Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents.
See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein
Kuressaare Linnus Esimene teade Kuressaares piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast ...
Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes kuulidele toetuvate obeliskidega kahepoolne paraadtrepp, eeskuju võeti toonasest Stockholmi kuningalossist. Teisel korrusel asus suur palklaega saal ning selle lääneseina välisküljel lahtine fanfaaripuhujate rõdu. Saali valgustamiseks raiuti linnuse läänemüüri avad, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Konvendihoonet kasutati Rootsi ajal ametiruumidena. Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni Katariina II ajal 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks. 19201922 lammutati konvendihoone ja selle kohale ehitati Riigikogu hoone.
,,esimene, eespool"; liivi keeles eddi ,,esimene, eespoolne,,. Udmurdi keeles seevastu tähendab eda ,,joud", millega seondub eestikeelne ede/nema ,,arenema" ning esi/ti ,,alguses". Seega tähendas edi/edu staatuses eespool või kõrgemal olemist (või ka ajaliselt eespool, nt suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt. Edise vasall-linnuse ajaloolise õiendi autor U.Hermann suhtub sellesse väitesse kriitiliselt ja arvab, et Arndt laenas selle mõnelt varajasemalt kroonikult, nagu fantaasiarohke Jürgen Helms. Sama vähe on usutav Arndti teade, nagu oleks XIII saj lõpul Edise kuulunud Taubedele, sest Taubesid mainitakse ürikuliselt alles hiljem. Esimene usaldatav teade pärineb 1346. aastast, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et
RAKVERE ORDLINNUS Angelina Lukaushkina Rakvere linnusest · Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel. · Ta on olnud üks suuremaid linnuseid muinasajal. Ajalugu · Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Tänapäeval Kasutatud kirjandus
Narva Hermanni linnus Narva Hermanni linnus on linnus Ida-Virumaal, Narvas, Narva jõe kaldal. 1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10
................. 9 LISA 1 ...................................................................................................................................9 Vastseliina piiskopilinnus 3 SISSEJUHATUS Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis. Enamus on säilinud vaid varemetena, kuid siiski annavad nad aimu selle ajastu arhitektuurist. Üks omanäolisemaid oli oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest Vastseliina linnus, mis oli ainulaadne ehitis kogu Eesti ja Läti alal. Vastseliina piiskoplinnus rajati Tartu piiskopi ja Liivimaa ordumeistri poolt 14. sajandil. Tänu ümberehitustele ja laiendustele kujunes see võimsaks piirilinnuseks. Tänapäeval on linnuse varemed kaunis vaatamisväärsus, kus korraldatakse keskaegseid üritusi LINNUSE AJALUGU Vähemalt tuhandeaastane ajalooline kauba- ja sõjatee kulges Tartust läbi Võru (Kirumpää) ja Vastseliina ümbruse Pihkvasse
või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks. Põhjapoolsele madalamale platoole kujunes avaasula, mis aja jooksul kasvades laienes ka linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti
Haapsalu Castle Haapsalu Episcopal Castle, is a castle with cathedral in Haapsalu, western Estonia. It was founded in the thirteenth century to be a center for Bishopric of Ösel-Wiek. When there is a full moon in the month of August, it is said that an image of a maiden, the White Lady, appears on the inner wall of the chapel. On full moon nights in August an image of a maiden, The White Lady, is said to appear on the inner wall of the chapel. In 1228, the Archbishop of Riga formed a new diocese consisting of Läänemaa, Saaremaa and Hiiumaa and designated Gottfried, an abbot of Dünamünde Cistercian monastery, as the bishop. These boundaries of the new diocese were permanently fixed by a legate of Pope, Wilhelm of Modena in 1234. The first residence of the diocese was located in Lihula, where with the help of the Order the Bishop transferred the diocese's residence to Vana-Pärnu, wich was burned and destroyed...
Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, no...
