Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett. Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu
Kuna valitsus on otsustanud keskonda ja ökoloogilist süsteemi kaitsa siis on ka pude langetamine oluliselt vähenenud võrreldes eelmise sajandiga. Et metsaresurssi veelgi rikkastada siis on riik panustanus palju raha kiirest kasvavate puuliikide istutamisele nagu näiteks Meravan ja Sesenduk. Samuti kasvatatakse suure väärtusega puud nagu Teak mida kasutavad tselluloosi ja paberitööstused. Ning see on ka suurnedanud suurel määral paber tootmist ja eksport. Tina Ja nafta on kaks loodusvara millel on suur tähtsus malaisia majanduses. Malaisia on üks maailam suurim tina eksportija . 1980 aastal tekkitea tina malaisia majanduses suure kaose sest tina oli valdav osa majandusest ja tootmiest. Alles 1972. aastal ületas nafat ja maagaas kaevandussektoris tina kaevandamise. Viimasel ajal on tina tootmine vähenenud, sest uute naftaväljade leidmisega on nafat osatähtusus malaisia majanduses väga suus ja on ka üks peamisi tuluallikaid.
Naftavarud on riigiti väga erinevad, näiteks Saudi – Araabias jätkub naftat 69 aastaks, Iraagis 155 aastaks ja Venezuelas 346 a. (a 2004 andmete järgi) Kuidas nafta on mõjutanud: a) maailmapoliitikat Mõned riigid (kus on rohkesti naftat) vaesuvad, aga samas nad ei tohiks hinda tõsta, sest muidu tuleks lõpetada näiteks: autoga sõit, transpordivahendite valmistamine. Naftat ei jätku igavesti, kuna see ei ole taastuv loodusvara. b) Teaduse ja tehnika arengut Kasutatakse keemilise toorainena Tehnikas kasutatakse näiteks autode kütuseks, juhtmed on kaetud elastse naftast tehtud kihiga, tehnikale tehtud korpused ja muud plastmassvidinad on samuti tehtud naftast (näiteks TV ja röster). c) Inimeste elatustaset See on üks tähtsaim energeetiline ressurss. Sellest sõltub suuresti kogu inimtegevus – soojus, valgus, transport ja muud materjalid meie ümber. d) keskkonnaseisundit
analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Selle eesmärgiks on seiratavast keskkonnast tõese info saamine ja selle põhjal tehtav tulevikuprognoos, mis omakorda aitab kaasa erinevate keskkonda mõjutavate tegevuste planeerimisele. Riskianalüüs riski suuruse hindamise ja riski lubatavuse üle otsustamise üldine protsess Keskkonnanormatiivid - keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu Keskkonnastandard - asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust
..täielikult integreeritud vormi, funktsiooni ja valmistamise väljendus." Harry Bertoia: tool ,,Teemant" 5 Skandinaavia modern Vastupidiselt Ameerika masin-toodetud mööblivalmistamisele, tegid Skandinaavia disainerid ,,soojemat" ning vahest et hubasemat mööblit. Eelkõige kasutati arukalt ja materjali austades külluslikult käepärast olevat loodusvara puitu. Eriti osavalt valmistasid mööblit Taani, Rootsi ja Soome disainerid. Skandinaavia modern pakkus soojust ja kodusust võrreldes Ameerika masin- inspireeritud masstoodanguga. Nende töid tunnustati rohkete rahvusvaheliste auhindadega ning peagi sai Skandinaavia disainerite looming üheks populaarsemaks turul. Jättes hüvasti Ameerika kui turundusliku hiiglasega, tehti siin mööblit, mida nähti nende demokraatlike heaoluühiskondade väljendusena, kus see sündis
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jää...
• Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). Mis on keskkonnatasu?
parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes, kus pluss- ja miinuskraadid sageli vahetuvad. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on
(1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete valmistamisel toorainena või on need energiaallikaks (näiteks nafta, gaas, põlevkivi). Metsas kasvavat puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses. Ilmastikust ja kliimatingimustest sõltuvad paljud majandustegevused. Piisava niiskuse ja päikese olemasolu on eluliselt tähtis põllu, taime ja puuviljakasvatuses. Samuti on ilmatundlik turismiteenuste valdkond (2)
“ Ema lahkus väärikalt. 15.okt. 1960. a. abiellus Fred Jüssi Heljuga. Neil on pojad Ivar ja Mart ja tütar Mari. Fred Jüssi sai Eesti Taassünni auhinna 1997.a. Eesti looduse arhiveerimise ja valgustöö eest. Jüssi jaoks oli väga olulisel kohal vaikus. Ta ütles, et vaikus on kui väärtus ja inimese kujundaja, mis on kujundanud ta suhteid loodusega, inimestega, kunstiga, muusikaga ja luulega. Vaikusel on oma mõõt, seda on väga oluline teadvustada. Vaikus on kui loodusvara. Me võime panna kinni oma silmad, aga kõrvu me sulgeda ei saa. Ta kirjutas, et üks tema ülikoolikaaslane, kes töötas traktori peal ja kasutas kuulmisklappe, ühel päeval enam ei kuulnud. Mõnikümmend aastat hiljem ta ütles, et ei kuule enam kunagi linnulaulu ja see oli talle täielik tragöödia. Fred Jüssi on öelnud: „Kui sa tahad leida midagi uut, siis käi vanu radu“. See raamat oli äärmiselt huvitav ja mõtlema panev.
7.Kirjandusloend.......................................................................................................................13 2 1. METSASEIRE ALAPROGRAMM Eesti riikliku keskkonnaseire alamprogramm nr. 7 on metsaseire, mis keskendub metsade ja metsamuldade seisundi määramisele ning jälgimisele. Lisaks õhusaaste toimele hinnatakse ka bioloogiliste mõjurite osa metsakahjustustes. Metsa kui taastuva loodusvara seisundi jälgimine on oluline majanduslikust aspektist, samas on mets kui elukeskkond koduks erinevatele elusorganismidele. Tähtis on metsadel roll ka puhkamis– ja sportimisvõimaluste pakkujana. Metsaseire üldisem eesmärk lisaks metsade seisundi jälgimisele on kogutud andmestiku ja aegridade põhjal metsade seisundi muutuste väljaselgitamine, nende seostamine inimtegevuse ja looduslike protsessidega ning metsade kasvukäigu modelleerimine
9. Keskkonnaministeerium. (2016). Rio de Janeiro (1992) bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/rio-de-janeiro (21.03.2017) 10. Keskkonnaministeerium. (2014). Berni konventsioon. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/berni-konventsioon. (21.03.2017) 11. Keskkonnaministeerium. (2017). CITES. [WWW-materjal]. http://www.envir.ee/et/cites. (20.03.2017) 12. Lipp, K. 2008. Bioloogiline mitmekesisus on taastumatu loodusvara. [WWW-materjal]. http://www.bioneer.ee/eluviis/loodus/aid-485/Bioloogiline-mitmekesisus-on-taastumatu- loodusvara. (21.03.2017) 13. Loodusajakiri. (2013). Uudistaja 12.06.2013. [WWW-materjal]. http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-12-06-2013/ (22.03.2017) 14. Maaleht. (2015). [WWW-materjal]. http://maaleht.delfi
