Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhiko ühendriigid referaat (1)

1 HALB
Punktid
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Liisi Peterson
021PK
MEHHIKO ÜHENDRIIGID
Referaat
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2010

SISUKORD


SISUKORD 2
Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Haldusjaotus 5
Nimi 5
Pealinn 6
Mehhiko sümbolid ja lipp ja vapp 7
Geograafilise asendi iseloomustus 8
Mehhiko riigipeade loend 10
Ülevaade looduslikest tingimused 12
Ülevaade rahvastikust 13
Ülevaade majandusest 13
Iseärasused 14
Kasutatud kirjandus 15


Sissejuhatus


Mehhiko Ühendriigid on riik Põhja-Ameerikas. Mehhiko on maailmas pindalalt 13. riik. Ühist riigipiiri Ameerika Ühendriikidega on rohkem kui 3 300 km, rannajoon on üle 10 000 km pikk.

Üldandmed


Keel
hispaania
Pealinn
México
President
Felipe Calderón
Peaminister
valitsusjuht on president
Pindala
1 972 550 km²
Rahvaarv (2005)
Rahvastiku tihedus
103 088 021
53,3 in/km²
Iseseisvus
16. september 1810
Rahaühik
peeso (MXN)
Ajavöönd
maailmaaeg -6 kuni -8
Riigihümn
Himno nacional mexicano
Üladomeen
.mx
Maakood
52
Mehhiko 50 peesone

Haldusjaotus


Osariik
Pealinn
Rahvaarv
Pindala km²
Aguascalientes
Aguascalientes
943 500
5471
Baja California
Mexicali
2 487 700
69 921
Baja California Sur
La Paz
423 500
73 475
Campeche
Campeche
689 700
50 812
Chiapas
Tuxtla Gutiérrez
3 920 500
74 211
Chihuahua
Chihuahua
3 047 900
244 938
Coahuila
Saltillo
2 295 800
149 982
Colima
Colima
540 700
5191
Durango
Durango
1 445 900
123 181
Guanajuato
Guanajuato
4 656 800
30 491
Guerrero
Chilpancingo
3 075 100
64 281
Hidalgo
Pachuca
2 231 400
20 813
Jalisco
Guadalajara
6 321 300
80 386
México
Toluca
13 083 400
21 355
Michoacán
Morelia
3 979 200
59 928
Morelos
Guernavaca
1 552 900
4 950
Nayarit
Tepic
919 800
26 979
Nuevo León
Monterrey
3 826 200
64 924
Oaxaca
Oaxaca de Juárez
3 432 200
93 952
Puebla
Puebla
5 070 400
33 902
Querétaro
Santiago de Querétaro
1 402 000
11 449
Quintana Roo
Chetumal
873 800
50 212
San Luis Potosí
San Luis Potosí
2 296 400
63 068
Sinaloa
Culiacán
2 534 800
58 238
Sonora
Hermosillo
2 213 400
182 052
Zacatecas
Zacatecas
1 351 200
73 252
Tabasco
Villahermosa
1 889 400
25 267
Tamaulipas
Ciudad Victoria
2 747 100
79 384
Tlaxcala
Tlaxcala
961 900
4016
Veracruz
Xalapa
6 901 100
71 699
Yucatán
Mérida
1 655 700
38 402
Liiduringkond
Cuauhtémoc
8 591 300
1479

Nimi


Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes hispaaniakeelsetes riikides kirjutatakse see mõnikord ka uues kirjaviisis "Méjico", kuid mehhiklased peavad seda solvavaks.

Pealinn


México [m'ehhiko] ehk Ciudad de México ('México linn') on Mehhiko pealinn.
Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City [meksiko siti ], et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel (Mexico). Erinevalt inglise keelest eesti keeles sellist eristamisvajadust ei ole: riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México.
México asub mägedevahelises nõos Mehhiko kiltmaal, 2240 meetri kõrgusel üle merepinna .
Elanikke 8 605 000 (2004).
Linna rajasid hispaanlased 1521. aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale.Iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821.

Mehhiko sümbolid ja lipp ja vapp


Mehhiko Lipp
Mehhiko vapp

Geograafilise asendi iseloomustus


Piirneb põhjast Ameerika Ühendriikidega, kagust Guatemala ja Belizega, läänest Vaikse ookeaniga ning idast Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Tegemist on kõige põhjapoolsema ning suuruselt kolmanda Ladina-Ameerika riigiga.