Tartu Kutsehariduskeskus KURESSAARE PIISKOPILINNUS Referaat Merli Muromets LM09 Juhendaja õp. Pille Kessel Tartu 2009 KONVENDIHOONE On hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise Kaitsetorni krgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitse...
docstxt/135411271346.txt
8. põrandaavad kivide loopimiseks 9. vaateava 10. varakamber 11. keskvall 12.vallikraav 13. väravatorn 14. tõstesild 15. eeslinnus 16. varuväljapääs 17. värava vahipost http://www.fortifications.org.uk/glossary.cfm 18. feodaali eluruumid 1. hoidla 19. kraav 2. vaatetorn 20. nurgatorn 3. lossiõu ...
Narva kastellinnus Peaaegu seitse sajandit on Narva jõe kaljusel kaldal, Venemaa ja Eesti piiril, seisnud suursugune Narva linnus. Tema ajalugu algab ristirüütlite valitsemisega Baltimaades. Juba XIII sajandi lõpus oli taanlastel siin tugev kants, mis kaitses läänemaade huvisid Eestimaal ja oli ka heaks varjupaigaks vallutajatele põlisrahva mässude puhul. Arvatavalt koosnes linnus XIV sajandi esimesel poolel peahoonest ja kahest eesõuest. Peahoone oli nelinurkse kujuga ringehitis, mille loodenurgas asus torn. Põhjahoov teenis linnuse lisakaitsefunktsiooni. Suur läänehoov oli sõja puhul elanikele peavarjuks. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad pärinevad umbes 1300. aastast, mil taanlased alustasid kastellilaadse kantsi rajamist senise puitlinnuse asemele
Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud.
Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971.1972. aastal restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. 17. sajandi algul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Piret Spitsõn 11a
sajandi I poolest. Wormsi toomkirik Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik valmis 1181. a. Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Wartburgi linnus Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via Regia kaitseks. Notre-Dame-la-Grande Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s. Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused. San Miniato al Monte kirik
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus, mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid
Ajalooürikutesse ilmub Lihula 1211.a. seoses eestlaste võitlusega Saksa-Taani- Rootsi vallutuste vastu. 1220.a. vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes ligikaudu 90% elanikest. 19 sajandi teisel poolel kujunes Lihula alev taas kohalikuks keskuseks. 20 sajandil said Lihula alev ja ümbruskond kannatada 1941.a. II maailmasõja lahingutes ning nõukogude võimu terroritegude läbi
Tekib käsitööliste kaupmeeste kiht. Ehted pronksist. Kahe ja üheteraline mõõk, kasvab linnuste arv. Linnused maakondade sõjalised, administratiivsed tugipunktid. Vanemate üheks asukohaks. Mägilinnus rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitsud küngastele.Otepääl. Neemiklinnus mäeseljaku neemikuna lõppevalt otsalt püstitatud linnused, kuhjati kunstlik vall ainult seljakupoolsele küljele.Rõuge linnus. Ringvall-linnus kuhjati ümber kogu linnuseõue kunstlik vall. Tasasel maal.Valjala. Maalinna tüüpi linnus künkal. Lihula. 5. Eestlaste ühiskondlik tase muinasaja lõpul. Külade teke hajakülad(Lõuna- ja Kesk-Eesti), ridakülad(Peipsi ja Ida-Eesti), sumbkülad. Põllumaad olid erakastuse, jagatud siiludeks. Põhja-Eesti külad suured ja jõukad. Peamiseks veoloomaks oli härg, luksusloomaks oli hobune. Rehielamud suure küttekoldega, kuivatati vilja
Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoeg...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
a rs v te ti e s P e n E te l S .k 9 Hinni kanjon · Hinni kanjon on sälkorg või kanjon, mis asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal Haanja looduspargi sihtkaitsevööndis · Kanjoni sügavus on 1520 m ja pikkus 300 m · Kanjoni põhjas voolab sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja Karksi linnus · Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal · See oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti. Pikka aega oli linnus foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents · Esmakordselt on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse · Asub täpsemalt Viljandimaal Click to edit Master text styles Second level Third level
