Tsivilisatsiooni sünd (1)

Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd
1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid.
Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused , kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad.
Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud ahvidele omase karvkatte, tumeda nahaga ja kolju kuju järgi võis arvata et nende sõnastatud kõne oli piiratud.
Umbes 700 000-600 000 aastat tagasi kujunes välja uus hominiidide liik - Heidelbergi inimene. Ta ei söönud enam raipeid vaid küttis suuri loomi (mammuteid, ninasarvikuid jms)
Umbes 250 000 aastat tagasi kujunesid välja Neandertaallased, kes olid hästi kohanenud jääaja kliimaga , mida näitas nende väljaarenenud jässakas keha. Neandertaallased elasid koobastes, neist hooajaliselt lahkudes ja siis tagasi pöördudes. Võimalik, et nad ehitasid puuvaiadest nahkadega kaetud onne. Nad matsid oma surnuid, pannes neile kaasa loomapäid, lilleõisi või värvides nad ära loodusliku punase värviga.
Nüüdisinimene, ehk Homo Sapiens arenes välja Aafrikas, arvatavasti umbes 200 000 aastat tagasi. Arvatavasti arenesid nad välja Homo antecessorist, paralleelselt neandertaallastega. Olelusvõitluses osutus homo sapiens vastupidavamaks ja neandertaallased surid välja, hilisemad säilmed pärinevad 28 000 aastat tagasi Hispaaniast.
Homo sapiens elas koobastes ja onnides, küttis suuri loomi ja tegeles korilusega. Nad oskasid hästi tuld kasutada ja täiustus kivitöötlemise tehnika, hakati kasutama ka luid ja sarvi. Kiviajal hakkas tekkima ka kunst, umbes 35000- 13 000 aastatagusest on pärinenud esimesed kujukesed ja koopamaalingud .
2. Mida võib järeldada kiviaja inimese kunstiloominugu põhjal tema mõttemaailma kohta.
See näitab, et homo sapiensil oli kujutamine ja abstraktse mõtlemis võime arenenud, võrreldes eelnevate homoniidide liikidega. Arvatavasti pöörasid nad ka kunstis rõhku eluks vajaminevatele asjadele. Koopamaalingutel kujutati küttimist, loomi, mis näitab, et küttimine oli väga oluline, Kuulsad Venuse kujukesed näitavad, et nende jaoks oli oluline viljakuse edendamine.
3. Millised olid kiviaja inimeste peamised tegevusalad?
küttimine ja korilus .
4. Kuidas oli korraldatud kiviaja inimeste ühiskond?
Peamine sotsiaalne üksus oli sugukond . Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid, naised tegelesid koriluse ja saagivarumisega ja lapsed ja noored täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid.
1. Millises maailma osas sa alguse põlluharimine? Miks just seal?
Üheksandal sajandil eKr Lähis-Idas. Jääaeg oli läbi ja seal vööndis sadas palju vihma, seega tingimused viljakasvatamiseks olid soodsad.
2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega?
Tänu põlluharimise arenemisele, hakkas elanikkonna arv kasvama. Olulisemaks sai maa valdamine , inimesed hakkasid teadlikult keskkonda kujundama ja tekkisid suured, aastasadu püsivad asulad. Metallide kasutuselevõtt muutis põllumajanduse hõlpsamaks, hakati kasutama atra . Ühiskonna rikkus ja elanikkonna arv kasvas, Tekkisid erinevused piirkondade arenemises, otsiti soodsamaid tingimusi põlluharimisele ja metalli leiukohtadele lähemaid paiku.
3. Millised ühised tunnused olid varajastel tsivilisatsioonidel?
Tegeldi põlluharimise ja karjakasvatusega, oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes varanduslikeks klassideks, tunti kirja millega kaasnes kõrgkultuuri areng.
Egiptus
1. Millised tegurid võisid põhjustada Egiptuse tsivilisatsiooni esiletõusu?
Rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühiskond, mis allus jumalikustatud kuninga piiramatule võimule ning Egiptuse usk oma arvukate jumalate ning rõhutatud tähelepanuga inimese saatusele pärast surma.
2. Kuidas seonduvad omavahel Niiluse üleujutused ja vaarao jumalik võim?
Egiptlaste arust olid ühiskond ja loodus omavahel väga tihedalt seotud, seega kui kuningavõim langes, tekkis kaos ka ümbritsevas looduses.
3. Valige kaks seisust ja kirjeldage nende seisuste inimeste igapäevaelu. Kui tähtis oli nende elus religioon ?
Kirjutajad - nende ülesandeks oli kontrollida töötajaid kõigis üksikasjades, fikseerida kirjalikult kõigi kohustused ja nende täitmine. Religioon ei olnud eriti oluline.
Talupojad - Nende ülesandeks oli harida vaarao ja ülikute põllumaid, ehitasid ja hoidsid korras niisutussüsteeme ja tegid tööd riiklikult korraldatud ehitistel . Kuna töö oli raske ja kohati ülejõu käiv, olid religioossed pidustused nende jaoks olulised, seega ka religioon ise.
4. Milliseid sotsiaalseid ja looduslikke hüvesid oodati vaaraolt kroonimishümni põhjal(lk 35)? Millised neist ootustest tunduvad realistlikud ?
Hümnist tuleb välja, et kui vaarao tõuseb troonile, on kogu maailm korras ja kõik on õnnelikud, vangid saavad vabaks ja kurvad õnnelikuks. See ei ole reaalne. Kuna Egiptus oli täielikult jaotatud klassideks ja seisusteks, tundusid need hüved realistlikud ainult kõrgklassile.
1. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel.
Egiptuse kiri on väga raske ja selle õppimine nõuab aastatepikkust rutiinset tööd, mida alustati kodus ja jätkati koolides . Koolidesse said enamasti tulevased vaaraod ja ülikute pojad, lihtrahvale see nii kerge ei olnud.
2. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? MIks just neis valdkondades?
Egiptlased panid põhirõhku praktikale, teoreetilised üldistused neid ei huvitanud.
Arstiteadus - sest nad mõistsid, et haiguste tõrjel on esmatähtsad õige diagnoos ja kohene ravi, mitte maagia ja loitsud.
Päiksesekalender - Nad arvestasid aega Niiluse jõe üleujutustest ja Siriuse tähest ja panid tänu sellele kokku kalendri, mis koosnes 365st päevast, jagunedes omakorda 12ks 30päevaseks kuuks ja viieks lisapäevaks, arvestamata liigaastaid.
Geomeetria - Kuna egiptlased ehitasid palju templeid ja püramiide, oli neil vaja kolmnurga, ringi ja silindri ning püramiidi ruumala.
3. Kuidas on omavahel seotud vaarao ja jumalad Ra, Horos , Osiris ja Seth?
Egiptlaste arust oli vaarao jumal Amon -Ra poeg, Horos kehastas vaaraod ennast, Osiris tähistas vaarao valitsemisaega peale tema surma ja Seth võitu vaenlaste üle.
4. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud?
Egiptlaste arust jätkus elu ka peale surma täpselt samamoodi nagu oli olnud eluajal. Vaaraod valitsesid ka peale surma, seekord allmaailmas, töölised tegid tööd jne. Aga surmajärgsesse ellu sai ainult siis kui tehti matuserituaal. Tähtis oli säilitada keha see palsameerides ja sarkofaagi pannes. Peale seda pandi sarkofaag hauakambrisse. Ohverdati loomi ja pandi kaasa kujusid , seintele maaliti tseene lahkunu elust, kirjutati maagilisi loitse jms.
Sinuhe jutustus näitab, kui tähtis on õige matuserituaal, selleks et lahkunu saaks jätkata surmajärgset elu.