elab maal. • Rikkuse allikaks maavaldus • Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor.
Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killustatus- riigi jagunemine iseseisvateks maavaldusteks (nt Frangi keisririik 3.ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus.
isegi tänapäeva linnade mõõdu välja. Veneetsias ja Firenzes oli näiteks 120 000, Pariisis 80 000 elanikkul Samas anti linnaõigus ka üsna väikestele linnadele. Näiteks Saksa-Rooma kesririigis oli üle 200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga. Vaeste ja haigete jaoks olid mõeldud hospitalid. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Niisugused hoolekandeasutused elasid tavalsielt annetustest, kuid neil võis olla ka oma sissetulekuallikas, näiteks maavaldus. Sugugi harvad polnud juhud, kui rikkad linnakodanikud pärandasid osa oma varast hospidalile. Keskaegsed linnad Eestis: Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunues naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Taani kuninga valdustesse kasvanud Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartu, viljandi, paide ja Uus-Pärnu said endale Riia õiguse. Kohaliku
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste seisuste esindused, kaitstes kõige ühendus mõjukamate ühiskonnakihtide huve. gild keskaegne usuline ja poliitiline Täielik otsustus õigus. kutseühing senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12. ja 17. sajandi vahel jagas lääne Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud feood ehk lään maavaldus, mis saadi institutsioon, mis kujutas endast väeteenistuse eest, hiljem saadi maavaldus samaaegselt nii linnade kui ka väljaosta individuaalsete kaupmeeste vasall läänimees, feodaal, kes sai organisatsiooni. Hansa eesmärgid olid senjöörilt sõja- vm teenistuse eest peamiselt kaubandus-majanduslikud, aga
kehtiva maakasutussüsteemiga. 7 Küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem. Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud, kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud. Sumbküla Ridakülad Ahelküla Hajaküla Tänavkülad Talu – põllumajanduslik väikemajand, maavaldus koos õue, hoonete ja taluperega. Pärisorjuse ajal kasutasid talupojad talu pärandatava kasutusõiguse alusel, hiljem rentnikena. 19. sajandi keskpaiga talurahvaseaduse alusel sai talupoeg õiguse oma talu päriseks osta, ostetud talu nimetati päristaluks. Algse talu suurus oli 1 adramaa, hiljem sageli ½ või ¼ adramaad. Vabadiku- või popsikohad olid väiksemad. Suurem talu kasutas palgatööjõudu, põhiliselt aga perekonnaliikmete tööjõud. Maaviljelussüsteemid, külvikord
Rooma ühiskond oli sõltuvusvahekorras. Patroonide ( rikaste ) mõjuvõimu all olid kliendid ( vaesed kodanikud) , kes said patroonilt maad ja pidi koormist kandma ja sõjaretkedel käima. Mõlemad osapooled olid üksteisele igati abiks ja toeks . Kliendi ja patroonide suhted mõjutasid ka Rooma poliitilist elu , kuna täna klientide rohkusele said patroonid end rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei pidanud sinna ilmuma, kuna nende ainus vara olid lapsed ja nad ei saanud omale sõjavarustust muretseda siis nimetati neid proletaarideks. Nende õigused rahvakoosolekutel olid piiratud , kuid kuulusid kodanikkonda.
suhteliselt suured privileegid Taani aladel, sest Taani kuningas oli kaugel ja seadustest vaadati mööda. Ordu ajal ei olnud see enam võimalik. Selliste privileegide kärpimise vastu olid vasallid ja Danzigi kongressil võtsid nad sõna ja armukirja näol andis Jungingen neile privileegid. Vasallidel oli pärandamisõigus, senjöör võis vasalli surma korral maa edasi anda, ei pidanud minema järeltulijate kätte. Siis ei olnud see enam lään vaid nende isiklik maavaldus. Sellega kujunes välja vasallidel suur võim ja tähtsus. Ordu võim kahanes märgatavalt. Siiski säilis ordul kõige suurem sõjaline võim. Tegelikult oli ordu võimsuse vähenemisel väga negatiivne mõju, mis avaldus 15 saj teisest poolest- Venemaa oht. Danzigi kongressi järel suurenes VEELGI killustatus ja sellega kaasnes välismõjude, eelkõige venemaa oht. Venemaa leidis, et Vana-Liivimaa on nõrk.
Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. Feodaalne hierarhia-feodaalide järjestamine tähtsuse järgi. Immuniteedikiri-osa riigivõimu funktsioon. Benefiits-Karl Martelli ajal sõjameestele antud lään. feood-ehk lään,on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. Domeen-on feodalismis maahärra poolt majandatav maavalduse osa. Allod-täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei ühendanud vasallsuhted.Keskajal muutusid alloodid siiski järk- järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks.
Kiikumine oli erakordselt oluline noorte lõbustus, mille juurde kuulusid laulmine, mängud, jõukatsumine, tantsud. Lihavõteteks hangiti uued rõivad ja näidati neid teistelegi. Toidud.Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad. Lihatoite valmistati varem rõõmuga, sest see oli esimene võimalus pärast pikemat vaheaega liha süüa. Eesti talupere ja selle suurus. Talupere käsutuses oli teatav maavaldus (talu), mida ta haris ja mille eest pidi maksma mõisale renti ja tegema tegu. Eesti talupere oli tootmis-, tarbimis- ja kasvatusüksus. Talupere liikmete vahel olid sugulus- või alluvussuhted. Pere eesotsas oli peremees, harva ja enamasti ajutiselt (tavaliselt peremehe surma puhul) perenaine. Peremehe perekond moodustas harilikult talutuuma. Peale naise ja laste võis sinna kuuluda teisi sugulasi
● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng ● Rahakapital ja tööjõud ● Ratsionaalsus (tööl lähtuti kellaaegadest, tegeleti ainult tööga) ● Bürokraatia (linnastumise suurenemisel vaja rohkem ametnikke)
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG..............................................................................
vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet. maaomand Pärilik maavaldus Oma maa puudus Oma maa puudus Kümnis 10% Kümnis umbes 25% Maksud mõisnikule ja saagist, kümnis saagist, maksud kirikule, kirikule, ehituskohustus. kirikule, ehituskohustus, 1507.aastal võeti kohustused ehituskohustused, relvakandmisõigus ja talupoegadel ära relva-
piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult moodustati esialgu Suurte seld riigi koosseisu kuuluv An seld riik 1077. a. Alguses oli selle pealinn Iznik, 1084 Konya. Esimeseks sultaniks Süleyman Kutlamõs ( 1077 – 1086) – oli sugulistessidemetes Tug´rul beyga (vanaonu). An seld riigi arengufaasid: riigi kujunemine An võimsamaks riigiks – kestis 1077 – 1171. jagunes veel 2 alafaasiks:
eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus
hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus
hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus
idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad – Veneetsia, Firenze ja Pariis – jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema.
riik-võimu- ja valitsusasutuste süsmum, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil.. ERINEVAD ÜHISKONNAMUDELID 1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine,
idamaa linnale. Kui Konstantinoopoli elanikkond võis hiilgeaegadel küündida miljoni ligi, siis Lääne-Euroopa suuremad Veneetsia, Firenze ja Pariis jäid saja tuhande elaniku piirimaile. Veel 60-70 linna elanikkond võis ületada kümne tuhande piiri, enamik jäi aga sellest kindlasti allapoole. Palju oli paari tuhande või ka ainult mõnesaja elanikuga väikelinnu. Keskaegne Tallinn oma mõne tuhande elanikuga oli seega üsna tüüpiline. linnasaras - linnakogukonna ühine maavaldus ehk linna ümbritsevad kindlad maad, mis olid mõeldud ühiskasutuseks. Kuna linnas abielluti suhteliselt hilja, inimesed elasid inimesed tihedalt koos, ebasanitaarsed tingimused soodustasid sagedast taudide levikut. Seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne. Selle kõige tõttu sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. Osa neist sai õpipoisiks ja selliameti tõttu mõne tsunfti liikmseks ning edasi kodanikuseisusesse. Teised aga jäid elu lõpuni vaesuses virelema.