5. Inimeste elu muutus lihtsamaks, arenes kaubandus ja põllumajandus. Tööriistad oli efektiivsemad ja töö käi kiiremini, kaubanduse arenes tekkis peagi kösitööliste tekkega, kes valmistasid tööriistu, vahetasid neid põllumajandus saaduste vastu. 6. Tuli juurde elatus alasid, arenes kaubandus ja meresõit. Vahetati toorainet, kaupa ja tööriistu ka riikide vaheliselt. Mõisted: Viikingiaeg - 9-11 saj. Elasid Skandinaavias. Laevadel oli kindlad tunnusmärgid- ninas lohe. Linnus hakati ehitama 7.saj. Kaitseehitis, arvatakse, et Eestis oli kokku 120 linnust. Ruunikivi annab infot viikingite elu/olu kohta. Tsuudid- eestlased vene kroonikates 1030 - Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse (Tartusse), Haldus korraldus muinasajal Maakonnad (8 suuremat), maakonnad
saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteretked Ridalasse & Sakalasse (sakslased väitsid, et Ugandi & Sakala ei osalenud rahu sõlmimisel) kaotus kevadel võeti Lembitu kaasa (vabastati hiljem) 1215 jun Merelahing Uues sadamas saksa kogede piiramine, ühtki laeva ei vallutatud tho
The Haapsalu Bishop's Castle The Haapsalu Bishop's Castle and Cathedral, which was established in the 13th century as the centre of the SaareLääne Diocese, is one of the best preserved castles in Estonia. It is located on the western coast of Estonia in Haapsalu. The Haapsalu Castle is one of the most remarkable examples of Estonian MiddleAge fortress architecture. The stronghold construction, widening and reconstruction went on throughout several centuries, with architecture changing according to the development of weapons. The fortress achieved its final dimensions area of more than 3 hectares, thickness of the wall between 1.2 and 1.8 meters, and maximum height over 10 metres under the reign of Bishop Johannes IV(fourth). In the 17th century, the castle was no longer used as a defensive building by the Swedes who now ruled the Swedish Estonian Province. In the course of the Grea...
..................................................................11 Linnuse rajamine.......................................................................................................................11 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik...................................................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme..................................................................................
ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone Neljast tiivast ehitati välja põhja- ja idatiib, kahes ülejäänud tiivas püstitati
a. Ainus linna piirides asuv kinnismuistis - Vallimägi - oli väiksema ulatusega kaevamise objektiks 1959.-60. a. (E. Tõnisson). Ligi 4 m paksuse keskaegse kultuurkihi ja varisenud kiviprügi alt tulid lõpuks välja mõned esemed - üks terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust. Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12
Maakonnad Linnused Enam-vähem kindlaid 11.-12. sajandi linnuseid on Eestist teada umbes 50, neist umbes pooled rajatigi alles sel perioodil. Sarnaselt siinsetele aladele oli ka suurem osa Euroopa pisilinnustest puust. Kivilinnuseid suutsid püstitada vaid mõnevõrra jõukamad vasallid. Eesti linnuste ehituses ongi murrangupunktiks 11. sajandi 1.-2. veerand. Paljud linnused jäeti sellal maha või ehitati ümber. Paljudel juhtudel hüljati vana ja väiksem linnus ning rajati sellest mitte kuigi kaugele suurem ja võimsam. Selge on see, et Eesti muinasaja lõpu linnused olid väga erineva funktsiooniga. Osades linnustes on elatud ilmselt pidevalt, teised on olnud kasutusel vaid hädaohu korral (pelgupaiklinnused). Osa linnuseid on suuremad, osa väiksemad. Mõnede linnuste puhul on olnud ilmselt tegu piirkonna poliitilise keskustega (näiteks Otepää ja Viljandi), teised on
LINNUSED JA LINNAKINDLUSTUSED 3 linnuse põhitüüpi: 1. Neemiklinnus müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana. 2. Tornlinnus sobis enamasti väiksemale kaitsemeeskonnale. Soodsaim kaitsesuund oli ülalt alla ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. ( näiteks Vao tornlinnus, Kiiu torn) 3. Kastell linnus nelinurkse müüriga piiratud ala. Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba
hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini. 2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad, et elati ikka püstkodades). 1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust. Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg. RAUAAEG 1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne, asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat. Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust. Linnuste tüübid: · Ringvalllinnus e maalinnus Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele. Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga)
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide. Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi ...
2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk ..........................................................................................
2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus
sajandi põletusmatused. Rahvausund 19. sajandil Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald
KESKAEGNE MUISTIS MINU KODUKOHAS Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on
sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: Äralõikelinnus e. neemiklinnus- ehitati müür piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast küngastikust. Müür kulges enamasti korrapäratult looklevana. Sellised linnused paiknesid näiteks Otepääl ja Lihulas. Tornlinnused olid suured kivist tornid, mis sobisid rohkem väiksematele kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14. sajandil sai valisevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone
otsa. Linnust ümbritses ringmuldvallid ja vallkraavid. Toolse ordulinnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat,mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Linnuse ehitustööd kestsid paarsada aastat Liivi sõja ajal linnus purustati Hiljem taastati osaliselt 17. sajandi alul ja oli kasutamiskõlblik vaid osaliselt Põhjasõja käigus muutus linnus lõplikult varemeiks ja hüljati Rakvere ordulinnus Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid Valmis 16.sajandi l poolel Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks linnus,mida tunti juba 12.sajandil Tarvanpea nime all Taanlaste võimuses oli linnus 13. sajandil
Keskaja linnused Egle Vaganova Esimesed linnused Esimsed linnused rajati umbes 9-10.sajandil Kaitseehitis, sõjameeste elupaik Esimesed linnused olid puidust Neid ehitati umbes mõne päeva või nädalaga Tulid kasutusele kivist linnused puidust linnused muutusid haavatavaks Leiutati kivilinnused, sest need olid poole tugevamad ja ei süttinud kivist linnuseid ehitati aastaid Milline nägi umbes välja keskaja linnus seest : Linnuse aknad Linnuse tüübid eellinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused feodaallinnus feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus vasallilinnus vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus ordulinnus ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus piiskopilinnus piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus tornlinnus feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse
HELME ORDULINNUS LIIS LEPIK MT-13 KIRJELDUS Helme ordulinnus on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnus paikned kohati kuni 20 m kõrgusel jõeäärsel neemikul ja sellel oli vaid üks, lõunasse avanev sissepääs, mida kaitses vallikraav. Pealinnus kujutatas Helmes põhiplaanis põhja-lõuna suunas väljavenitatud ovaali mõõtmetega 116 x 70 meetrit. Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas AJALUGU Liivi sõjas jäi Helme linnus imekombel puutumata. Linnus hävis 1658
.............................................................................................lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks.
a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas. Võnnulased asusid koos liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama Ümera äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlaste kallale.
13.saj algus-16.saj teine pool Muistne vabadusvõitlus Saksa piiskopid: Meinhord- Theodorichiga püüti Eestit ristiusustada Berthold-liivlastega tülid, langes Albert- 1201.a Riia linn, Maarjamaa( alistatud maa pühendati Neitsi Maarjale) 1202.a Mõõgavendade ordu- ordumeister, rüütelvennad, preestervennad jne. 1208.a Sissetung Eestisse Ugandi- põh.: röövisid saksa kaupmehi, Otepää linnus süüdati Ugalased võtsid appi sakalased ja tungisid latgalite maale( nii algas m. Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel
...................................................................................20 5. TULEMUSED..........................................................................................................................21 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................................23 KURESSAARE LINNUS PÜÜAB TURISTE LÕVIAUGUST KOSTVA MÖIRGEGA. (2003,18.JUULI). POSTIMEES. LOETUD AADRESSIL: 2 HTTPS://WWW.POSTIMEES.EE/2035423/KURESSAARE-LINNUS-PUUAB-TURISTE- LOVIAUGUST-KOSTVA-MOIRGEGA................................................................
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