Mehhiko riigipeade loend


Loetleb Mehhiko riigipead alates Mehhiko Ühendriikide moodustamisest 1824. aastal.
Valitsemisaja algus
Valitsemisaja lõpp
Nimi
Eluaastad
1824, 10. oktoober
1829
Guadalupe Victoria
1829, 1. aprill
1829
Vicente Ramón Guerrero
1829, 23. detsember
1830
Pedro Vélez
Lucas Alamán
Luis de Quintanar
(1787–1848)
(1792– 1853 )
(1772– 1837 )
1830, 1. jaanuar
1832
Anastasio Bustamante (1)
(1780–1853)
1832, 24. detsember
1833
Manuel Gómez Pedraza
(1789– 1851 )
1833, 1. aprill
1833
Valentín Gómez Farías (1)
( 1781 –1858)
1833, 16. mai
1837
Antonio López de Santa Anna (1)
(1794–1876)
1837, 27. veebruar
1837
José Justo Corro
(1794–1864)
1837, 19. aprill
1841
Anastasio Bustamante (2)
(1780–1853)
1841, 10. oktoober
1844
Antonio López de Santa Anna (2)
(1794–1876)
1844, 1. veebruar
1844
Valentín Canalizo
(1794–1850)
1844, 4. juuni
1845
Antonio López de Santa Anna (3)
(1794–1876)
1845, 24. mai
1845
José Joaquín de Herrera (1)
(1792–1854)
1845, 30. detsember
1846
Gabriel Valencia
(1799–1848)
1846, 2. jaanuar
1846
Mariano Paredes
(1797–1849)
1846, 5. august
1846
José Mariano de Salas (1)
(1797–1867)
1846, 23. detsember
1847
Valentín Gómez Farías (2)
(1781–1858)
1847, 21. märts
1847, 16. september
Antonio López de Santa Anna (4)
(1794–1876)
1847, 26. september
1847
José Manuel de la Peña y Peña (1)
(1789–1850)
1847, 13. november
1848
Pedro María de Anaya
(1794–1854)
1848, 8. jaanuar
1848
José Manuel de la Peña y Peña (2)
(1789–1850)
1848, 3. juuni
1851
José Joaquín de Herrera (2)
(1792–1854)
1851, 15. jaanuar
1853
Mariano Arista
(1802–1855)
1853, 6. jaanuar
1853
Juan Bautista Ceballos
(1811– 1859 )
1853, 8. veebruar
1853
Manuel María Lombardini
(1802–1853)
1853, 20. aprill
1855
Antonio López de Santa Anna (5)
(1794–1876)
1855, 13. august
1855
Rómulo Díaz de la Vega (1)
(1804– 1877 )
1855, 15. august
1855
Martín Carrera
(1806–1871)
1855, 12. september
1855, 15. november
Rómulo Díaz de la Vega (2)
(1804–1877)
1855, 4. oktoober
1856
Juan Álvarez
(1790–1867)
1856, 15. september
1858
Ignacio Comonfort
( 1812 –1863)
1858, 21. jaanuar
1858
Félix María Zuloaga (1)
(1813– 1898 )
1858, 23. detsember
1859
Manuel Robles Pezuela
(1817– 1862 )
1859, 21. jaanuar
1859
José Mariano de Salas (2)
(1797–1867)
1859, 23. jaanuar
üks päev
Miguel Miramón (1)
( 1831 –1867)
1859, 23. jaanuar
1860
Félix María Zuloaga (2)
(1813–1898)
1860, 13. august
1860
José Ignacio Pavón
(1791–1866)
1860, 15. august
1860, 24. detsember
Miguel Miramón (2)
(1831–1867)
1860, 28. detsember
1862, 23. märts
Félix María Zuloaga (3)
(1813–1898)
1862, 21. aprill
1863
Juan Nepomuceno Almonte
( 1803 –1869)
1863, 22. juuni
1863
Teodosio Lares
(1806–1870)
1863, 25. juuni
1864, 20. mai
Juan Nepomuceno Almonte
Juan Bautista de Ormaechea
Pelagio Antonio de Labastida
José Mariano de Salas
1864, 10. aprill
1867
Maximiliano I
(1832–1867)
1867, 15. mai
1872, 18. juuli
Benito Juárez
(1806–1872)
1872, 19. juuli
1876
Sebastián Lerdo de Tejada
(1825–1889)
1876, 21. november
1876
José María Iglesias
(1823– 1891 )
1876, 23. november
1880
Porfirio Díaz (1)
(1830–1915)
1880, 1. detsember
1884
Manuel González
(1833–1893)
1884, 1. detsember
1911
Porfirio Díaz (2)
(1830–1915)
1911, 25. mai
1911
Francisco León de la Barra
(1863–1939)
1911, 6. november
1913
Francisco I. Madero
(1873–1913)
1913, 19. veebruar
tunnid
Pedro S. Lascuráin Paredes
(1858–1952)
1913, 19. veebruar
1914
Victoriano Huerta
(1845–1916)
1914, 15. juuli
1914, 13. august
Francisco S. Carvajal
(1870–1932)
1914, 20. august
1914
Venustiano Carranza (1)
(1859–1920)
1914, 31. oktoober
1914
Antonio I. Villarreal González
( 1879 –1944)
1914, 6. november
1915
Eulalio Martín Gutiérrez Ortiz
(1881–1939)
1915, 16. jaanuar
1915
Roque González Garza
(1885–1962)
1915, 10. juuni
1915
Francisco Lagos Cházaro
(1878–1932)
1915, oktoober
1920
Venustiano Carranza (2)
(1859–1920)
1920, 24. mai
1920
Adolfo de la Huerta
(1881–1955)
1920, 1. detsember
1924
Álvaro Obregón
(1880–1928)
1924, 1. detsember
1928
Plutarco Elías Calles
(1877–1945)
1928, 1. detsember
1930
Emilio Portes Gil
(1890–1978)
1930, 5. veebruar
1932
Pascual Ortiz Rubio
(1877–1963)
1932, 4. september
1934
Abelardo L. Rodríguez
(1889–1967)
1934, 1. detsember
1940
Lázaro Cárdenas
(1895–1970)
1940, 1. detsember
1946
Manuel Ávila Camacho
( 1897 –1955)
1946, 1. detsember
1952
Miguel Alemán
(1900–1983)
1952, 1. detsember
1958
Adolfo Ruíz Cortines
(1890–1973)
1958, 1. detsember
1964
Adolfo López Mateos
( 1910 –1969)
1964, 1. detsember
1970
Gustavo Díaz Ordaz
(1911–1979)
1970, 1. detsember
1976
Luis Echeverría Álvarez
(1922–)
1976, 1. detsember
1982
José López Portillo
(1920–)
1982, 1. detsember
1988
Miguel de la Madrid
(1934–)
1988, 1. detsember
1994
Carlos Salinas de Gortari
(1948–)
1994, 1. detsember
2000
Ernesto Zedillo
(1951–)
2000, 1. detsember
2006
Vicente Fox Quesada
(1942–)
2006, 1. detsember
Felipe Calderón
(1962–)