Kas olete kursis Eesti brändidega nagu "Wooch" (puidust käekellad), "Wooden Lifestyle" (puidust kikilipsud), "ÜRG" (puidust rahakotid, kaarditaskud) ja "By Karl Annus" (puidust prilliraamid)? Kui olete eelnimetatud brändidest kuulnud, siis mida Te puidu kasutamise kohta aksessuaaride valmistamisel arvate? Jürgen Kukk: Olen kursis 1. ja 2. brändiga. Arvan, et puidu kasutamine aksessuaaride valmistamisel aitab luua teatud võimaluse väärindada Eesti üht suurimat loodusvara - metsa ja ka puidu- ja mööblitööstuse kõrvaltoodangut. Lisaks on puidust aksessuaaridel omanäoline disain ning nende kasutajad eristuvad selgelt ,,tava toodete (nt metallist/ nahast kellad; plastist prilliraamid jne)" kasutajatest. Puidu (kui taastuva loodusvara) kasutamine aksessuaaride tootmisel aitab kaasa ka keskkonna hoidlikusele. Kokkuvõttes on puidu kasutamine aksessuaaride valmistamisel igati positiivne ning usun, et tulevikus 17
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Kõrge põhjavee taseme ning veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont (T-horisont) tekib soodes lagunemata ja erinevates lagunemisastmes taimejäänuste lagunemisel. Gleihorisont (G-horisont) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses (oksüdatsiooni- ja tulemusena) tekkinud sinakas-või rohekashall (liivade puhul ka valkjashall) horisont. Muld on inimese jaoks väga oluline loodusvara ja selle intensiivsel kasutamisel võivad mullaomadused (huumusevaru, veereziim) oluliselt muutuda. Inimese seisukohalt on oluline mulla võime varustada taimi vajalike toitainete ning vee ja hapnikuga. Viljakoristusega kantakse põllult ära suur hulk toitaineid. Mulla taastumine võtab aega sadu aastaid. Muldakate on suur rikkus, mida on vaja kaitsta ja säästlikult majandada. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse mulla degradatsiooniks
kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld onasendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. · Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. · Võrdle kivimite murenemist tundras ja vihmametsas. Too välja erineva murenemise põhjused. · Mis juhtuks, kui murenemisprotsessi üldse ei toimuks? · Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Tundra Ülekaalus .........................
Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise metsa raiumine: Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. Metsandus on oluline riigi keskkonnaseisundi näitaja. Vastavalt meie metsaseadustele peab stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks riigile kuuluva metsa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti maismaa pindalast. Mets on taastuv loodusvara, kuid seda ainult teatud tingimustel. Metsi ohustavad peamiselt põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. 4 Kõrbestumine Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Troopilises või parasvöötme kliimas kulub 2,5 cm paksuse mullakihi
naftareostus milles hukkus 20 000- 30 000 lindu. Naftakoguselt polnud see küll suurim kuid ökoloogilise katastroofi seisukohalt oli see väga ränk õnnetus ning Läänemere transporti arvesse võttes on see vaid aja küsimus millal toimub kas samalaadne või suurema ulatusega naftaõnnetus. Lisaks kogunevad mürkained ka kalades ning loomades- lindudes, Suurtes kogustes võivad dioksiin ja teised mürgid põhjustada vähki ja arenguhäireid. 1 Kalandus Kalavarud on taastuv loodusvara kuid nii nagu ka üle maailma on ka Läänemerel harrastatud ülepüüki mille tulemusel on paljude kalaliikide arvukus drastiliselt vähenenud. Ülepüügi tulemusena on kasutusele võetud erinevad meetmed et säilitada ning ka suurendada kalade praegust arvukust. Näiteks on reguleeritud püük nii keeluaegade ning keelukohtade kui ka püüniste arvu või kalakoguste piiramisega. Püütakse kaitsta elukeskkonda ning seda parandada või taastada ning
Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure
(Euroopa keskmine kõrgus on 300 m). Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Maavarade poolest on Norra rikas, seal leidub naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Kalavarud on suured. Tähtis loodusvara on ka mets. Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on Golfi hoovuse tõttu laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
Läbi aegade on aga teadustööde põhjal öeldud, et see ei ole just kõige võimalikum. Päikese elektromagnetkiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Päike on elu alus. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Tänaseks on meil küll välja arendatud ka Päikesest sõltumatu energiavorm, seda on näiteks aatomienergia. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara, kuid tema praegune panus meie maailma energiavajadusse on õli kõrvalt väga väike. Õnneks ollakse maailmas väga hästi kursis õli umbkaudse jätkusuutlikkusega, mistõttu on päikeseenergia konkurentsivõime pideval tõusuteel. Kõik on vaid aja küsimus, usun mina, kuna uued tehnoloogiad on isegi aastate lõikes päikeseenergia tootmiskulusid vähendanud drastiliselt. Fossiilse energia otsasaamise kõrvalt tõstavad pidevalt ta hinda ka erinevad saastemaksud
kandsid minema hinnanguliselt mitmekümne meetri paksuse setendite kihi. Liustike tegevusena on reljeef üldiselt tasandunud, kuid samaaegselt kulutasid liustikukeeled välja ka uusi aluspõhjalisi pinnavorme - nt jääkulutusnõod, silekaljud ja kaljuvoored, pisivormidest jääkriimud ja jääkündevaod. 10. Maavara, maa-ainese ja maardla definitsioon. Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Seega ei loeta maavaraks näiteks Eesti maapõues leiduvat rauamaaki, sest selle maardla sügavus ning kvaliteet teevad selle kasutamise praeguse tehnilise taseme juures majanduslikult mõttetuks. Küll aga võib ta maavaraks saada tulevikus. Tänapäeval ei loeta maavaraks ka soorauda, millest kuni 18. sajandini rauda sulatati. Eesti on suhteliselt rikas ainete poolest, mis võiksid olla maavarad. Enamasti on
Geograafiline asend, riigikuju Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõjad pole Ühendriike otseselt puudutanud. Naaberriigid Põhja-Ameerika mandril Kanada ja Mehhiko on majanduslikult ja sõjaliselt palju nõrgemad ega ole kunagi olnud Ameerika Ühendriikidele ohtlikud. Vastupidi, USA on ise laienenud naabrite arvel. Ka on naaberriigid varustanud USA-d mitme loodusvara ja odava tööjõuga, olnud tema majandusele turuks ja kapitalile tegevusväljaks, aidanud niiviisi kaasa USA õitsengule. Olgugi, et USA asub muust maailmast eemal, pole ta sellest eraldatud. Üle ookeanide kulgevad head ja mõõduka pikkusega ühendusteed. Kõigile merepiiridele pääseb hästi või vähemalt rahuldavalt ligi ka riigi siseosadest. Idas asuva Atlandi ookeani kaudu on peetud sidet Euroopa, Vahemeremaade ja Musta Aafrikaga.
Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel. Mingil arusaamatul põhjusel on hüdroenergiat Eesti oludes hakatud nimetama "roheliseks". Seda tehes unustatakse, et globaalne ja universaalne moodustuvad tegelikult kohalikke olusid arvestavatest erijuhtudest. Ka Norras toodetakse hüdroenergiat jõgede ökoloogilise kvaliteedi arvel, ent seal korvab seda kaotust osaliseltki oluline hulk odavat elektrit, mida riik nõnda saab. Jõgi ei ole taastuv loodusvara. Jõgi on midagi enamat kui veega täidetud renn. Kord rikutud jõge taastada on heal juhul ülimalt keerukas ja kulukas, enamasti aga peaaegu võimatu. Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks veskites) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed
Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia, Peruu, Ecuador, Venezuela Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida Indias ja Indoneesias dzungliks. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane ...
