läbiviidavaid aborte tehakse sel meetodil. Emakakaela lihast hakatakse erineva (kasvava) paksusega pikkade koonusekujulise raudinstrumentidega lahti venitama. Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakassse vaakumsond (toru, mille otsas on ava). Vaakumotsik ühendatatakse elektrilise vaakumpumbaga, mille tulemusel rebitakse beebi tükkideks. Loote lõhutud kehaosi (luud, sisikond, jäsemed) näeb günekoloog vaid siis, kui rasedus on kestnud vähemalt 10 nädalat (embrüol luid ei ole).Kogu protseduur toimub emakakaela välisava kaudu, ilma visuaalse kontrollita, tunde järgi. (Elukultuuri instituut 2007) Laiendamine ja küretaaž Enamasti kasutatakse laiendamise ja küretaaži meetodit esimese trimestri abordi tegemiseks. Laiendamise ja küretaaži meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu eelpool kirjeldatud, kuid erinevalt vaakumaspiratsioonist kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga – küretti –,
teisaldamine hügieenikaupade kasutamine (nt. auto), vajadusel ja viimine, klientide võimalusel korraga vähe või mitmel tõstmine korral viia, tervisespordiga tegelemine, klientide tõstmisel kasutada õigeid töövõtteid, mis koormavad vähem luid ja liigeseid Sundasend Abistamine pesemisel, Sobivad pesemistingimused, sättida kaupade ladumine poekotid õigele kõrgusele ning mitte poekotti ja kotist välja, ületada lubatud koti kaalu, põrandate pesemine ja tervisespordiga tegelemine, tolmuimejaga abivahendite õige ning sihtotstarbeline
Stseen 2. Farlaf ka püüab leida Ludmilla jälgi. Tema liitlane, nõid Naina, soovitab talle ainult jälitada Ruslani, kes kindlasti leiab Ludmillat ja seejärel Farlafil on vaja ainult tappa Ruslani ja ära kasutada kaitsetut tüdrukut. Sisukord samm 2 Stseen 3. Sel ajal Ruslan on juba kaugel. Hobune toob teda võlu all valdkonda, mis on täis surnute luid. Suur pea -- Chernomori ohver -- naerab Ruslani üle, mille peale Ruslan ründab teda. Ilmub maagiline mõõk, pea sureb, kuid jõuab öelda saladust: ainult selle mõõgaga saab maha lõigata Chernomori habemet, mille tulemusena ta kaotab oma võlujõudu. Sisukord samm 3
. Tööriistad kivist,luust,sarvest,puust. Kivimitest kasutati tulekivi (lõhestamisel tekivad teravad servad), kvartsi. Tulekivist ja kvartsist tehti mõne cm suuruseid tööriistu lõikamiseks,kraapimiseks. Suuremate tööriistade jaoks kasutati O K moondekivimeid kivikirved ebakorrapärase kuju ja silmaauguta. Kasutati sageli luid ja sarvi s o ahingute,harpuunide,nooleotsade,pistodade jms jaoks. k s u t s
puunõude valmistamiseks). Rohkesti leidus luu, naha jne töötlemisriistu, lihvimiskive. Kunagise järve põhjast leiti luust nooleotsi. Arvatavasti olid need sattunud Kunda asula 5 sinna lindude laskmisel. See annab tunnistust vibu kasutamisest. Luude põhjal otsustades oli kütitud endistviisi peamiselt põtra ja kobrast, kaladest püütud haugi, ahvenat ja linaskit. Nüüd saadi ka hülge luid, samuti metslindude luid. *** Kunda kultuuris võib eristada Kesk-Eesti kultuurirühma, mille tunnuseks on kiviesemete (k a tulekivi) rohkus. See kultuurirühm hõlmas eelkõige tolleaegse Suur-Võrtsjärve põhjakaldaid, mis olid tollasele inimesele ilmselt väga sobivaks elamiskohaks. Seal leidub ka looduses tulekivi, millest kohalikke tööriistu valmistatigi. RANNIKUVÖÖNDI JA SAARTE ASUSTAMINE Eesti (kiviaegse) rannikuvööndi ja saarte asustamine on seotud
määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil liitunud koljuluude ühendus. Täppühend esineb hambajuure ja hambasombu vahel. Kõhreliste ühenduste alaliigina eristatakse: Kõhrliidus Luud on omavahel seotud kõrhkoega
Jens küsis Thomsenilt palka töö eest (oli tema abiline), Thomsen solvus selle peale. Sai hoopis kuningalt raha (Skandinaavia kuningaid on alati muinasaeg väga huvitanud). Worsaae läks ajalukku võrdleva arheoloogia rajajana. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ning sai Taanis kuulsamaks kui ükski teine arheoloog. Prantslane Jaques Boucher de Perthes oli lihtne tolliametnik, kes jalutas (nagu tol ajal kombeks) vabala ajal pargis. Perthes jalutas kruusakarjääris, kust ta leidis musti luid ja livist jäänuseid. Ta arvas, et need esemed on jäänused enne suurt uputust olnud ajast. Avastas stratigraafilise meetodi stratigraafia. Mida sügavamal mingid esemed on, seda vanemad nad on. Oli ka paleoliitikumi avastaja (kõige vanem kiviaeg) ning selle esimene uurija. Leidis vanu luid (mammuti ja muude elukate). Uuris ka Abbeville'is. Augustus Henry Pitt-Rivers oli sõjaväelane, kes tundis huvi püsside ajaloo vastu. Ta üritas rakendada evolutsiooniteooriat püsside peal
