Nimetu (2)

Rakvere Eragümnaasium
Triin Tinnuri
MEES KES TEADIS USSISÕNU
Uurimus
Juhendaja: Tiina Ervald
Rakvere 2009SISUKORD
Autorist 3
Sissejuhatus 4
Taustainfo 5
Teose analüüs 6
Ühe sündmuse lahti kirjeldus: Hiie surm 8
Jutu püramiid 9
Miks valisin just selle teose ja milliseid mõtteid tekkitas ? 10
Kokkuvõte 11
SISUKORD 2
Autorist 3
Sissejuhatus 4
Taustainfo 5
Teose analüüs 6
Ühe sündmuse lahti kirjeldus: Hiie surm 8
Jutu püramiid 9
Miks valisin just selle teose ja milliseid mõtteid tekkitas ? 10
Kokkuvõte 11

Autorist

Andrus Kivirähk on eesti kirjanik kes on sündinud 17. august 1970 aastal. Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmavaadatud. Tema raamat „Rehepapp“ on tuntuim teos, ta on menukain 21. sajandi kirjanik Eestis. Aastast 1996 on ta Kirjanike Liidu liige. Abielus, kolme tütre isa. Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide “Tom ja Fluffy ”, “Lotte reis lõunamaale”,  “Lepatriinude jõulud” ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstsenarist.

Sissejuhatus

Mina uurin sellist raamatut nagu “Mees kes teadis ussisõnu”, mille on kirjutanud Andrus Kivirähk. Uurin seda raamatut kuna see on üks viimasel ajal enim kajastatud ning huvipakkuv ilmunud teos. Tekitas huvi, et miks see nii kuulus raamat on. Teost uurin ma teose analüüsiga ja toon välja põhiprobleemid ja nende iseloomustused.

Taustainfo

Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva looduse mõistmist, vaid ka võimu ja valitsemist selle asukate üle. Need tarkused võtab Leemet lapsepõlves üle oma onu Vootelelt. Kogu Leemeti elu käib aga heitlus maailma mõistliku tajumise üle – ühel pool end poolearuliseks loitsinud hiiekummardajad, teisel pool silmakirjalikud kristluse kummardajad, kes on ka ise kõik endised metsaasukad, koos raudmeeste ja munkadega. Väheseid huvitab , mis ümbruses tegelikult toimub. Tasapisi metsaasundus siiski hääbub ning selle tarkust, juuri ja Põhja Konna jääb hoidma ainult Leemet – viimane mees, kes teadis ussisõnu.

Teose analüüs

Peategelane: Leemet.
Kõrvaltegelased: Hiie, Leemeti ema Linda , Magdalena , Leemeti õde Salme, Tambet Hiie isa, Ints ussikuningapoeg (tegelikult naine), Hiietark Ülgas, Vootele Leemeti onu, Meeme , Pärtel, Pirre ja Rääk (inimahvid)
1. Leemeti isa ja ema kolisid metsast linna.
2. Leemeti ema aga armus karusse.
3. Leemeti isa surm, ema kolis tagasi metsa.
4. Leemeti onu Vootele õpetab talle ussisõnu.
5. Elu metsas on hea.
6. Kuid inimesed ei ole rahul ja hakkavad külla kolima .
7. Ka Leemeti parim sõber Pärtel kolis külla.
8. Metsa jäid ainult vähesed.
9. Salme hakkas mehkeldama karuga .
10. Leemeti perekond veetis talve koos ussiperega.
11. Vootele surm.
12. Leemet sai vanemaks .
13. Ints ei olegi poiss vaid naine.
14. Hiiet taheti metsahaldjatele ohverdada.
15. Põgenedes satuvad nad saarele ja kohtuvad Leemeti vanaisaga.
16. Vanaisa kogus inimeste luid, et endale tiivad teha.
17. Hiie ja Leemet käisid saaremaal vanaisale tuulekotti toomas.
18. Leemet ja Hiie tulid tagasi metsa, et abielluda
19. Hiie surm.
20. Leemet läheb külla elama, et hakata Magdalena lapse isaks.
21. Toomase (Magdalena poeg) sünd.
22. Leemet läheb metsa külla.
23. Küla inimesed tahtsid ronida ussipessa.
24. Toomase ja Magdalena surm.
25. Leemet tapab Ülgase Toomase ja Magdalena surma eest.
26. Külarahvas põletas ussipesa maha koos Leemeti emaga ja teiste ussidega.
27. Pärtel tapab Intsu.
28. Vanaisa tulek.

Ühe sündmuse lahti kirjeldus: Hiie surm

Olid ettevalmistused pulmadeks. Leemet läks ja tappis raudmehe, sai temalt veini. Pulmadel oli lõke, mille peal tehti toitu. Hiie ema ei tahtnud süüa, kuna see toit on tehtud pühapuude peal. Mõmmi hakkas tantsima ja ka Hiie tahtis koos Leemetiga tantsida. Ta kutsus teda ja Leemet tõusis. Kuid nende vahele jooksis hunt ja võttis Hiiel hammastega kaelast kinni. Hiie kukkus maha. Ka tema ema sai surma. Algul muidugi jõudis öelda midagi haldjatest, et haldjad karistasid neid. Leemet võtis Hiie kätte, kuid nägi, et ta on surnud. Siis oli ta nagu pilves. Ta läks kaugele metsa, kuid siis tuli meelde, et Hiie on surnud. Läks tagasi ja nägi, et inimahvid ja täi on ka kohal. Täi suri Hiie juures, kuna ta armastas väga Hiiet. Leemet oli mitu kuud haige olnud.

Jutu püramiid

Peategelase nimi: Leemet.
Kaks peategelast iseloomustavat sõna: Teadmishimuline ja õiglase meelega.
Kolm olukorda(koht, aeg) iseloomustavat sõna: Mitte tänapäev, muinasjutulik, nõiduslik.
Neli probleemi iseloomustavt sõna: Õelus, kadedus , vimm, teadmatus .
Viis esimest sündmust kirjeldavat sõna: teadmised, tüdimus, vana, uus, kindlameelsus.
Kuus teist sündmust kirjeldavat sõna: armastus, kõrvalejäämine, mitte meeldimine, viha, arusaamatus, harjumus.
Seitse kolmandat sündmust kirjeldavat sõna: arusaamatus, hirm, viha, kurbus , õnnetus, heameel, imelikkus.
Kaheksa probleemi lahendust iseloomustavat sõna: rahu, ajastamine, usk, kindlameelsus, õnn, armastus, viha, nördimus.

Miks valisin just selle teose ja milliseid mõtteid tekkitas ?

Valisin selle teose kuna see tundus huvitav minu jaoks ja ma pole Andrus Kivirähki raamatuid varem lugenud. Kuna tema teostest on palju räägitud ja kirjutatud, pakkus see mulle huvi ning tänu sellele ma selle raamatu valisingi.
Ja see oli veidi ebatavaline raamat. Natuke nagu muinasjutulik ja ka reaalne. Väga meeldis see raamat kuna erineb väga palju tänapäeval kirjutatud raamatutest. Sellel oli huvitav süzee ja mitte ettearvatav sündmuste kulg. Mõnesmõttes tundus see raamat isegi veidi ropp aga see tegi selle veel huvitamaks. Kindlasti soovitan ka teistel seda lugeda, sest see on midagi muud kui teised raamatud ja annab omamoodi mõtlemiseks aega. Ja tsitaate mis mulle meeldisid: „Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.“, „Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.“, „Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli ette, et karudest said naiste armasmad.“

Kokkuvõte

Uurisin raamatut nimega „Mees kes teadis ussisõnu“. Sain teada ka miks sellel raamatul selline suur menu on. Kindlasti ei kahetse, et seda lugesin vaid hoopis vastupidi, see andis mulle suure elamuse. Sain teada uusi ja huvitavaid asju, millest mul polnud varem aimugi näiteks seda, et üks inimene on suuteline sellist müstilist asja kombineerinud eestlaste tavadega ja ajalooga.