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
T-10.5 Ainelise põhivahendi akumuleeritud kulum on kreeditsaldoga kontraaktivakonto. T-10.6 Firma soetas 12 000 000 euro eest söekaevanduse. Prognooside kohaselt peaks maapõues kivisütt olema 20 miljon tonni. Kui esimesel aruandeaastal kaevandati ja müüdi 2 000 000 tonni sütt, siis depletsioonikulu kajastamisel tuleb debiteerida kontot Depletsioonikulu summas 1 200 000 eurot. SEST... = 0,6 0,6 * 2 000 000 = 1 200 000 PS! Depletsioon on loodusvara ammendumine ÜLESANNE 1 1) D: Masinad ja seadmed 1500 K: Võlg tarnijale 1500 2) D: Võlg tarnijale 1500 K: Arvelduskonto 1500 Korrigeerimiskanne 3) D: Amortisatsioonikulu 50 K: Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum 50 KAHEKORDSELT ALANEVA JÄÄGI MEETOD: = 0,2 = 20% 2 * 20% = 40% 40% * 1500 = 600 esimese aasta kulu Ühe kuu deplatsioonikulu on 600 / 12 = 50 krooni. ÜLESANNE 2
saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. 3
Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine . Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. 15 · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök)
Kolmandik väljapüütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse siseturul. Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad Norra ja Taani, ka Hiina. Suurimad importijad on Jaapan, Taani, Hispaania, USA. Maailma kalavarud vähenevad. Kalavarude vähenemise põhjused: Ülepüük Maailmamere reostumine Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 100 aastalt 60 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga
juppid asendada uute põrandalaudadega. 4. Vaip Vaip on pikka aega olnud lemmik materjal enamikus kodudes. Sellel on pehme kõndida, mugav istuda ja seda saab erinevate värvide ja mustritega. Kahjuks vaiba tegemisel on tavaliselt kasutatud lunduvaid orgaanilisi ühendeid või toksiine, mis on kahjulikud ühiskonnale ja tervisele. Kuid sellel on ka olemas keskkonnasõbralik võimalus. Arvestades, et vaibad on valmistatud villast. Vill on loodusvara, mis kedratakse niidiks ja mida saab siduda , mis tahes värviga, ja seejärel luua kootud vaip. See on üks esimesi materjale, mida kasutatati põrandakattena, see on väga vastupidav ja võib kesta sajandeid. Seda on ka kerge hooldada, kuna vill on looduslikult plekikindlam. Mõnes perekonnas villased vaibad on antud edasi põlvest põlve muutes selle ühe pere pärandi hulka kuuluvatest esemetest. Puuvilla ja džuuti kiudaineid saab ka kasutada vaiba tegemisel. 5. P.E
Kuum täpp alalise vulkaanilise aktiivsusega piirkond laama keskosas. Muutumatu punkt. Tüüpiline kuum punkt on Hawaiil. Islandi saare tekkepõhjusteks on laamade lahknemine. Kuum täpp: Hawaiil, Islandil, Galapagos Pedosfäär e. Mullastik mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. -10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Tekkeringe on aeglane. 1cm huumus tekib sajakonna aastaga. Samamoodi ka mets. Mulla tähtsus: paljude organismide elukeskkond, loodusvara saab erinevaid taimesaadusi kasvatada, taimed saavad mulda kinnituda, ökosüsteemi oluline filter, puhastab vett ja õhku. Murenemine kivimi peenestumine, kivimi mineroloogilise koostise muutus temperatuuri, õhu, vee ja organismide kaudu. 1. Füüsikaline e. Rabenemine 2. Keemiline e. Korsumine 3. Bioloogiline Füüikaline murenemine kivimite mehhaaniline peenendumine. Temperatuuri
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Osooniaukude tekkega seostatakse nahavähi esinemise sagenemist maailmas. Atmosfääri kaitsmiseks inimtegevuse negatiivse mõju eest on oluline teha rahvusvahelist koostööd ja saavutada kokkuleppeid erinevate riikide vahel kogu maailmas. Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia VII, Tallinn, 1994 Eesti Entsüklopeedia IX, Tallinn, 1996 Karik, Hergi. Hämmastavad ained. Tallinn, 1991 Karik, Hergi. Elemendid meis & meie ümber. Tallinn, 1994. Pihlak, Arno-Toomas. Tähtsaima loodusvara hulk väheneb. Eesti Loodus nr 10, 2002. Tamm, Lembi. Keemia VIII klassile. Aatomitest aineteni. Tallinn, 1998.