rasvarohked toiduained, mida organism omastab aeglasemalt. 10-aastane laps vajab päevas u 2000 kalorit. Lihasmassi moodustamiseks on vaja süüa valgurikkaid toiduaineid liha, kala, muna, pähkleid ja teraviljasaadusi. Vitamiinidest oleneb haigustele vastupanuvõime. Nende vähesus või puudumine tekitab avitaminoosi. Vesi aitab toidul lahustuda ja seedida. Inimese toit peab sisaldama ka 4 mineraalaineid, näiteks kaltsiumi, mis tugevdab nii luid kui ka hambaid ning rauda, mis tugevdab verd. Sööge palju juur- ja puuvilju, enam grillitud kala ja nahata kana fritreeritud liha asemel. Valige taised lihatükid sea-, veise- ja lambaliha süües. Samas vähendage liha kogust. Sööge erinevaid kiudainerikkaid toite nt. täisteraleiba ja õunu. Kiudained aitavad kolesterooli taset alandada. Samuti tulevad kiudainerikkad toidud kasuks kui püüate kehakaalu vähendada, sest kiudained tekitavad täiskõhutunde
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast lihastoonust koordineeriva susteemiga asendimotoorikat koordineeriva susteemiga silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks. Millist informatsionni tõlgendatakse kõrvas (enne kui see ajju jõuab) Variandid: heli valjus, heli sagedus, heli suund, heli tekitaja. Tasakaaluorgani roll keha motoorika kontrollimisel (3) Vestibulaarsilma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Tugi- ja liikumiselundkonna moodustavad luud ja lihased. Luustik toestab ümbritsevaid kudesid, kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi ning on lihastele kinnituskohaks. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Luid on inimesel üle 200 ja lihaseid üle 300. Kõige pikem luu organismis on reieluu. Luude ehitus ja kasv Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu pikemaks. Täiskasvanud inimesel on kõhrelise kasvuvööndi asemel luukude ja luud enam ei kasva. Luu välimine kiht on sidekoeline luuümbris, mis
Kuskil viiekümnenda eluaasta kandis peatub see koguni täielikult. 5 3. kasvuhormooni toime 1.3 Ülesanded · Taastab kudesid · Kiirendab haavade paranemist · Kiirendab valkude sünteesi · Parandab vastupanuvõimet haigustele · Aitab kaotada tselluliiti · Annab energiat ja soodustab aktiivset suguelu · Madaldab vererõhku · Suurendab füüsilist jõudlust · Tugevdab luid · Kasulik immuunfunktsioonile · Parandab kolesteroolinäitu · Tugevdab sidekudet ja kõõluseid · Taastab juukseid 1.4 Sisalduse tasakaalustamiseks Sekretagoogilisandi, homöopaatilist kasvuhormooni segu või suukaudselt manustatava polümeerimaatriksiga kasvuhormooni kasutamine sobib igaühele, kes on vanem kui 35- aastane. Neid kõiki võib kasutada iga päev, sest nad ei suru maha keha enda kasvuhormooni tootmist
236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur osa karjääri alast jõuti teetammi tarbeks ära vedada enne, kui üks ekskavaatorijuht juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid. Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile. 29. mail 1998. aastal käisid Raudsepa karjääris olukorraga tutvumas Heiki Valk ja Andres Vindi koos Anne Kivi ja Viljandi teedevalitsuse esindaja Hillar Allikuga. Päästekaevamised toimusid 1998. aasta suvel. 1.3. Vanus ja leiud. Kalmest väljakaevamistel leitud materjal pärineb 16. ja 17. sajandist. Peaaegu kogu
uurida. Ta rändas palju ringi (naabermaades) ja leidis et igal pool on muistised savist, et ka need on seotud teatud kindla ajaperioodiga. Tema teene ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid ja kirjutas nende põhjal uurimusi. Teda on hakatud nimetama "võrdleva arheoloogia rajaja"- ks. Jaques Boucher de Perthes (1788-1868) käis kruusa karjäärides. Ühest kruusakarjäärist avastas väga paksu kõrge profiili (kruusaaugu sein). 5 meetri sügavusest looma luid, esemeid ning jõudis järel et need on väga vanad. Arvas, et tema avastas enne uputust elavad loomad/inimesed. Kirjutas raamatu "Keldid ja uputuse-eelsed muistised". Leitu põhjal tegi jooniseid... võttis kasutusele stratigraafia teadus kihtidest (mida vanem ese, seda sügavamas kihis). ning lõpuks jõudis järeldusele et mida sügavamal asjad on seda vanemad need on. Seda meetodit põhimõtet kasut tänapäevani. Pani aluse vanema kiviaja uurimusele.
