Eesti hobune (0)

Kutsekool - Põllumajandus - Hobumajandus

1 Hindamata

EESTI HOBUNE

ESTONIAN NATIVE HORSE
Tartu 2015

Sisukord

TÕU TEKKIMINE 2

EKSTERJÖÖR 3

EESTI HOBUSE VÄRVUSED 4

EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE 5

KOKKUVÕTE 6

KASUTATUD KIRJANDUS 7

SISSEJUHATUS

Eesti hobune on muistne hobusetõug , mille kohta puuduvad täpsed andmed. Esineb väga palju erinevaid arvamusi tema päritolu kohta ning ühisele vastusele pole veel jõutud.Ta on pika kerega, madalajalgne ning tugeva kehaehitusega põllumajandustüüpi hobune. Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi. Eesti hobusele on isepärane suur värvusterikkus, kellel esinevad peaaegu kõik värvused tumedamast heledamini. Selles töös esineb ülevaade hobusetõu ajaloost, tema eksterjöörist ja tema kasutamine põllumajanduses.

1.TÕU TEKKIMINE

“Kui tori hobune on eestimaine kultuurilooming, siis eesti hobune aastasadade ja -tuhandete pikkune rahvalooming , mis põhineb meie karmil põhjamaisel loodusel . Eesti hobune on üks oluline osa meie loodustervikust, mille hoidmine on rahvuslik kohustus.” ( Peterson 2015)
Hobuse sattumist Eestimaa aladele võib lugeda alates VII aastatuhandest e.m.a, mida tõendavad leiud Kundas, et ulukhobune oli levinud Põhja-Eestis boreaalsel perioodil. Siinne hobune võis olla suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune, mida tõestavad Baltimaadel leitud hobuste luud .
Eesti hobuse kujunemine meie aladel on väga hüpoteetiline ning esineb palju eriarvamusi. Samas ulukhobuse kodustamisest andmeid ei leitud. Üks arvamustest on, et põhja metshobune võis seguneda siinnse koduhobusega, mis andis aluse eesti hobusele, kellel ka praegusel ajal esineb ühiseid jooni ulukhobuse eksterjööris. Teiste olemasolevate variantide järgi võis eesti hobune põlveneda rüütlihobusest või hoopis araabia , mongoolia või normanni
hobusest.
Eesti hobuse juuri uurimist teeb keeruliseks asjaolu, et mets- ja koduhobuste luud on samalaadsed, ning üksikute luu leidude alusel ei saa midgi tõestada. Samas metshobuste luid on leitud tänapäeval väga vähe, mis näitab seda, et ürgset karjakasvatust ei eksisteerinud sellel ajal Eesti aladel .
Kuna metsatõud alates Skandinaaviast kuni Jaapani saarteni on kõik ühte moodi, siis hobusetõu erinevate indekstide ja mõõtmete uurimine ei selgita tõu põlvenemist.( Tamsalu 2001: 7)
Eesti hobusel kui ka temale saranasel tõul, soome hobune, on kahtlemata pärit Kesk-Aasiast, sest nad omavad Aasia hobusele omaseid tunnuseid nagu karvkatte värvus ja tume vööt pikuti selga.(Bellegarde 1940: 141)

