Jakob
Westholm Gümnaasium
Elevandid
Referaat
Ralf- Viljar
Väljas
7.b
Tallinn
2011
Sissejuhatus
Järgnevas
tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende
keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte
elevandi elust.
Toon
välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või
näiteks kummal on ümaramad kõrvad.
Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad
ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit.
Elevandist
üldiselt
Mõlemad
elevandi liigid – aafrika ja india – on kergesti äratuntavad
tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad
elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel , nagu näiteks duši
Elevandid Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga
Hea isu Aafrika elevant sööb päevas umbes 150 kg lehti, oksi puukoort, juuri ja puuvilju. Nii suure toidukoguse tarbimiseks peab ta neljandiku ajast tegelema söömisega. Duss ja mudavann Elevandid jahutavad keha suurte laperdavate kõrvade kaudu, kuid teevad ka "dussi"- imevad lonti vett ja piserdavad seda kehale. Kogenud elevant ulatab lonti hõljutades ja õigel hetkel puhudes igasse kehaosani. Mõnikord püherdavad elevandid mudas või puistavad end üle tolmuga, et katta nahk putukate ja päikesekõrvetuse vastu ja kaitsta auramist läbi naha. Elevandipoeg Elevandipoeg ei pea muretsema toidu pärast, sest ta saab ema piima vähemalt kaks aastat. Mõnikord imetavad teda ka karja teised täiskasvanud emased. Aafrika elevant on suurim maismaaimetaja. Tema õlakõrgus võib ulatada üle 4m ja ta kaalub ligi 7 tonni. Elevandi põhitoiduks on lehed ja oksad, mida ta haarab londiga. Seda tugevat ja
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo. Elevandi esimese 18 kuu jooksul saab ta toidu emalt, kuigi taimi saab ta süüa ka mõne kuu vanuselt
Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 10 või rohkem isendit. Päeval puhkavad lõvid tavaliselt kusagil vilus. Jahti peavad nad õhtul. Põhilised toiduhankijad on emalõvid. Enamasti langevad saagiks mitmesugused antiloobid, sebrad ja muud keskmist kasvu sõralised, kuid ka noored elevandid, ninasarvikud, jõehobud ja koduloomad. Lõvid söövad ka raipeid ja pisiloomi (hiiri). Suuri loomi püüab lõvi neile tasakesi lähemale hiilides ja mõne kiire hüppega tabades. Oma saagi surmamiseks kasutavad lõvid vahedaküünelisi käppe ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Peale söömist kustutavad lõvid janu ja heidavad tavaliselt puhkama. Arvamuse kohtaselt piisab 4-liikmelisele praidile ühest edukast jahiretkest nädalas. Üksikud isendid, kes on
Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Savannis on külluses taimset toitu, mistõttu siin elab plaju suuri rohusööjaid loomi. Need on antiloobid, sebrad ning kaelkirjakud, kes tänu oma pikale kaelale ulatavad sööma ka puude lehti. Savannis elavad ka elevad ka elevandid, pühvlid ja ninasarvikud, keda inimene on tunduvalt hävitanud. Jõgede ja järvede ääres võib kohata jõehobusid. Rohusööjad loomad on omakorda toiduks kiskjatele. Nende seas on kõige tugevam ja ohtlikum lõvi, kes sageli tungib kallale ja koduloomadele, siis veel gepard, saakal, hüaan. Jõgedes elavad krokodillid. Neist suurimate, niiluse korkodillide pikkus ulatub 5-6 meetrini. Aafrika savannides elutseb palju mitmesuguseid linde, sealhulgas
http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/vihmametsad2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maakera_kopsud_kadri.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/troopilised.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/bio.pdf http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/raamatud/ope.pdf Ene 10 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.doc Bioloogia Gümnaasiumile 1 osa Tago Srapuu Henni Kallak http://www.lennuk.ee/src/marsruut/sihtkoht.php3?L1=marsruut&L2=kaart&idt=maa- ja-loodus&id=3 http://my.tele2.ee/tiigrid/populatsioon.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vihmamets.htm Looduse entsüklopeedia David Burnie
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged
Kõik kommentaarid