3) anu, mille tõttu suurenenud vedelikutarbimine suurendab tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime pumbata verd, tekib südamepuudulikkus, halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega, 4) kaltsiumi väljutamist uriiniga ja võib tekkida osteoporoos, mistõttu on vaja kaltsiumit rohkem tarbida, sest Naatrium on luudele kahjulik ja see mitte ainult ei tekita turseid, vaid uute uuringute kohaselt ka sööb ja lagundab sinu luid. Uuringud näitavad, et mida rohkem naatriumi tuleb sinu kehasse, seda rohkem kaltsiumi läheb urineerimise kaudu kehast välja. Naatriumit saame enamjaolt soolast. Ekspertide sõnul on kaltsiumi kaotus väga kahjulik. Mida rohkem kaltsiumit sinu kehast väljub, seda vähem saavad uued luu rakud tekkida. Luu rakud tekivad kogu inimese eluaja vältel pideva protsessina. 5) ühekordne suurem naatriumikogus võib imikutel põhjustada surma kuna nende
tagasi. Arvatavasti arenesid nad välja Homo antecessorist, paralleelselt neandertaallastega. Olelusvõitluses osutus homo sapiens vastupidavamaks ja neandertaallased surid välja, hilisemad säilmed pärinevad 28 000 aastat tagasi Hispaaniast. Homo sapiens elas koobastes ja onnides, küttis suuri loomi ja tegeles korilusega. Nad oskasid hästi tuld kasutada ja täiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama ka luid ja sarvi. Kiviajal hakkas tekkima ka kunst, umbes 35000- 13 000 aastatagusest on pärinenud esimesed kujukesed ja koopamaalingud. 2. Mida võib järeldada kiviaja inimese kunstiloominugu põhjal tema mõttemaailma kohta. See näitab, et homo sapiensil oli kujutamine ja abstraktse mõtlemis võime arenenud, võrreldes eelnevate homoniidide liikidega. Arvatavasti pöörasid nad ka kunstis rõhku eluks vajaminevatele asjadele
5. Elu metsas on hea. 6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima. 7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla. 8. Metsa jäid ainult vähesed. 9. Salme hakkas mehkeldama karuga. 10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega. 11. Vootele surm. 12. Leemet sai vanemaks. 13. Ints ei olegi poiss vaid naine. 14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada. 15. Põgenedes satuvad nad saarele ja kohtuvad Leemeti vanaisaga. 16. Vanaisa kogus inimeste luid, et endale tiivad teha. 17. Hiie ja Leemet käisid saaremaal vanaisale tuulekotti toomas. 18. Leemet ja Hiie tulid tagasi metsa, et abielluda 19. Hiie surm. 20. Leemet läheb külla elama, et hakata Magdalena lapse isaks. 6 21. Toomase(Magdalena poeg) sünd. 22. Leemet läheb metsa külla. 23. Küla inimesed tahtsid ronida ussipessa. 24. Toomase ja Magdalena surm. 25. Leemet tapab Ülgase Toomase ja Magdalena surma eest. 26
Kunstlikkus ja pettus, mille võrku Bronzino tegelased püüavad meid mässida, tuleb ilmsiks allegooria kaudu. Venus and Cupido Pika kaelaga Madonna Parmigianino ,,Pika kaelaga madonna" on Itaalia manerismi üks tähtteoseid. Madonna hoiakus on Michelangelo maotaoliselt väänlevat figuuri. Madonna pakub õukondlikpeenutseva zestiga rinda jeesuslapsele, kes magab tema süles justkui elutuna ja kellel nagu polekski luid. Tahtlik on kontrast vasakult sisse trügiva abistava ingli ja parempoolsel taustal asuva ,,prohveti" vahel. Kuid jalgade asendi ja pilgu poolest on nad sarnased. Jeesuslaps on ebaloomulikult suur nign tundub, nagu kukuks kohe maha. Madonna ise on aga ebaloomulikult suur, võrreldes temast vasakul olevatega. Samuti on paremal paiknev taust otstarbetu ning ei sobi kompositsiooni. El Greco, kelle õpingud kulgesid Veneetsias, oli hispaania manerismis tooniandev. Ta mitte ainult ei
Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid (kus?) Mesopotaamias ja Egiptuses Seal jõudis inimkond esmakordselt kirjaoskuseni. Kirjalike tekstide ilmumine tähistab esiaja ehk muinasaja lõppu ning ajaloolise aja algust. Ajalooline aeg algab perioodiga, mida nimetatakse vanaajaks. Selgita järgmised mõisted (selgitus peab ammendavalt avama mõiste sisu!) : 1. AUSTRALOPITEKUS ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Kui varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest, siis australopireekusi tuntakse vaid Aafrikas. 2. HOMO HABILIS ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. 3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene. Sirginimene liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänused on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast
aastatuhande teise veerandini e.Kr. Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani e.Kr. Pronksiaeg Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kuni VI sajandini e.Kr. Sel ajal levisid Eestisse pronksesemed, kuna aga meil vajaliku tooraeinet ei ole, siis kasutati seda harva kui seda kuskilt imporditi, enamasti kasutati siiski luid ja kive Rauaaeg Varajane rauaaeg kestis VI sajandist e.Kr kuni I sajandini p.Kr. Vanem rauaaeg kestis I sajandist kuni V sajandini p.Kr. Keskmine rauaaeg kestis V sajandi teistest poolest VIII sajandi lõpuni p.Kr. Noorem rauaaeg kestis IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpidele, matmiskommetele, ja tegevusalade muutumisele. Muinasaega on üritatud ka teistmoodi peiodiseerida teiste aluste põhjal
ikka nagu läbi une. Kuni äratet sai tema -nüüd ju hellameelne ema- pesapõhjas murdund koorest oma lihast-verest noorest. ------------------------------- Oi, neid põhjatumaid suid! Vaja sööta sitkeks luid, selga sulist sooja kinda, taha lustliku saba, tiivad külge-laulu rinda, et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba.’’ Marie Under ja Ernst Enno on mõlemad väga looduslähedased autorid, nende luulel on väga palju sarnaseid motiive ja vähe erinevusi. Samuti on antud kirjanike luuletused võitnud
järgi ennustada. o TAMMUZ- viljakusjumal, kujutati noore ja ilusa karjusena. o MARDUK- Babüloni kaitsejumal. 4. Templid! EGIPTUS o Püramiididesse asetati puhkama vaaraode mumifitseeritud kehad. Vaarao hauakamber asus püramiidid keskel. o Chopsi suure püramiidi ehitamiseks kulus üle 20 aasta. Paljud töölised said ehitusel viga, kas murdsid luid või kukkusid surnuks, kuid nad uskusid, et püramiidide ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. MESOPOTAAMIA o Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks o Neile tuli püstitada templeid peale nende rajati neile ka pühamuid o Keset templiõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige 6ähtsamat rituaali jumalale loomade ohverdamisest
Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes asusid elama lagedale maastikule ning hakkasid kõndi-ma kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes sellisest olendist australopiteekus ehk lõunaahvlane (5-2 mln aastat tagasi), kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja ahvinimeste vahel. Australopiteekus on seega esimene hominiid (inimlane). Australopiteekuste luid on leitud vaidAafrikast. Nad olid alla 1,5 m pi-kad, nende aju oli ahvide omast veidi rohkem arenenud. Australopiteekused sõid taimetoidu kõrval ka liha (olid arvatavasti raipesööjad). Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas ühest australopiteekuste liigist Homo habilis ehkosavinimene, kes oskas valmistada lihtsaid kivist tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalseid umbes rusika-suurusi kive). Osavinimese saabumisega algas eelajalooline aeg (muinasaeg/ürgaeg).
metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia, mongoolia või normanni hobusest. Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel . Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.(Tamsalu 2001: 7) Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast,
7. Jäätmete sorteerimine-põhimõtted (taaskasutatav: klaas, paber, papp, metall; kompost, ohtlikud jäätmed, prügilasse ladustatav). 8. Raskemetallide sattumine keskkonda ja mõju: satuvad kütuste põletamisel ja transpordil, väetiste tootmisel ja väetamisel, jäätmete ümbertöötlemisel ja põletamisel; väikestes kogustes vajalikud (ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9
kes elab ja peab jahti rühmas. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, se bradja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarv ikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on tavaliselt haiged või vanadusest väetid ning ei suuda enam tabada sõralisi, võivad hakata ründama inimesi. 3. LOOMADE KUNINGAS Läbi aegade on lõvi peetud loomade kuningaks. See sai alguse raamatust "Physiologus". Sellel on mitu põhjust. Lõvi on suur ja ilus loom
laboratooriumis ja arenes kiiresti. Teda köitis väga inimese keha koostis ja elu põhjused. Tema õhin äratas imestust üliõpilaste seas ning tema teadmised said tunnustust õpetajate seas. 3. Mis oli Victori eesmärk koletist luues, mida ta selleks kasutas ja mida selle loomise nimel ohverdas? Ta lootis, et kui ta suudab avastada kuidas elutule ainele elu anda, siis ta võiks edaspidi surnud kehale uue elu anda. Olendi loomiseks kogus ta surnukambritest surnute luid ja laipade kehaosasid. Ta hankis ka tapamajadest vajalikku materjali. Ta oli olendi nimel loobunud puhkusest ja ohverdanud oma tervise. 4. Miks Victori suhtumine oma leiutisse muutus? Kirjelda, kuidas ta siis käitus ja anna sellele hinnang. Mida Victor sinu hinnangul oleks pidanud tegema? Ta võttis elustamisriistad ja asus olendile hinge sisse panema ja kui see õnnestus, siis selgus, et selle olendi välimus oli nii kohutav ja tülgastav, et teda täitis õudus
seisev termiidi pesa väiksemateks tükkideks murda. Nad lakuvad ja imevad kaitsmata pesa kiiresti ära, hoides katkiseid pesa tükke oma esikäppadega kinni ja samal ajal termiite pesa pinnalt ära lakkudes. Nad tarbivad viigimarju suurtes kogustes ja söövad need tervelt ära. Tarbitavad selgroogsed hõlmavad enamjaolt linde, munasid, roomajaid, kilpkonnasid, hirvesid ja mitmeid muid tundmatuid väikseid selgroogseid. Juukseid või luid jääb päikesekarude vahele harva. (viide 2) Nad saavad avatud pähkleid murda oma võimsate lõugadega. Suur osa nende toidust tuleb tuvastada nende hästi arenenud lõhnatajuga. (viide 2) Paljunemine Emased peavad paarituma umbes 3-aastaselt. Paaritumise ajal näitab päikesekaru koos oma paarilisega välja erinevaid kombeid nagu kallistusi, mõnitavaid pilke ja noogutusi. (viide 2) Tiinus on kindlaks tehtud 95nda ja 174nda päeva vahel. Pesakonnad koosnevad ühest või
kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv. Kasvatati maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju. Põlisameeriklaste rõivad olid avarad, et mitte takistada liigutusi ning kaunistustena kandsid nad linnusulgi. Rõivaid valmistati materjalidest, mida ümbruskond pakkus loomadelt saadi rõivaseks nahka, kõõluseid niidi ja luid nõelte valmistamiseks. Seal kus jahiloomi oli vähe, kudusid naised taimekiududest riiet. Kiiremini ringi liikumiseks vee peal kasutati kanuid ja kajakeid. Need tehti puidust. Neid kasutati kalapüügiks, ühelt jahialalt teisele kolimiseks, kaubaveoks ja sõjaretkedeks. Edasi liikumiseks kanuus või kajakis kasutati aere. Artkikas kasutati kiiremini liikumiseks koerakelke. Kelgu ette seoti kari koeri ja nii sai lume peal kergelt liikuda.
näiteks liha, söödi vahel lihtsalt seda toorena, kuna polnud aega ega tingimusi selle söögikõlblikumaks muutmiseks. Tuli võidelda, seljas raske soomusrüü, mis kaalus tihti enam kui 25 kilogrammi, samal ajal vastast rammides ja käes hoides kuue meetri pikkust piiki, sõjakirve ja mõõgaga võitlemine, teadmisega, et just see võitlus võib jääda viimaseks. Kui rüütel sai viga, võis isegi väiksem vigastus lõppeda surmaga, kuna keskajal osati küll murdunud luid paika panna, nooli spetsiaalsete tangidega välja tõmmata, sügavaid haavu kuumade rauast riistadega parandada ja ravimtaimedest mähiseid valmistada, kuid ravi polnud alati piisavalt tõhus ning näiteks veremürgitusele puudus ravi hoopiski. Seega surid paljud rüütlid peale päevi või nädalaid piinarikast kannatamist. Rüütel pidi kõigega oskama arvestada. Kui ta polnud piisavalt vapper ning võitlushimuline, võis kuningas, kelle all ta teenis, ta päevapealt minema saata.
Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. 1492. aastal Ameerikasse jõudnuna asutas Kolumbus esimese eurooplasena saarel lõppes kiiresti ja veriselt. Tema despootlik valitsemiskord varises kokku ning maadeavastaja ise lõpetas ahelates.Kolmest laevast ja 100 mehest koosneva laevastikuga alustas Kolumbus 1492. aastal oma mereretke senitundmata paikade suunas ning avastaski Kuuba ja Hispaniola. Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus
Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab
kuuluvad sidemed ja · Niude-, istmiku- ja häbemeluu moodustavad puusaluu luudevahekiled · Õmblused koljuluude Kõhrelised ühendused: vahel · Kõhrliidus (esinevad esimese roide ja rinnakupideme · Tappühendused vahel, samuti lülisamba lülivaheketastena jm. ) hambajuurte ja · Sümfüüs (liigeseõõnsuse alge) (sünfüüsi puhul on luid sompude vahel ühendavas kõhres pilu) 11. Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. Liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. *Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Pindadest üks on kumer(liigesepeand), teine nõgus (liigeseauk) *Liigese kihn koosneb: A)sünoviaalmembraanist (on sisemine, produtseerib liigesevõiet) B)fibroosmembraanist (on välimine ning on liigesepindade servadel kokku kasvanud
Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati mitmesuguseid töö- ja tarbeesemeid. Suuremate tööriistade valm. kasut. kristalseid kivimeid, mida töödeldi lihvimise teel. Selleagsed kivikirved olid ebakorrapärase kuju ja konarliste pindadega ning lihvitud üksnes teraosalt. Väiksemaid kirveid, mida nimet. ka talbadeks, varretati vahel isegi eriliste sarvest kirvepeade abil. Praegu oletatakse nende tulekut esmajoones lõuna poolt Euroopast. (Kunda lammasmägi/ Pulli) Kammkeraamika kult.- U. 3300
küllastumata rasvhapete oksüdeerumist. E-vitamiini leidub taimeõlis, mandlites, kreeka pähklites, nisuidandites. K-vitamiin K-vitamiin parandab vere hüübimist, soodustab haavade kokkukasvamist. Sel vitamiinil on tähis roll luude ja sidekoeainevahetuses ning neerude töös. K-vitamiini sisaldavad rohkesti lehtköögiviljad, kähar- ja lillkapsas, maks, sojauba, oliiviõli. Organismi arengus ja tervise tugevdamisel on igal vitamiinil oma ülesanded. 1. Vitamiin tugevdab luid. 2. Vitamiini üleküllus kahjustab tervist. 3. Vitamiini tuleb tarvitada haavade ja traumade puhul. 4. Vitamiin on vanemas eas oluline immuunsüsteemi tugevdaja. 5. Vitamiin pehmendab ja silub nahka. 6. Selle grupi vitamiinid soodustavad toidu omandamist ja muutmist energiaks, kalorite kulutamist ja ainevahetust. Toidu bioloogilist täisväärtuslikkust ei määratleta mitte ainult vajalike valkude,
Hilise dateeringuga materjalides on need vahemikud võrdselt esindatud. See ei näita siiski mitte seda, et pärast keskaega oleks hobuste keskmine turjakõrgus uuesti vähenema hakanud, vaid on ilmselt põhjustatud sellest, et materjali kogus on väga väike, segavaks teguriks võib osutuda ka erinevate luude kasutamine. Samadel põhjustel ei saa ka muinas ja keskaegsete hobuste turjakõrgusi täiesti usaldusväärseteks pidada. Ka tuleb arvestada asjaoluga, et osa luid, eriti need, mis on pärit keskaegsetest materjalidest, ei pruugi kuuluda eesti kohalikule hobusele vaid võivad olla pärit ka sissetoodud loomadelt või nende otsestelt järglastelt. Noppeid ajaloost * Läti Henriku kroonika (XIII saj.) nimetab sageli eestlaste häid hobuseid, neid peeti tähtsaimaks sõjasaagiks. Lätlased on korraldanud Eestimaale sõjaretki, et viia sõjasaagina kaasa siinseid hobuseid.