Ülevaade looduslikest tingimused


Mehhikos eristub peamiselt kolm kliimavöödet. Riigi lõunaosas on niiske ning palav kliima. Saadakse kaks, vahel isegi kolm saaki aastas. Põllumajanduse arengut on pidurdanud väheviljakad ja õrnad mullad , tugev soostumine ja liigniiske kliima madalikel. Samuti ka järskude nõlvade rohkus ja mulla ärauhtumine.
Lõunaosas valitseb mõõdukalt soe ja niiske kliima, kuid kuna absoluutkõrgus on suur, siis saadakse vaid üks saak aastas. Vahel esineb ka põua- ja ikalduseaastaid. Mullad on viljakad , kuid veed uhuvad neid tihti minema. Selles piirkonnas on rohkesti järskusid nõlvasid ning vulkaane.
Põhja- Mehhikos on valitsev kuiv kliima, vajalik on kunstlik niisutus . See tasub end aga ära, sest vegetatsiooniperiood kestab aasta läbi ja soojust on palju. Mullad on äärmiselt õrnad ja vajavad parandamist ning kaitset.
Mehhikos esineb mitut tüüpi põllumajandeid:
Ülekaalus on elatusmajandus , kus talupoeg või indiaani kogukond toodab enda tarbeks maisi, ube ja kaktuseviina.
Istandused paiknevad enamasti lõunas ja kagus, neid harivad palgatöölised. Ka kauba esmane töötlemine toimub seal. Toodetakse suhkruroogu , kohvi, tomateid, siseturule ka tubakat . Henekiniistandustest saab jämedat kiudu , millest tehakse suhkrukotte.
Rantšod on tekkinud endiste mõisate asemele, seal tegeldakse lihaveiste kasvatamisega kauboide järelvalve all. Enamus neist paiknevad kuivas Põhja- Mehhikos.
Kaubatootmistalud esinevad Loode- ja Põhja-Mehhiko niisutusmaadel. Kasvatatakse puuvilla, aed- ja köögivilja, suhkruroogu, nisu ja riisi. ATK moodustavadki peamiselt sellised talud koos kokkuostufirmadega. Kesk- Mehhikos tegeldakse peamiselt euroopaliku loomakasvatusega.
Peamine loodusvara on toornafta .
Reljeef on vaheldusrikas , enamasti mägine. Kitsas rannikupiirkond on madal ja tasane , samuti Yukatani poolsaar. Keskosa on mägine, põhjast lõunasse kulgevad Kordiljeerid, mida Mehhikos kutsutakse Sierra Madre. Lääne- ja Ida - Sierra Madre vahele jääb Mehhiko kiltmaa . Kõrgeim tipp on Volcan Pico de Orizaba 5700 m üle merepinna.

Ülevaade rahvastikust


Pool kogu Mehhiko rahvastikust on nooremad kui 20
aastat.Enamik sellest elab linnades laial keskplatool. Riigi põhjapoolne osa, ehkki see on mitme suurlinna asukoht, on suurimas osas hõredasti asustatud.

Ülevaade majandusest


Eksport:
Mehhiko peamised eksportartiklid on toornafta, arvutitehnika, autod ja telekommunikatsioonivahendid. Peamised väliskaubanduspartnerid ekspordi alal on Ameerika Ühendriigid, Kanada , Lõuna-Korea ja Hispaania.
Import :
Mehhiko peamised importartiklid on mootorite varuosad, elektroonikadetailid, sõiduautod, arvutitehnika, elektriseadmed. Peamised väliskaubanduspartnerid impordi alal on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Brasiilia, Saksamaa.

Iseärasused


Mehhiklased tuntud, kui truud katoliiklased ja ühed tõsiusklikumad Ameerika mandril .
Mexcaltitán on väike inimese ehitatud, saare kuuluvad riigi Nayarit Mehhikos. Legend ütleb, et see on pärilik Aztec kodus. Nende sünni koht ja kodu, mis palverännakuks et vyráželi otsivad saare linna Tenochtitlán. Praegu on see atraktiivne koht. Island Mexcaltitán on kättesaadav laeva sadamasse La Batanza.Tegelikult linnas võib nimetada mitmeid turismiatraktsioonide, nagu Tepic umbes 75 km
Kuigi enamik mehhiklasi kannavad tänapäeva Lääne rõivaid, siis traditsioonilised rõivaid kannavad vaid põliselanikud ja erilistel puhkudel.

Kasutatud kirjandus


http://et.wikipedia.org/wiki/Mehhiko#Riik
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/3teema/loodus/pollumajandus.ht m
http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11595
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/mehhiko.ht m
http://mexico.vg/wp-content/uploads/2008/02/mexico-map-of-mexico.gif
http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Clothing_of_Mexico
http://www.kool.ee/failid/Mehhiko-50peesot-esikylg.jpg
15
Vasakule Paremale
Mehhiko ühendriigid referaat #1 Mehhiko ühendriigid referaat #2 Mehhiko ühendriigid referaat #3 Mehhiko ühendriigid referaat #4 Mehhiko ühendriigid referaat #5 Mehhiko ühendriigid referaat #6 Mehhiko ühendriigid referaat #7 Mehhiko ühendriigid referaat #8 Mehhiko ühendriigid referaat #9 Mehhiko ühendriigid referaat #10 Mehhiko ühendriigid referaat #11 Mehhiko ühendriigid referaat #12 Mehhiko ühendriigid referaat #13 Mehhiko ühendriigid referaat #14 Mehhiko ühendriigid referaat #15 Mehhiko ühendriigid referaat #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisi Peterson Õppematerjali autor
mehhiko üldandmed, haldusjaotus, kus on tulnud nimi, mis on selle pealinn, Mehhiko Lipp ja vapp, geograafiline asend. Mehhiko riigipeade loend. ülevaade Mehhiko rahvastikust ja majandusest ja loodustingimustest, Iseärasuste alla ei ole eriti palju kirjutatud. kuid Referaadi eest sain viie ;)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Esiajalugu
37
odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr

Ajalugu
Nimetu
47
docx

Nimetu

· Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas · Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest · PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ? Piirkonnad 1. Lõunaregioon · Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona, New Mexico ja Utahi piirkonnas · Pueblod (hisp. pueblo= küla) elasid asulates Rio Grande kaldal, suhted Mehhiko (kõrg)kultuuridega · Oluline ülesanne vee kogumine · Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatsid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast · Tänapäeva reservaatide piirkonnad 2. Lääne mägiala: · Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu · Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted) 3. Vaikse ookeani looderannik:

Kategoriseerimata
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Uusaeg
34
doc

Uusaeg

1839-1842 Esimene Inglise-Afganistani sõda. SB tugevdas enda valduseid. 1842. lahkusid briti väed Afganistanist tühjade kätega. Venemaa sekkus uuesti välispoliitikasse ning hakkas tahtma endale Afganistani, see seadus ohtu briti india valdused. Teine Inglise-Afganistani sõda 1878-1881. See ei lõppenud samuti inglastele tulemustega. Uute valduste haarajaks sai ka Holland, eriti tänapäeva Indoneesias. Prm alustas 1830-1850 Alzeeria hõivamist, samuti Mehhiko Maximiliani afäär 1861- 1867. Napoleon III tahtis Mehhikot täielikult allutada, ettekäändeks välisvõla tasumata jätmine. Prm saavutas kiiresti mehhikos sõjalist edu. Vallutati Mexico City. Mehhiko valitsejaks Maximiliani. Kuid siis hakkas 1864. a sekkuma Mehhiko konflikti Ameerika. 1865 lõppes Ameerikas kodusõda. Ameerika tuleb 1865. a toetama Mehhikot. Maximilian langeb mehhiklaste kätte vangi ja teda tahetakse hukata. See omakorda põhjustab proteste Mehhikos

Ajalugu
1917 -La-Revolucion-rusa-cien-a os despues
345
pdf

1917 -La-Revolucion-rusa-cien- a�os despues

Akal / Reverso / 3 Juan Andrade y Fernando Hernández Sánchez (eds.) 1917 La Revolución rusa cien años después La Revolución rusa fue el acontecimiento más trascendental del siglo XX. El asalto al Palacio de Invierno de Petrogrado en octubre de 1917 fue vivido como la materialización inesperada de una utopía largamente perseguida: la de la ocupación del poder por parte del proletariado y la construcción de una nueva sociedad sin clases. El acontecimiento espoleó conciencias, amplió el horizonte de expectativas de las clases populares e inspiró revoluciones y regímenes políticos por todo el mundo. También desató el pánico y la reacción virulenta de sus posibles damnificados y la hostilidad de quienes, aun simpatizado con su arranque, no compartieron su devenir. A radiografiar este magno acontecimiento y sus consecuencias –políticas, sociales y culturales–, la evolución del mundo surgido de ella y el mito y la memoria de la revolución en la actualidad se co

10.klassi ajalugu
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p

Kategoriseerimata
Uusaeg konspekt
44
pdf

Uusaeg konspekt

Selles näeb USA õigust sekkumiseks. Ameerika isesesivusprobleemiks järgnevatel aastakümnetel oli läände laienemine: 19.saj aluses kuni kespaigani kasvas rahvaarv vähemalt 3x 23 mlj-ni. See tõi üha enam kaasa kokkupõrkeid indiaanlastega ja eriti ägedad 3 sõda peeti Florida üle ­ kolm Seminolisõda (1817-1818; 1835-1842; 1855 ­ 1858). Esimeses tegi eriti suurt karjääri Andrew Jackson. MEHHIKO ­ USA SÕDA(1846-1848) Texace, California etc alade üle, mis olid ametlikult Mehhiko omad, aga kuhu oli 1820ndatesst hakanud üha enam USA emigrante ümber asuma. Algselt lubas Mehhiko Texase asustamist mingil määral kolnistidega. 1836 kuulutasid Texase eraldi riigiks, lisaks USAle, millele järgnes 9a sõjalist tegevust USA ­ Mehhiko vahel, mis kestis 1845a, mil USA lõplikult Texase annkteeris. USA tahtis alasid osta, mitte otseselt vallutada. 1846a tegi USA ettepaneku California äraostmiseks, mille peale Mehhiko kuulutas sõja.

Uusaeg
Nimetu
64
pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viivad Rootsi ja Taani kuningad läbi re

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (1)

sweetestgirl profiilipilt
sweetestgirl: Ehtne copy-paste ju. Seda suudan isegi.
20:52 07-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun