Amazonas (0)

Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk - Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest . Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega.
Suuremad riigid, kus vihmametsad asuvad oleksid Brasiilia, Columbia , Peruu , Ecuador , Venezuela- Lõuna Ameerikas, Indoneesia saarestik Euraasias ja Gabon ja Kamerun Aafrikas. Amazonases ja Kongo jõe madalikul kutsutakse vihmametsi rimbaks, Ladina – Ameerikas selvaks või hüleaks, Ida – Indias ja Indoneesias džungliks.
Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumises - päike on kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb  järjest. Maapind soojeneb ning mullast ja taimedelt aurub õhku vett, mis kerkib kõrgemale ja moodustab seal jahtudes suuri vihmapilvi. Keskpäevaks või pärastlõunaseks ajaks kattub taevas pilvedega ning algab tugev paduvihm, mis kestab tavaliselt paar tundi. Pärast vihma muutub taevas jälle selgemaks ning päikesepaisteks, kogu loodus hakkab särama ja haljendama, kuni ootamatult saabub öö. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on päike kogu aasta kõrgel pea kohal, on ka päev ja öö kogu aeg enam-vähem ühepikkused.
Vihmametsades on puna- ja kollamullad, nende nimed on just tulnud vastavalt värvusele. Aga vihmametsade mullad ei ole viljakad , sest taimejäänused lagunevad soojuses ja niiskuses kiiresti ning teised organismid kasutavad need ruttu ära, seetõttu jääb mulda toitaineid vähe. Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse.
Sademete rohkuse tõttu on tasandikujõed aasta läbi veerikkad, laiad ja aeglase vooluga. Ekvatoriaalsete vihmametsade suurim ja ühtlasi maailma veerikkaim jõgi on Amazonas . See jõgi saab alguse Andidest, voolab läbi Lõuna-Ameerika mandri ja suubub Atlandi ookeani.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.ht m
Kõige ulatuslikumad vihmametsad, mis hõlmavad ligi 6 miljoni km2 suuruse ala, kasvavad Lõuna-Ameerikas Amazonase madalikul. Sealseid vihmametsasid kutsutakse selvadeks, mis portugali keeles tähendab metsa.
Amazonas on maailma suurim jõgi. Igal aastal kannab ta Atlandi ookeani 3800 km3 vett, ligi kolm korda rohkem kui Kongo ja 60 korda enam kui Niiluse jõgi. Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km, sügavus on saja meetri ringis . Amazonase veerikkusel on kaks põhjust - väga suur jõgikond ja suur sademete hulk selles piirkonnas. Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Lisajõed toovad Amazonasesse suure hulga sogast vett ja tänu neile kannab Amazonas igal aastal ookeani suure hulga muda ja muid setteid. Suurt deltat tal siiski ei ole. Ookeani tõusulaine ulatub mitusada kilomeetrit jõgepidi üles, see puhastab jõesängi ja kannab enamiku setteid kaugele ookeani. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal, seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured. Neid põhjustavad vaid lõuna poolt, lähisekvatoriaalse kliima aladelt saabuvad lisajõed, millel esineb suvine suurvesi. Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. 
Jõgede läheduses asub kohati kuni kümnete kilomeetrite laiune üleujutatav metsaribana, mida nimetatakse igapoks. Igapo meenutab mangroovmetsi, ta on madal, kuid võrdlemisi tihe. Nagu vihmametsas kunagi, on seal palju liaane ja epifüüte. Kuivamaaloomi on igapos vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille , väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele.
"Tavaline" vihmamets kasvab vaid jõgedevahelistel kõrgematel aladel. Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautšukipuu hevea, metsik kakaopuu jpt. Loomad elavad peamiselt puude otsas, eriti palju on mitmesuguseid ahve, laisikud, sipelgaid, papagoisid jt. Sellele mandrile on iseloomulikud taapirid, kiskjatest on tuntum jaaguar .
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.ht m
Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed. Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit. Maailma suurimad närilised on kapibaarad. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad veetaimedest. Maailma suurimate mageveekalade hulka kuuluvad arapaimad, kes usse ja surnud kalasid süües lamavad jõepõhjas.
Laste looduseentsüklopeedia 1996 „Koolibri“
Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas ning liigirikas . Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi . Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid - putukaid ja väikseid linde.
Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada varjus . Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust.
Ekvatoriaalsed vihmametsad pakuvad loomade eluks väga erinevaid tingimusi. Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Eriti palju on putuka-ja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda , on nad tavaliselt hea ronimis - ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik .
Veekogudes elavad paljud kalaliigid , arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde.  Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu .
Lasteentsüklopeedia
Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, šimpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt.
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vihmamets.ht m
Et Amazonase jões ja selle ümbruses elab palju loomi, leidub seal ka hulgaliselt röövloomi, kes kasutavad ära suure toiduvaru olemasolu. Näiteks elab Amazonases anakonda, kes on üks maailma suurimaid madusid. Nad peavad jahti jõgede ääres vee äärde jooma tulnud loomadele. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades.
Ja et Amazonases on palju röövloomi, kasutavad paljud loomad enda kaitsmiseks erilisi vahendeid. Näiteks asterlail on pikk saba, mille ta torkab igasse looma, kes teda puudutab. Kuld -puukonnade nahk on aga nii mürgine, et loomad, kes neid hammustavad, surevad. Ere värvus on hoiatuseks röövloomadele, et nad neile kallale ei tungiks.
Laste looduseentsüklopeedia
Ekvatoriaalsete vihmametsade alad on üldiselt üsna hõredalt asustatud. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid.. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põllumajandus on vihmametsade
alal üsna algeline , kuna mullad on tavaliselt väheviljakad.
Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautšuki kogumine metsast , kuid selline " palavik " vaibus kiiresti.
Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres. Amazonas on nii lai ja sügav, et temal saavad sõita ka merelaevad. Iquitose linn Peruus Andide jalamil on Atlandi ookeani sadam. Lisajõgedel takistavad laevasõitu tihti kärestikud. Viimase kolmekümne aasta jooksul on Brasiilia valitsus püüdnud Amazonase jõgikonda sihikindlalt kasutusele võtta. On ehitatud tuhandeid kilomeetreid moodsaid maanteid, siia on ümber asustatud põlluharijaid, hakatud kaevandama maake jne. Kogu see tegevus ohustab tugevasti looduskeskkonda. Suurelt pindalalt on ürgmets hävitatud ja selle asemele rajatud teed, külad, kaevandused ja põllud. Kuid põldudest on osa jõudnud juba muutuda viljatuks ja paljud asukad on lahkunud, et otsida paremaid maid.
http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.ht m
Vihmametsadest saadud puit (balsapuu, roosipuu, teka, mahagon , eeben jt.) on väärtuslikuks tooraineks mööblitööstusele ja seetõttu tähtis eksportkaup. Vihmametsade taimede lehti, koort ja muid osi kasutatakse ravimite valmistamiseks (hiniin, kokaiin jt.), puitu ka paberi tootmiseks. Kuid puude lausalise mahavõtmise ja põletamise tõttu on vihmametsad tänapäevaks katastroofiliselt vähenenud. Võrreldes endisaegse ulatusega on nende pindala kaks korda väiksem. Arvatakse, et igal aastal hävib umbes 160 000 km2 vihmametsa- iga tunniga 4 km2 väärtuslikku metsa.
Vihmametsadel on oluline koht fotosünteesis, süsihappegaasi kasutamises ja hapniku tootmises. Seoses vihmametsade põletamisega suureneb CO2 osatähtsus atmosfääris ja hoogustub kasvuhooneefekt.
Vihmametsade hävitamisega kasvab väljasurevate taime- ja loomaliikide arv, mis on korvamatu kahju liikide ajaloolisele arengule ehk evolutsioonile. Looduslikud kooslused kaotavad tasakaalu.
Kohalike hõimude elupaikade hävitamine toob kaasa ka hõimude kadumise, mis on eetilisest seisukohast lubamatu.
Metsade langetamine suurendab maalihete ja erosiooni ohtu.
Vihmametsadel on tähtis osa suures veeringes, sest taimed seovad palju vett. Maakera kliimaolud halvenevad.
Mõtlematult raisatakse puitu, mis on oluline loodusvara .
http://www.hot.ee/praakel/Kool_Vihmametsad.ht m