muskaati. Rasva asemel võib lisada ka koort. Kalaliha lastakse koos piimas leotatud saia ja pekiga l2 korda läbi hakkmasina, lisatakse soola ja pipart, muna, sulatatud rasva või koort (viimaseid siis, kui pekki pole kasutatud) ning segatakse kloppides ühtlaseks massiks. Hakklihamass jagatakse märgade käte abil osadeks ja vormitakse riivsaias kotletid, bitkiid, pallid või kalarull.Kala pead, saba, uimi ja luid kasutatakse kalapuljongi keetmiseks. Enne keetmist pestakse need hoolikalt. Kalamaksa ja väiksemate kalade marja võib praadida. Vääriskalade tuuraliste ja lõheliste mari soolatakse. Hautatakse mitmesuguseid värskeid kui ka kergelt soolatud kalu. Väikesi kalu hautatakse tervelt (räimed, kilud jt.), suuremaid kalu portsjontükkide või fileena. Ettevalmistatud paksemad kalatükid või terve filee asetatakse
Arvulises väljenduses tähendab see regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu suurendamist 2010. aastaks 45%ni elanikkonnast (st kasvatada aastail 20062010 tegelejate arvu 20% võrra) ,,Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010" Tervisespordi parimad pooled: vähendab seljavalu, alandab depressiooni, aeglustab vananemisprotsessi, säilitab kehakaalu, tugevdab südant ja kopse ning lihaseid ja luid, ergutab mõttetegevust, tõstab kõrge tihedusega lipiidide e. nn hea kolesterooli taset , alandab vähki haigestumise riski 6 Tervislikud eluviisid noore elus Mis on üldse ,,tervislik eluviis" ? Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid.
kasetohtu mässituna maapinda asetatud tõenäoliselt 13. sajandi esimesel veerandil. «Kokku oli seal oma paar kilo pronksi, sealhulgas imeline ristripatsite ja kuljustega kee, pronksspiraalidest valmistatud vöö, kaks noatuppe ja hoburaudsõlg,» ütles Kriiska. 5. Mihkli kirik Pärnumaal keskaegse Mihkli kiriku võlvidepealse puhastamisel leiti kirikusse veetud mullakihist inimluid. «Esines põhiliselt väiksemaid luid, koljusid ja suuremaid jalaluid sinna ei veetud,» ütleb arheoloog Ain Mäesalu. Miks võeti kiriku kõrvalt mulda koos matustest pärinevate luudega ja veeti võlvide peale, pole teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid
oma kindlusesse ehk põhikodusse tagasi. Hiljem läks ta tagsi vaatama, nig oletas et see on tema jälg, kuid kui ta seda uuris arvas ta et ta ei saanud kindlasti sinna studa ja see jalajälg oli väiksem kui tema jalg on. Lõpuks otsustas Crusoe et ta tarastab maad kuhu kitsed panna, kuna püssipaugu peale võivad inimesed teda otsima hakata. Ta tarastas mitu maalappi ja pani sinna kitsi. Hiljem leidis ta vereplekke ja erinevaid inimese luid. Ta oli mitu päeva lihtsalt oma kindluses ja ei julgenud välja astuda. Lõpuks tekkis tal tõsine kättemaksuhimu. Üks kord kui ta oma pikksilmaga metslasi oma pidusööki pidamas nägi, oli seal järgmine ohver, kes jooksu pistis otse tema kindluse poole. Teda hakkasid 3 meest taga ajama. Õnneks oli ohver kiirem ja ta oli üsna palju neist ees. Lõpuks tuli vesi, kust tuli läbi ujuda. Lisaks oli see ohver ka väga hea ujuja ja ta ujus sealt kiiresti läbi
4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. saj. vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti nende liikumisvabadust. Selline jäik tõi kaasa erinevuste suurenemise murrete vahel. Aga
Ka mitmed teised võhkadega relvastatud loomad, nagu näiteks isased morsad ja narvalid, kasutavad neid paaritumishooajal sigimisõiguse eest võitlemisel. Selle võitluse käigus saab harva keegi viga, ent kui võhad suunatakse mõne teist liiki looma poole, võivad tagajärjed olla surmavad (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Elevandi jalg Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267 Hoolitsus poegade eest Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased
- kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH paratüreoidhormoon) Mõned mõjutavad rohkem kasvu ja mõned rohkem kaltsiumi ainevahetust. Kaltsiumi ainevahetus vere ja luude vahel Selles regulatsioonis osaleb PTH ja kaltsitriool. Kui kaltsiumi sisaldus veres langeb alla normi(alla 2,3-3,5) siis suureneb kõrvalkilpnäärme poolt tema hormooni PTH produktsioon. PTH mõjul hakkab luudest kaltsium minema verre. PTH aktiveerib luude osteklastide tekke ( need kuded mis luid lammutasid) PTH teine toimepunkt on neerud. Neerudes PTH mõjul suureneb esmasuriinist kaltsiumi tagasiimendumine verre. Ning samuti kaltsiumi tase normaliseerub. Kolmas PTH toime on seotud vitamiin D3 mõjutamisega. Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik.
Perekond: Okassiga Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg. Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda,vajadusel ronib. Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega. Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed,mis kõvenevad 10 päevaga. Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf. Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Sugukond:Hiirlased (Muridae)
annab võimaluse ka lühematel mängijatel tippu jõuda, kuid selleks, et seda arendada peab olema palju tahtmist ja kannatust. Regulaarse ning õige treeninguga saavutataksegi areng. Sportlase arengut hüppevõimes on võimalik testida mitut moodi. Kui aga areng on jäänud seisma, siis tark treener suudab vahetada või kohandada harjutusi nii, et need sportlasele sobiks ja ei tekitaks ületreeningut. Hüppetrenniga tuleks kindlasti alustada võimalikult varakult, lapse luid ja liigeseid liigselt koormamata, kuna siis on võimalik vanemaks saades võrkpalliga kuhugi jõuda. Minu arvates on see külg, mida Eesti noorte võrkpallis on võimalik ja peakski oluliselt arendama. 7 Kasutatud kirjandus K. Busko, R. Michalski, J. Mazur, J. Gajevski; Jumping abilities in elite female volleyball
Kiviaja töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest, puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, mille tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi. Kuna seda Eestis polnud, siis kasutati kvartsi. Nendega tehti väikesi tööriistu lõikamiseks, kraapimiseks, puurimiseks. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, mida sai lihvides töödelda. Selle algsed kivikirved olid ebakorrapärase kujuga. Kasutati luid ja sarvi, millest valmistati ahingui, harpuune, nooleotsi, pistodasid, talbu, naaskleid. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima t...
Elevant on küll kõige suurem, kuid ka üks õnnetuma saatusega loomi. Tema võhad (vandel ehk elevandiluu) on ammusest ajast olnud peaaegu niisama otsitud ja hinnatud kui kuld. Enam kui pool sajandit tagasi keelustati reguleerimata elevandijaht ametlikul, loodi mitmed rahvuspargid ja aafrika elevant õnnestus päästa. Inimestel on elevantidest palju kasu. Peale võhkade kasutatakse veel liha, nahka, luid ja isegi saba tipus kasvavaid jäiku karvu. Lastele meeldib ikka vee ja poriga mängida - pole elevandipojadki erandid. Sarnaselt teiste jõnglastega on ka nemad küllaltki kohmakad. Tuleb ette sedagi, et elevandilapsuke astub omaenda londi peale. India elavant kes elab Hindustani ja Indo-Hiina poolsaarel, Sri Lankal ja Sumatral. Metsikud india elevandid elutsevad ka Kirde-, Ida- ja Lõuna-Indias, Ida-
segama. Astaat · Kasutatakse tuumareaktorites. 5 4 Halogeenid looduses sealhulgas elusorganismides ehk BIOTOIME Fluor Täiskasvanud inimorganismis on keskmiselt 22,4g fluori, millest enamik paikneb luudes ja hambavaabas. Soovitluslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,30,5mg täiskasvanu kohta. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutumist ning tugevdab luid. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, spargel, punapeet, piim, mereannid, mais, meresool, tee, küüslauk ja kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket, selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse fluoride. Joogivees peaks olema umbes 1mg fluoride, kui neid on üle 1,5mg liitri kohta siis tekib fluori üleküllus ehk fluoroos. Kloor Lihtainena on kloor inimesele mürgine, põhjustades lämbumist ja surma.
tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine. Kalast saadakse ka rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine ning vesilahustuvat B12-vitamiini. D-vitamiin aitab nimelt organismil imendada ja ära kasutada kaltsiumi, mis tugevdab luid ja kaitseb seega vigastuste eest ning osaleb ka lihaste kontraheerumisel. A-vitamiinil on kandev roll kudede ja seega ka lihasmassi parandamises. Nii E- kui ka B12- vitamiinid osalevad organismis valguainevahetuses, lisaks on B12-vitamiini vaja vere punaliblede valmistamiseks. Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
