Bioloogia referaat - Elevandid (0)

Jakob Westholm Gümnaasium
Elevandid
Referaat
Ralf- Viljar
Väljas
7.b
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Järgnevas tekstis räägin ma elevantidest. Ning veel räägin lähemalt nende keha kaalust ning nende pikkustest. Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust.
Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad.
Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit.
Elevandist üldiselt
Mõlemad elevandi liigid – aafrika ja india – on kergesti äratuntavad tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel , nagu näiteks duši võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on intelligentsete ja seltsilembeste, väga pikaealiste loomadega, kes võivad elada kuni 70-aastaseks.
India elevant
India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist kumer selg, väiksemad kõrvad ja vaid ühe jätkega varustatud londiots. India elevandid põhiliselt metsas, kus nad toituvad rohttaimedest kui ka puulehtedest. Nii nagu Aafrika elevandid, kasutavad ka nemad lonti tööriistana, mille abil on hea taimi maast ja lehti puu otsast haarata. Isastel India elevantidel on mõnikord suured võhad, kuid emastel on need väga väiksed või puuduvad üldse. India elevante on taltsutatud ja tööloomadena kasutatud juba vähemalt 4000 aastat. Neid püütakse ning treenitakse siiani, kuigi metsikult elavate India elevantide arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). India elevant on inimesele väga kuulekas loom ning teda on kerge õpetada. Indias sõidetakse elevantidega metsatöödele ja kaelal istub 1 inimene ning seljas veel 4 inimest.
Aafrika elevant
Aafrika elevant, kelle õlad kõrguvad 3,7 meetri kõrgusele maapinnast , on suurim maismaal elutsev loom (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282). Kuigi tegemist on suurima maismaal elava loomaga, veedab Aafrika elevant suurema osa oma päevast rahulikult oma pere keskel. Elevant ei suuda hüpata üle isegi kõige madalamast põõsast. Kõrvade abil saab elevant higistada. Ta kasutab kõrvu nagu hiiglasuuri lehvikuid, et Aafrika kuuma päikese all toime tulla. Lont on ülamoka ja nina painduv pikendus . Ainuüksi elevandi londis on rohkem lihaseid (neid on loetletult 40 000) kui inimese kehas. Lont on elevandi hädavajalik tööriist, sest tänu sellele saab ta hingata, juua ja süüa. Vee alla minnes kasutab elevant lonti nagu hingamistoru. Savannis ja metsas, kus elevandid elavad, on nende tähtsus suur, sest liikudes tekitavad nad raja, mida kasutavad ka teised loomad ja nad levitavad arvukate toiduks tarvitatavate taimede seemneid (Loomade Atlas , lk 114). Täiskasvanud isaelevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni, olles ligikaudu 80 korda raskem kui keskmine täis kasvanud inimene, aga elevandipoeg kaalub umbes 100kg. Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning jooma rohkem kui 100 liitrit vett päevas. Erinevalt India elevandist on Aafrika elevantidel längus selg ja ümmargused kõrvad. Londi otsas on neil kaks jätke, mille abil suudavad nad justkui sõrmedega asju maast üles võtta. Nii isastel kui emastel Aafrika elevantidel on võhad, ent isastel on need palju suuremad ning võivad kasvada kuni 3 meetri pikkuseks. Nad elavad karjadena, kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ning nende järeltulijad, nii metsades, savannides kui ka pool kõrbedes. Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud ning suguküpseks ei saa nad enne, kui on 11-aastased või isegi veel vanemad. Kunagi olid Aafrika elevandid paljudes Aafrika piirkondades tavalised, ent elevandiluu hankimisel on neid ohjeldamatult kütitud. Praeguseks on elevandiluuga, ehk vandliga kauplemine väga range kontrolli all, ent salaküttimine käib kahjuks ikka veel edasi (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282).
Elevandi võhad
Võhad on erilised hambad, mis kasvavad välja looma suust ning võivad olla nii üles- kui ka allapoole kõverad, kuid mõnikord ka täiesti sirged. Võhad kasvavad kogu looma eluaja, muutudes aja jooksul tihti üha kõveramaks või suisa spiraalseks. Elevantidel on loomariigi kõige suuremad ja mitmekülgsemad võhad. Nad kasutavad neid maapinnast vee kättesaamiseks, puudelt koore maha rebimiseks ja rivaalide ning kiskjate eemalepeletamiseks. Ka mitmed teised võhkadega relvastatud loomad, nagu näiteks isased morsad ja narvalid, kasutavad neid paaritumishooajal sigimisõiguse eest võitlemisel. Selle võitluse käigus saab harva keegi viga, ent kui võhad suunatakse mõne teist liiki looma poole, võivad tagajärjed olla surmavad (Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282).
Elevandi jalg
Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult (Looduse entsüklopeedia, lk 266-267
Hoolitsus poegade eest
Nagu teisedki pika elueaga imetajad, kulutavad ka elevandid palju aega poegade üleskasvatamiseks. Elevandipoegade eest hoolitsevad ema kõrval ka teised karja kuuluvad emased . See hoolitsus algab juba sünnitusest, kui karjakaaslased võivad käituda ,,ämmaemandatena’’. Pojad imevad emapiima nisadest, mis paiknevad emaslooma esijalgade vahel.
Elevandi kehaehitus
Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina.
Kokkuvõte üleval olevast kirjast:
KLASSIFIKATSIOON
Selts: Londilised, sugukond: elevantlased.
PIKKUS JA KAAL
Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg.
ELUIGA
Elevant elab umbes 70 aastat.
SIGIMINE
Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt . Pesakond: harilikult 1 poeg.
ELUVIIS
Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas ( rohtu , puuvilju, oksi ja lehti
Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom . Leidub ka üksikuid täiskasvanud isaseid ja noorte isaste salku. Elevandid suhtlevad rämedat pasunahäält meenutavate häälitsustega, mis kostavad kilomeetrite taha.
KAITSE
Aafrika elevant on hävimisohus liik. Nende loomade küttimine ja nendega kaubitsemine (eelkõige puudutab see võhku ehk elevandiluud) on keelatud.
Praegu elab vabaduses vähem kui 600 000 Aafrika elevanti.
MUU
Kiirus: 8-9 km/h. Ta võib läbida päevas kuni 80 km.
(Õpilase loomade entsüklopeedia, lk 282).
India elevant: Aafrika elevant:
Elevandi võhad ja lont: Elevandi perekond:
Kasutatud kirjandus
Kirjanduslikud allikad:
1.Loomade Atlas
2.Õpilase loomaentsüklopeedia
3.Looduse entsüklopeedia