Teenindav majandus(tertsiaarsektor)-teeniste pakkumine eraisikutele,ettevõtetele ja riigiasutustele(haridus,teadus,tervisehoid,veondus,kaubandus,riigihaldus,pangandus,tarb ekunst, infotehnoloogia ja side, meedia ja suhtekorraldus, meelelahutus,muud teenindusharud) 35. Millised majandusressursid määrasid majanduse arengut Minevikus-loodidvarade iseloom ja kogus Tänapäeval-inimetekkelise ressursi ehk kapitali arv 36. Mis on loodusvara? Nimeta Loodusvarad ehk loodusressursid- kõik majandustegevuses kasutatavad looduskeskkonna osad+nähtused( kõik loodusest pärinev) nt kliima, ökoloogiline mitmekesisus, maastik, geograafiline asukoht ise(grafiit, seedripuu, alumiinium, nafta jne) 37. Mis vahe on taastumatutel ja taastuvatel loodusvaradel Taastumatud- looduslikes protsessides enam juurde ei teki või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul nt maapõuest kaevandatud metallid, mineraalid Aga
· kuidas unistust ellu viia, kellest ja millistest tegevustest sõltub unistuse täitumine; · selgita, millest tuleneb praegune erinevus hinda oma organisatsioonikultuuri; · loo sild organisatsioonisiseste tegevuste ja välistele sihtrühmadele suunatud tegevuste vahel; · leia arenguvõimalused; · planeeri arendusvahendid, · kasuta arendusvahendina siseturundust: otsusta objektid sõnumid ja kanalid. Tänapäeva hinnatuim loodusvara on vaba aeg. Võib oletada, et paljudel juhtudel võidab see turundaja, kes jõuab kliendile võimalikult lähedale, olgu siis aja, koha või suhete mõttes. Suhete puhul mõjutatakse klienti tema isiklike arvamusliidrite kaudu. On ju teada, et parim reklaam on kuulujutt ja sõbra soovitus läheb rohkem korda kui objektiivsed andmed. Eriti just Eesti-suguses pisiriigis avaldab siseturundus oletatavasti suuremat mõju, kui oskame karta, sest firma oma töötajatelt pärinevad
........................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus PÄIKE suurim ja parim jõujaam maailmas! Mõnikord on vanimad asjad ikka parimad, sest pikemalt kui päike ei taga meile keegi energiat, ja seejuures täiesti sõltumatult! Olulisim taastuv loodusvara on päikesekiirgus, mis on igasuguse energia algallikas. Energiakogus, mis Päikeselt aasta jooksul maapinnale jõuab on ligikaudu 3000 korda suurem kui kogu maailma energiatarbimine. Ilma päikeseta on elu maal täiesti mõeldamatu. Järelikult on loomulik, et ta suudab ka meie energia vajaduse osaliselt katta. Päike annab maale kahe nädala jooksul rohkem energiat, kui kõik inimeste poolt kastutatavad fossiilsed küttevõimalused kokku.
Tallinna Ülikool Matemaatika- Loodusteaduste Instituut Referaat Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis Monitooringu alused Tallinn 2008 Põhjavesi on tähtsaim joogiveeallikas. Maapõuest allikatena väljavoolav põhjavesi toidab kuivaperioodidel jõgesid ja aitab säilitada väärtuslikke veeelupaiku. Puhas põhjavesi on sama oluline loodusvara nagu nafta või kivisüsi. Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte
Riigikogus 13. novembril 2002 kinnitatud seni kehtiv metsanduse arengukava on koostatud aastateks 20012010. Metsaseaduse kohaselt koostatakse metsanduse arengukava metsanduse suunamiseks iga kümne aasta tagant. Käesolevas metsanduse arengukavas on määratud metsanduse eesmärgid aastateks 20112020 ning kirjeldatud nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ja vahendeid, esitatud kava elluviimise meetodid. Arengukava sisaldab puidu kui taastuva loodusvara kasutamise ja keskkonna seisundi prognoosi. Riigielu olulise tähtsusega dokumendina kuulub metsanduse arengukava kinnitamisele Riigikogus. See on riiklik programm, mis sisaldab raamistikku ja põhimõtteid metsanduse riigi vajadustest tulenevaks arendamiseks ning on aluseks rahvusvaheliste kokkulepete ja poliitikate integreerimisel riigi metsanduse arengusse. Metsanduse arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) metsandusstrateegia ja
· oluline mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju. · Metsad moodustavad 80% kogu maismaa orgaanilise aine varudest · Eluks vajaliku orgaanilise aine tootjia, atmosfääri koostise reguleerija ja õhu puhastaja. · Peab kinni sademeid, pidurdab vee äravoolu, vähendab erosiooniohtu ja takistab tuule ülekannet. · Hindamatu ökoloogilise tasakaalu säilitaja · Asendamatu loodusvara Maailma suurimad puidutoootjad: Hiina, USA, India, Brasiilia, Indoneesia, Kanada jne. Maailma suurmiad eksportijad: Venemaa, Lõunariigid (Filipiinid jt) Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.
molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Nafta omab väga suurt majanduslikku tähtsust. Piisavalt pole mineraalseid maavarasid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades. Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. KLIIMA Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab,
gorilla; jõehobu; anakonda; papagoi; termiidid; sipelgad; iga päev hävitatakse minutis ~40 ha vihmametsa; vihmametsadel oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises, hapniku tootmises, suures veeringes; metsade põlemisel suureneb CO2 sisaldus õhus, hoogustub kasvuhooneefekt, puitu, kui olulist loodusvara raisatakse, hävivad taime- ja loomaliigid, kaovad kohalike hõimude elupaigad, suureneb maalihete ja erosioonioht; metsast raadatavad põllud on värsked vaid mõned aastad; vihmametsa hävimisel häirub vahekord sademete ja aurumise vahel; Ekvatoriaalne vihmamets Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana.
kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos. Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud 13 koos kokkuostufirmadega. Kesk- Mehhikos tegeldakse peamiselt euroopaliku loomakasvatusega. Peamine loodusvara on toornafta. Reljeef on vaheldusrikas, enamasti mägine. Kitsas rannikupiirkond on madal ja tasane, samuti Yukatani poolsaar. Keskosa on mägine, põhjast lõunasse kulgevad Kordiljeerid, mida Mehhikos kutsutakse Sierra Madre. Lääne- ja Ida - Sierra Madre vahele jääb Mehhiko kiltmaa. Kõrgeim tipp on Volcan Pico de Orizaba 5700 m üle merepinna. Ülevaade rahvastikust Pool kogu Mehhiko rahvastikust on nooremad kui 20 aastat
Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli. Suvel on põud tavaline. Rohkesti on mägijärvi ja mineraalveeallikaid. Kreeka taimkate on kaotanud ammu oma esialgse loodusliku ilme. Metsad katavad umbes 22% riigi pindalast ja enamasti on need istutatud (tamm, pöök, mänd, nulg). Puit on Kreekas defitsiitne loodusvara. Põllumajanduslikku maad on umbes 40%, sealhulgas palju karjamaid mägedes ja istandusi madalikel. Et puutumatut loodust on vähe säilinud, on looduskaitse alla võetud vaid 2% pindalast. 4 Maavarasid üldiselt napib, piisavalt on boksiiti (alumiiniumimaak), raua- ja niklimaak, pruunsütt, smirglit (kasut. liivapaberi, luiskude valmistamiseks). Vähesel määral on Egeuse meres leitud naftat ja maagaasi. Küllalt levinud on ka päikeseenergia
ka praegu oluliselt suuremad ja kiiremad kui arenenud maades. Majanduse toimimist määravad seadused on Eestis sarnased Lääne-Euroopa omadele. Eesti majandus on mitmekesine -- olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on haruldane loodusvara. Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi, kuid aastatega on suurenenud ka teiste Euroopa ja muu maailma riikide roll. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 4 miljonit turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Majandusreformid ja kiired muutused tõid 90-ndatel aastatel kaasa tööpuuduse kasvu, olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestist rohkesti inimesi (1989. ja 2000. aasta
jne.), sh maapõue kasutamine ja uurimine (maavara geoloogilise uuringu luba, üldgeoloogiliste uurimistööde luba, allmaaehitise rajamiseks tehtava uuringu luba, maavara kaevandamise luba, maa-ainese kaevandamise luba, allmaaehitise rajamise luba) Saasteload: jäätmete tekitamiseks ja keskkonda viimiseks (jäätmeluba), välisõhu saastamiseks (välisõhu saasteluba ja erisaasteluba), saaste vältimiseks ja kontrolliks (keskkonnakompleksluba) Vee erikasutuseks (vee erikasutusluba koosneb loodusvara kasutamise osast ja veekeskkonna, mõjutamise osast, sh saastamine) Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimiseks ja turustamiseks Tuumarajatiste rajamisega, ekspluateerimise ja tegevuse lõpetamisega seotud tegevuseks, radioaktiivse aine või seda sisaldava materjali käitlemiseks, kiirgusseadme kasutamiseks jt kiirgusseaduses § 5 toodud juhtudel (kiirgustegevusluba) Kuidas ettevõtja teada saab, kas tema tegevuseks on luba vaja?
Loodusvarade säästva kasutamise põhimõtted Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud. Taastuvate loodusvarade kasutamise piirmäär tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest. Võimalusel on eelistatum võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale. Otstarbekas on kasutada 6 kohalikke loodusvarasid. Loodusvara tuleks kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt. Jääkide ja heitmete kogunemist tuleb piirata, arendada materjalide korduv-, taas- ja kõrvalkasutust. Taaskasutuseks sobivaid aineid tuleks hoida lahus selleks kõlbmatutest. Loodusressursside kasutamisel ei tohi keskkonda paisata toksilisi saastaineid. Säästlik areng eeldab majanduslikku ja sotsiaalset arengut (nii tootmise arengut, kui ressursside kasutust) sellisel viisil, määral ja tempos, milline tagab:
· Taastumatu loodusvara- aine või energiaallikas, mis kasutamise läbi väheneb ning võib ka otsa saada, kuivõrd teda ökosüsteemi ringeprotsessides ei taaslooda.Taastumatute ressursside hulka kuuluvad maavarad, näiteks fossiilsed kütused, metallimaagid jne. Taastumatute energiaallikate hulka kuulub ka tuumaenergia, kuivõrd selle saamiseks kasutatav uraanimaak on taastumatu maavara. · Maavara- on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada · Saastumine-reostumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete (pollutantide) jõudmine keskkonda (õhku, vette, pinnasesse), kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas aineringete ebastabiilsusi, hälbimusi ja võivad häirida organismide (kaasa arvatud inimese) normaalset elutalitlust ja -keskkonda.
ulatuses kasutamiskõlbmatuks ning moodustavad jäätmeid. Näiteks fossiilsete kütuste põletamisel muutuvad nafta, kivisüsi, põlevkivi vms. kasulikuks soojusenergiaks ja üsna tarbetuks või isegi kahjulikuks süsihappegaasiks ja tuhaks. Selliseid kütuseid saab kasutada vaid ühe korra. Paljud looduses leiduvad metallid kõlbavad aga ka korduvkasutuseks, olgugi et igal töötlusel läheb mingi osa materjalist kaduma. Kuna ühe või teise loodusvara kasutamise intensiivsus võib aegade jooksul kiirelt muutuda, ei ole loodusvarade liigitus taastuvateks ja taastumatuteks alati kõige otstarbekam. Näiteks võib mõnekümne aasta pärast juhtuda, et mulda kurnatakse ja tarvitatakse juba tunduvalt intensiivsemalt kui ta taastuda jõuab. Samal ajal aga on võib-olla peaaegu täielikult lõpetatud 14 kivisöe või põlevkivi tarbimine. Loodusvarade mõistliku kasutamise huvides on nende täpne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