15. Industrialiseerimine USA-s (tähtsamad leiutised) · kiires tempos arenes rasketööstus · arenes ka kergetööstus ja toiduainetööstus · uued tööstusharud: elektrotehnika, naftat hankiv ja töötlev tööstus, loodusliku gaasi tootmine, autotööstus · laienes elektrivalgustusvõrk · indust hiljem kui Inglismaal, kasutati nende kogemusi · geograafiline asend · puudus feodaalne maavaldus · tsunftisüsteemi puudumine põhjas · töökogemus immigrantidelt · 1893. aastal võeti ühes tekstiilivabrikus kasutusele elektrimootor · Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf ... · Põletusahjud, paljud asjad võeti peamiselt inglismaalt üle. · Aurumasin esialgu töös söekaevanduses vee pumpamiseks. Alguses Inglismaal kiirelt ka teistes. 16. Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune
põllumeest. Sõdides kasutasid juba muinasrahvad kaitsekilpe, millele maaliti maagilise ja kaitsva tähendusega pilte, kujundeid ja sümboleid. Ristisõdade ja rüütlite ajal 12 sajandi paiku levis kilbimaaling kui isiku tunnus, mis aitas kandjat sõjas ära tunda. Suverääni või valitseja eesõiguseks oli teenekale isikule võitude tunnustamisena anda kandmiseks vapp, millega kaasnes sageli ka aadlitiitel ning mingi maavaldus. Selline traditsioon aitas kaasa isikliku vapi kujunemisele, mida hakati hiljem pärandama. Nii omandas vapp seisusliku tähenduse ja kujunes privileegidega isiku staatuse tunnuseks. Lisaks isiku- ja sugukonnavappidele tekkisid ka valitsejate ja maavapid nendest kujunesid aja jooksul riigivapid. Valitsejad kinnitasid ka linnadele koos linnaõigustega vapid, mis koos pitsatiga said linna teatud arengutaseme näitajateks.
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem t...
Ühtset riiki näitaski kui on ühtne usk. Samuti oli usu peale surumise juures aadliku võimu ,iseseisvuse alanemine, ta sai aru, et kui maa on tugevalt katoliiklik on tema oma võimust ilma,sest valitseb tugev Poola võim. 3) Mis sõda ?milline tulemus?1600-1629 Rootsi-Poola sõda. Sõlmiti Altmargi rahu ja lepiti kokku, et L-Eesti ja P-Läti alad läksid Rootsi võimu alla. IV 1) Millest jutt?Järeldus?Jutt on reduktsioonist, sest oluliselt kasvas riigi maavaldus 2) Pos ja neg taajärjed:Pos- talupoegadele mõningad kergedused, kindlad maksumäärad, vakuraamatutesse maksud kirja. Riigile kasulik, maksud riigile, suurendati riigivõimu, sõjaväge. Neg- aadlike võim vähenes, aadlike vastuseis riigile, aadliku vaesumine. V 1) Milline vastuolu? Oli nii muinasusu pooldajaid kui ka luteriusku inimesi, kes soovisid kirkue ehitamist jne. 2) Miks ebausk eestlastel veel 17 saj
senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhi-jooned, millest suur osa püsis veel pärast kuningavõimu kukutamist. Varane vabariik Varane ühiskond 5 Rooma ühiskond oli talupojaühiskond, sest enamik roomlasi teenis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks elanikeks peeti maaomanikke. Maavaldus tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste tähtsamaid kohustusi oma riigi ees. Rikkad roomlased teenisid ratsaväelastena, vaesemad jalaväelastena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja seega väekohustusest vabastatud, riigile ja ühiskonnale võisid kasu tuua nende lapsed, seetõttu kutsuti neid proletaarideks. Rikkaid ja vaeseid roomlasi ühendas tihti patrooni ja kliendi suhe. Vaesem roomlane
Inglismaast sai 19 saj. maailma suurim kolooniariik. Inglismaad ja tema kolooniaid hakkati kutsuma Briti impeeriumiks. Vallutatud kolooniad olid eelkõige odav tooraine allikas kasvavale tööstusele. Impeeriumi riigipeaks oli aga Inglise kuningas. Üldiselt hakkati aga asumaade valitsemisel üha rohkem tuginema kohalike suguharude võimuladvikule. TEEMA NR. 8 -- Osteti Hispaanialt Florida, Mehhikolt saadi sõjaga Texsas ja California, Prantsusmaal osteti 15 milj. dollari eest Lousiana maavaldus. Ühendriikide territoorium suurenes ligi kolm korda, ning juurde loodi 23 osariiki. Pärismaalased võtsid algul valgeid seal sõbralikult vastu, kuid valgete massililne juurdetulek muuutis olukorda. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. -- Aeg- 1861 - 1865
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