2. EKSTERJÖÖR

Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64)
Seda tõugu on hästi mõjutanud Eestimaa karmid olud. Teda on kujundanud välistingimused nagu kliima, mullastik , viletsad pidamisolud ja raske töö. Seetõttu sirgus temast kasvult ja elukaalult väike, väle, vastupidav ja vähenõudlik hobune.( Nikitin 1953: 242)
Eesti hobust kasutatakse eelkõige põllumajanduses, kelle keha välimust kirjeldatakse järgmiselt. Hobusel on pikk kere , ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev. Laudjas on munajas ja pikk ning saba asetseb all pool ning on tihe. Rind, rinnakorv ja roided on hästi väljaarenenud. Jalad on lühikesed , kuid tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased. Selle hobuse samm ja traav on lai ja hoogne, kuid vahepeal esineb ka sõudmist.(Mauring 1988: 242) Sellel hobusel puuduvad erinevad kalduvused jäsemete haigestumiseks . Harva esineb lonkimist ning kõõluste välja venimist, ükskõik kui raske töö ei oleks.(Bellegarde 1940: 149)
Iseloomult on eesti hobune rahulik ja taibukas, temperament energiline ja elav. Ta reageerib kiiresti, julgust täis ning kohaneb kiiresti uutes tingimustes.( Sinikas 2001)
2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED
Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku. On teada, et varasemate hobuste põhivärvus oli tume, hiljem tuli värvusi juurde sellest, kuidas väärtõud oma pärandit Kodumaale maha jätsid.(Randlaht 2011: 33) Põhilised värvused eesti hobusel on must, raudjas, kõrb , võik, hiirjas, kollane, kremello, kimmel, hall, hõbe ja valge.(Lasn 2006)

3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE

Eesti hobune jääb silma kiire liikumise ning suure veojõu poolest. Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100)
Erinevaid imesid võib kuulda Eesti hobuse kohta. Nimelt raamatu “Eesti hobune” autoril A. Bellegarde tekkis võiamlus jälgida, möödunud sõja jooksul, ühe eesti hobuse tõugu tööd. Raske sadul, ei osutunud sellel hobusel probleemiks. Energiliselt hüppas ta üle kraavide ja jõudis alati teistele järele. Seda hobust ei kurnanud isegi pikad ja rasked rännakud . Hoolimata pahast söödast oli ta alati elav ning ei vingerdanud välja kunagi ükskõik millisest tööst, kas kandesadula all või vankri ees. Ainukeseks puuduseks jäi kasv, märkis kirjutise autor. (Bellegarde 1940: 149)

KOKKUVÕTE

Eesti hobuse päritoluks loetakse eelkõige seda,et ta võis seguneda siinnse metshobusega, kuid hobuse indeksite võtmine ja mõõtmine ei anna õigeid vastuseid, et saaks uurimust lõpuni viia. Sobib väga hästi erinevaks tööks, sest tal on jõudu isegi kui tema eest hoolitsetakse pahasti ja sööta napib. Hobune on alati energiline ja valmis tegema kõik ning oskab harjuda uue keskkonnnaga kiiresti. Seepärast tuleks eesti hobust hoida, ning hoolitseda ja arendada seda tõugu.

KASUTATUD KIRJANDUS

1.Bellegarde, A. (1940). Eesti hobune. Tallinn: Loodus. 155 lk.
2.Dobrinin, V. P., Kalinin, V. I., Stepanov, I. N., Jakovlev, A. A. (1955). Hobusekasvatus. Moskva : Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 456 lk.
3.Maurig, H. (1988). Hobuse kasvatus ja ratsasport . Tallinn: Valgus. 326 lk.
4.Nikitin, V. P. (1953). Eriloomakasvatus . Moskva: Riiklik põllumajandusloomade kirjanduse kirjastus. 388 lk.
5.Peterson, H. (2015). Eesti hobune on osa meie looduspärandist. [e-ajakiri] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html ( 15.11.2015).
6.Randlaht, I. (2011). Eesti Hobune. Tallinn: Eesti hobuse kaitse ühing. 155 lk.
7.Sinikas, K. (2001). Eesti hobuse iseärasused. [e-ajakiri] http://www.esthorse.ee/index.php?id=eesti-hobuse-isearasused -(kulliki-sinikas)-88 (15.11.2015).
8.Tamsalu, H. (2001). Eesti hobuse välimik ja mõõtmed. Tartu: Eesti põllumajanduseülikool. 97 lk.
9.Värvuste kirjeldused. - Eesti hobuse kaitse ühing. [WWW] http://www.esthorse.ee/index.php?id=varvuste-kirjeldused (15.11.2015).

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

darja8 Õppematerjali autor

eesti hobune värvused hobusetõug hobumajandus

Kasutatud allikad

https://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0010/hobulugu.html

Sarnased õppematerjalid

docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja

Bioloogia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk