Närilised loomaias 2017 (0)

Valgesaba- okassiga (Hystrix indica)
Hõimkond : Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Sugukond : Okassigalased (Hystricidae)
Perekond: Okassiga
Valgesaba-okassiga on maailma üks suurimaid närilisi,võib kaaluda kuni 18kg.
Tema karvad võivad põhjustada surma,kui talle peaks keegi selga kargama,sest okkad tulevad kergesti lahti.Elupaigana eelistab kivised künkavõlvid,kuid võib elada ka troopilistes ja parasvöötme metsades,võsastikes ja rohumaadel.On öise eluviisiga.Päeva veedab koobastes või urgudes,see pärast polnud teda näha ka loomaias.Taimtoiduline.Oma okkaid kasvatad süües luid ja mahasaetud hirvesarvi.Oskab hästi ujuda ,vajadusel ronib.
Tiinus kestab 110–115 päeva ning harilikult sünnib kaks poega .
Pojad on ilmale tuules avatud silmadega ning nende okkad on pehmed ,mis kõvenevad 10 päevaga.
Tallinna loomaia isendi nimeks on Ralf .
Siinai ogahiir(Acomys cahirinus dimidiatus)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Sugukond : Hiirlased (Muridae)
Nimetus viitab looma karmidele seljakarvadele, mille seas leidub suhteliselt jämedaid ja jäiku okkaid. Soomustega kaetud saba murdub kergesti, mistõttu paljudel looduses elavatel isenditel on sellest järel vaid jupike. Elutseb Siinai poolsaarel, Liibanonis, Palestiinas. Asustab kuivi poolkõrbi ja savanne, eelistab kiviseid ja liiva-seid paiku. Võtab meeleldi liivavanne. Varju otsib kivirusus, teiste loomade urgudes, sageli ka termiidipesades. Võib elada inimasulate läheduses. On seltsinguline öö- ja videvikuloom. Kõigesööja, kes eelistab taimtoitu, eriti kõrreliste seemneid. Pärast 35–45-päevast tiinust sünnib 1–3(5) pesahülgajat poega, kes emapiima imevad umbes 2 nädalat. Pojad on võimelised koos emaga edasi liikuma juba esimesel eluööl. Suguküpseks saavad 2-kuuselt. Eluiga on looduses lühike, tehistingimustes 2–5 aastat.
(Siinai ogahiir)
Paljastuhnur(Heterocephalus)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Selts: Närilised ( Rodentia )
Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae)
Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae)
Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus)
Liik: Paljastuhnur
Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased. Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu .Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase.
Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel.
Igal perel on oma lõhn ja suhtlemisel kasutatakse enam kui 18 häälitsust.
Urus on huvitav elukorraldus,kus elatakse kolooniana.Sigida saab vaid üks emane,kes valib endale välja 3 paarilist.Teised liikmed,keda on kokku 20-300 isendit,on “töömesilased” ehk teevad kõike mida vaja,kaevavad urge,toovad toitu, vaatavad poegede järgi.
Kuninganna saab kiiresti hukka kuna peab palju järglasi ilmale tooma .Uus ja võimeks emane selgitatakse välja tugevas konkurentis.
Uus ilmakodanik on vaid 2g raske ja pime,täiskasvanuks saab aastaselt.
(Paljastuhur)
Džungaaria kääbushamster ehk siberi hamster (Phodopus sungorus)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Selts: Närilised (Rodentia)
Sugukond: Hamsterlased (Cricetidae)
Perekond:Kääbushamster (Phodopus)
Levinud Põhja-Kasahtanis ja Siberis .Elupaikadeks on poolkõrbed,stepid,põlluservad,metsaservad.Isendite värvus võib varieeruda.
Talve hakul läheb karvastik heledamaks.Valgeis kasukais isased pole võimelised sigima.Aktiivne on öösel ja päeval.Söögiks lähevad teravilja, taimede erinevad osad ja isegi putukad.Elatakse gruppidena,kus on üks isane ja mitu emast.Suguküpsus saabub kuuajaliselt,tiinus kestab 19 päeva,poegi on 4-6.
Isane hoolitseb ka järelkasvu eest.Liik on ohus,sest elupaiku hävitatakse.Alates 1960. aastatest on aretatud lemmikloomaks.
Laborihiir (Mus musculus )
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Selts: Närilised (Rodentia)
Sugukond:Hiirlased (Muridae)
Perekond: Hiir (Musculus)
Põlvneb koduhiirest.Laborihiirt peetakse laboratooriumites,sest ta on vähenõudlik ja kiire paljunemisega . Hiiri endid on peetud üle 3500aasta.Hiinas ja Vahemere ääres arvati et hiir toob õnne oma valge kasuka pärast.Laborihiirtest on aretatud üle 30 erineva värvitooniga hiiri,kellest tuntumad on mustad ja valged hiired.Tiinus kestab 18-24 päeva,aastas võib tulla kuni 10 pesakonda .Pesakonda sünnib 2-15 poega,kes on pimedad ja karvutud.Täiskasvanuks saadakse kuu kuni kahe kuuselt.
(Laborihiir pehmes pesas)
Tšintšilja ehk villakhiir (Chinchillidae)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Selts: Närilised (Rodentia)
Sugukond: Villakhiirlased (Chinchillidae)
Elutseb kaljupiirkondades 3000–5000 m kõrgusel merepinnast. Tegutseb enamasti videvikus ja öösel. Toitub pea kõigist taimedest, mida sel taimestikuvaesel alal leidub. Ronib ja hüppab osavalt. Pesa teeb kividevahelistesse tühimikesse. Tiinus vältab 111 päeva. Pesakondi on aastas 1–2. Pojad (2–3) on sündides nägijad ja liikumisvõimelised. Ema imetab neid 6–8 nädalat. Suguküpsus saabub 8, vahel 5,5-kuuselt. Emane on isasest suurem. Looduses on eluiga tõenäoliselt u 10 a, tehistingimustes võib elada üle 20 a. Tšintšiljade karusnahk oli hinnatud juba inkade ajal. Eurooplaste sissetungiga algas röövküttimine ja tšintšiljad sattusid hävimisohtu. Nüüdseks on nad kaitse all, kuid kohati jätkub küttimine ja elupaikade kahanemine. Karusnahafarmides kasvatatakse erineva värvusega loomi.
(Tšintšilja)
Merisiga (Cavia porcellus f. domestica)
Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
Klass: Imetajad (Mammalia)
Selts: Närilised (Rodentia
Sugukond: Merisigalased (Caviidae)
Põlvneb Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Euroopasse toodi 16. sajandil.Nime on merisiga saanud oma ruigava hääle järgi, ehkki ta on näriline ja tal pole midagi ühist ei mere ega sigadega. Tänapäeval on merisiga üks levinumaid labori- ja lemmikloomi. On aretatud mitmeid tõuge. Merisiga on aktiivne päeval. Kahekuise tiinuse järel sünnib 2–4 (vahel kuni 7) poega. Vastsündinud on nägijad ja karvadega kaetud. Emapiima imevad 3 nädalat. Suguküpseks saavad 1–2-kuuselt. Eluiga 6–8 a.
Kodustatud merisea esivanem pole täpselt teada, sest merisiga oli olnud indiaanlaste koduloom juba sadu aastaid enne eurooplaste saabumist Ameerikasse ja erines juba siis välimuselt oma looduslikest sugulastest. Indiaanlased kasvatasid merisigu peamiselt liha- ja ohvriloomana. Merisea looduslikke liike on palju. Nad on sarnased kodustatud meriseaga, kuid nende karvastik on ühetooniline pruun. Enamiku liikide elupaigad on kuivade tasandike madalad põõsastikud, kuhu rajatakse ka urud. Elavad väikeste seltsingutena. Toituvad peamiselt rohttaimedest.
Deegu (Octodon degus)
Sugukond: Deegulased (Octodontidae)

Liik asustab Andide läänenõlva Tšiilis kuni 1200 m üle merepinna . Ta esineb avatud maastikus tihniku, kivide ja kaljuseinte läheduses. Päevase aktiivsusega. Elavad väikestes gruppides ja ehitavad keerulisi urusüsteeme. Võivad ronida ka põõsaste ja madalate puude okstele. Toituvad maapinnal rohust, lehtedest, puukoorest, seemnetest, viljadest, kuival aastaajal ka värskest veise- ja hobusesõnnikust. Vahel kahjustavad põllukultuure. Koguvad talvevarusid. Tehistingimustes sigivad aastaringselt. Tiinus u 90 päeva. Poegi 1–10. Vastsündinud on karvased ja avatud silmadega. Eluiga kuni 7 aastat.
( üleval deegu,all merisead)
Laborirott ( Rattus norvegicus f. domesticus)
Sugukond: Hiirlased (Muridae)
Põlvneb üle maailma laialt levinud rändrotist (Rattus norvegicus). Inimese poolt on aretatud mitmeid värvusvariante ja tõuge (valge, must, pruun, beež, sinine, kirju,jne.). Kasutatakse laialt laboriloomana kogu maailmas. Hästi tuntud ka lemmikloomana, kellele korraldatakse võistlusi, näitusi ja dressuuri. Laborirott on seltsingulise eluviisiga. Kodudes peetakse teda sageli üksikuna, kuna erinevalt teistest närilistest seltsib meeleldi inimesega ja on õpihimuline. Kõigesööja, kuid eelistab loomset toitu. Tiinus kestab 22 – 24 päeva, pesakonnas 6-9 (13) paljast pimedat poega. Ema imetab poegi 3 nädalat. Pojad iseseisvuvad 6-7 nädalaselt ja suguküpseks saavad umbes 2 kuuselt. Eluiga umbes 2 aastat.