Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj. kindlustused 20 saj. kindlustused Funktsiooni järgi Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused Piiskopilinnused Ordulinnused Linnade ja alevite kaitseehitused Kindlustatudkloostrid Toolse linnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla
6. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Üldiseloomustus Tähtsamad sündmused a) Muistse vabadusvõitluse I periood Ugandi ja Sakala rüüstamine 1208: 1208-1212: süüdati Otepää linnus Algas sihipärane sõjategevus ugalaste ja sakalaste vasturetk eestlaste vastu. Toimusid ristisõdijate ja Ümera lahing 1210: alistatud liivlaste ja latgalite eestlased piiravad Võnnu linnust Lätis ning eestlaste vastastikused lahing Ümera jõeäärses metsas rüüsteretked. võit tugevdas eestlaste vastupanutahet
Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on alati olnud oma peremees. Selle lossi suur vastupidavus tähendab ka seda, et hoone kallal on töötanud oma ala profesionaalid. Lossi ehituslugu on palju uuritud ning sellega on tekkinud juurde ka ohtralt küsimusi. Ordu aeg 13.sajandil Läänemere äärde jõudnud ristisõjad tõid Eestisse ka taanlasi, kes kandis ette Põhja-Eesti vallutamisel määravat osa. 1219.aastal Toompea linnus alistati. Pärast seda asusid taanalsed kohe linnust kindlustama. Toompea linnusest sai Taanilinnus mõne kuuga. See oli loodust järgiva piiridega linnusetüüp, mida tunti ammu gremaani ja Taani alal. Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi, kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda. 1227
Narva kindlus Merili Hubel MJ118 Ajaloost · Narva Hermanni linnus on rohkem kui 700 aastat vana · on kuulunud taanlastele, sakslastele, rootslastele, venelastele ja lõpuks ka eestlastele · tänaseni säilinud ilme Liivi ordu valitsemise ajal 14.-16. sajandil Tänapäev · Täna asub linnuses muuseum · Igal sügisel toimub festival · Toimuvad kontserdid ja konverentsid · Suviti tegutseb käsitööliste ajalookeskus Linnuse restaureerimine · 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva
Kindlustus asub endise Vao mõisapargi serval, kõrge nõlvaku kaldal. Orus voolab oja, mis saab oma veed lähedastest Mõisamaa allikatest, andes alguse Põltsamaa jõele. Vao tornlinnus on nelinurkne ja neljakandiline, ehitatud kohalikust paekivist. Linnusel on koos keldriga neli korrust, millest kaks alumist on võlvitud. Müüride paksuse järgi otsustades ei olnud Vao linnus mõeldud suuremate sõjaliste operatsioonide jaoks. Igasugusest siin toimunud sõjategevusest andmed puuduvad. See linnus oli vasalli alaliseks eluasemeks, millele viitavad danskeri (käimla), kätepesukoha, kabeli ja kamina olemasolu elukorrusel. Keldrit ühendab teise korrusega kitsas müürisisene trepikäik, mis oli algselt ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond .
rauaaeg) 2) Millal ja kus sai alguse rauatootmine? Miks eurooplased rauda hiljem tundma hakkasid? 3) Kirjelda rauasulatamise protsessi 4) Millal ja kus hakati kohalikult rauda tootma? Millised andmed meil sellest on? 5) Missuguse ajaloolise tähtsusega paik on Ilumägi? Kirjelda leide. 6) Miks võib väita, et eelrooma rauaaja lõpupoole oli Läänemere piirkond rahutu? 7) Mis aastast pärineb muistsete eestlaste esimesi linnuseid? Nimeta linnus. 8) Millist infot annab ajaloolastele Virumaal asuv Uusküla? 9) Mida ütlevad Jaagupi tarandkalmed matmiskombestiku kohta? (3) 10) Nimeta 3 keskmisel rauaajal toimunud ühiskondlikku muutust! 11) Milline on keskmise rauaaja uurituim linnus? Kirjelda arvatavat elu selles. 12) Kuidas erinevad kivivarekalmed eelnenutest? 13) Nimeta noorema rauaaja suurim muutus Läänemere piirkonnas. 14) Kuidas olid Eesti ala muinasaja lõpuks asustatud? 15) Kirjelda Jõuga kääbaste hauapanuseid!
Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud. · Enamik Eesti linnuseid on kastell-linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone, mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos
kesavili. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg Pronksiaeg tõi endaga kaasa tööriistade valmistamise juures mingil määral arengu , tööriistad valmistati tugevamast ja vastupidavamast materjalist. Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus. Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ?
Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum ............................................................................................ 7 Seoseid Eesti ja Rootsi vahel .................................................................................................. 8 Kasutatud kirjanuds ...................................................................................................
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal
Paide ordulinnus • Liivi ordu rajatud linnus Paides, Järvamaal • Tänapäeval linnus varemeis, linnuse peatorn on taastatud Linnuse rajamine 1265 • Esimeseks kindlusehitiseks linnusetorn - Paide Vallitorn (v. Pikk Hermann) • 14. sajandil - suuremad ehitustööd (kabel, kapiitlisaal) • 4. mail – läbirääkimised (ordumeister, Tallinna piiskop ja neli kuningat) Paide linnuses • 14. saj ehitati linnus taas põhjalikult ümber Paide loss 15-16. saj paiku Paide linnuse plaan u. aastast 1700 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik • Liivi sõda, 1558, 1560 – vene väed • Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku
ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil
Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks vanemaid säilinud ajanäitajaid Tallinas. Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 12271237. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ ÜHISKONNAKORRALDUSTE LEKTORAAT Anastassia Anohhina NT-2 Keeleklubi Referaat Juhendaja lektor Enda Trubok NARVA 2016 SISSEJUHATUS Narva kindlustamine sai alguse XIII saj. 70. aastatel, kui jõe järsule kaldale püstitati taanlaste poolt Narva linnus. XIV saj. keskel läks linnus üle Saksa ordu kätte ja ehitati ümber tollasele arhitektuurile tüüpiliseks "konvendimajaks". Oma lõpliku kuju sai linnus XV saj. algul sõjalis-arhitektuurilise võistluse käigus Ivangorodi kindlusega. Linnust iseloomustab võimas torn (kõrgus üle 50 m), mis on saanud nimeks Pikk Hermann. XIV saj. lõpus ehitati valmis vahitornidega kindlustatud linnamüürid. XV - XV saj. Narva kaitseehitised moderniseeritakse seoses tulirelvade kasutuselevõtmisega,
Muistse vabadusvõitluse lõppjärk 1222 1227 1221.a. üritasid saarlased koos rävalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebaõnnestus. 1222.a. maabus Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn.
1. Otsusta, kas antud väide on tõene või väär. Vale väite korral paranda õigeks! a. Pajaka looduskaitseala on Raplamaa vanim kaitseala. b. Rapla maakonnas on 267 küla. c. Rapla maakonnas on 13 linna. d. Rapla maakonnas elab 50 000 elanikku. e. Rapla maakonna pindala on 2979,71 km2. f. Rapla vallas on 10 rüütlimõisa. g. Loone linnus on Raplamaa suurim linnus. h. Eeru kõrts asub Mahtras. i. Pae karstiala asub 2 hektari suurusel maatükil. j. Eestimaa Kivide Kuninga nime all tuntakse Mari nutukivi. 2. Täida lüngad! a. Koordinaatidel 58° 52' 13" N, 24° 27' 52" E asub _________________________. b. __________________ on üks suuremaid teadaolevaid viikingiaegseid asulaid Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c
keskus asus Lihulas, seejärel Vana-Pärnus, mille leedulased aga maha põletasid. Uueks piiskopkonna keskuseks sai Haapsalu, kuhu ehitati peakirik ja hakati rajama piiskopilinnust. 1279. aastal andis piiskop Hermann I Haapsalule linnaõiguse. Linnus hõlmab 3 hektari suuruse territooriumi. Selle rajamine, laiendamine ja ümberehitamine toimus sajandite jooksul mitmes etapis, vastavalt relvastuse arengule. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kyveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, müüri paksus kõikus erinevatel lõikudel 1,2-1,8 m vahel. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Sellest ajast pärinevad Pilt nr.1 Haapsalu Piiskoplinnuse
Viljandi ordulinnuse varemed Meriliis Ojamäe Lihula 2012 Sissejuhatus Linnusest Ajalugu Vallutamised Huvitavad leiud Rippsild Tänapäev Linnusest Oli Liivimaal suuruselt teine linnus Koosnes pealinnusest ja kolmest eeslinnusest Linnusel oli kaks väravat, üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav, teise kaudu pääses linna Ajalugu Üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224.aastal Tööde käigu kohta andmed puuduvad Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoonetest, kuid pole teada, milline see oli Viljandi ordulinnus praegu
sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse. Kohe algas rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema. Ugandlased kutsusid appi sakalased ja tegid kiire vasturünnaku latgalitele. 15. Viljandi piiramine; Sõda muutus julmemaks. 1211 aasta kevadtalvel oli sakslaste suurimaks ürituseks Viljandi linnuse piiramine. Algselt ümbruskonda, rööviti toidumoona, tapeti ja vangistati. Osad vangid toodi linnuse juurde, kus nad tapeti hirmuks teistele. Esimesel kokkupõrkel suudeti sakslased tagasi hoida eduga ja saadi vaenlase sõjavarustus. Siis kasutasid
ühendatud väge Viljandi lähedal. 1223. aasta 1. augustil alustas piiskop Bernhard Lippe juhitud 8000-meheline kõigi Riia sakslaste ja liivlaste ning lätlaste ühendatud vägi Viljandi piiramist. Linnust piirati ööd ja päevad hulga kiviheitemasinatega ja kõrge piiramistorniga, mille piirajad lükkasid vallikraavini. Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. Kaitsjad olid sunnitud rahu tegema nälja, janu ja linnuses puhkenud katku tõttu pärast kahenädalast võitlust ja nad lahkusid linnusest täies relvastuses. 1224. aastal andis Mõõgavendade ordu meister Volquin käsu orduvendadele Viljandi linnust tugevasti kindlustada. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja ümberehitamine ning kindlustamine kestis Liivi ordu poolt vaheaegadega üle 300 aasta. 1225. aasta sügisel ja 1226. aasta jaanuaris
Muinasaeg Eestis Kunda Kamm- Nöör- Vanem Noorem kultuur keraamika keraamika pronksi-aeg pronksi- aeg kultuur kultuur Ajalised piirid 9 või 8 Umbes 4000. Umbes Umbes Umbes 1100- (algus ja lõpp) aastatuhandes aasta paiku 3000. aasta 1800-1100 500 eKr t eKr 5 . eKr paiku eKr eKr Aastatuhande ni eKr Inimeste Küttimine ja Savinõude Savinõude Karjakasvat Karjakasvatu tegevusalad kalastamine valmistamine . valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava ...
- 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" elukutselised sõjamehed Mõõgavendade ordu juhiks ordumeister. Orduvennad = rüütelevennad (sõdimine), preestervennad (vaimulikud talitlused). - Tugeva sõjalise jõu abil alistati osad liivlased ja latgalid Sissetung Eestisse - 1208 algas võitlus Eestimaa pärast (sakslased, taanalsed olid ka varem teinud sõjaretki) - sihipärase vallutuse I ohver Ugandi (Otepää linnus põletati maha) - sakslasi toetasid latgalid - rüüstamine, külade põletamine, tapmine - ugalased + sakalased tegid vasturetke latgalite maale Võnnu piiramine - 1210 eestlaste vasturetk suur ühendmalev piiras Võnnu linnus (ordu tugipunkt), üritati põlema pista, ehitati piiramistorn, linnust rünnati 3 päeva, IV päeval piirajad lahkusid (Riiast oli teel suur abivägi), asuti eestlasi jälitama Ümera lahing
toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati 1223.a. - eestlaste liit venelastega,Vjatsko Tartus 1224.a. suvi Tartu kaitsmine, saklased jälle Tartus, et saada kogu Eesti mandriosa said selle 1227.a. Saaremaa, sakslased kogusid suure väe20000 meest, Muhu linnus Valjala, sakslased tegid
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
aseta siia töösse. Harjumaa suurim keskaegne kirik oli Keila kirik ehk Maakirik. Ehitati 14. Sajandi keskpaiku kindluskirikuna. Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1. Nimeta 3 linnuse põhitüüpi, mida vallutajad ehitasid keskajal Eestisse. Too näiteid: a) Neemiklinnus, nt Mädara neemiklinnus b) Tornlinnus, nt Kiiu ja Vao tornlinnus c) Kastell-Linnus, nt esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 2. Missugune linnustüüp sai valitsevaks 14. saj. Kust saadi selle eeskujud? Kus ehitati esimene seda tüüpi linnus Eestis? Preisimaalt pärit kovendihoone. Esimene ehitati Kuressaares ja see on ka säilitanud oma keskaegsed vormid. 3. Millised olid hilisgooti kaupmehemaja peamised ruumid? Milleks neid kasutati? - Tähtsaim ruum oli koda, mille nurgas paiknes lahtine kolle. Kojatagune tuba oli ainuke köetav ruum
rahvajuttudes • 1139. aastal briti krooniku avaldatud raamat „Britannia kuningate ajalugu“ • Legend Lancelot´ist, Guinevere´ist, mõõgast Excalibur, Camelot´ ist, Ümarlauast ja võlur Merlin ´ist Olemasolu uurimine • 1976. aastal Inglismaal lossist leiti suur tammepuidust plaat, mis arvati olevat Ümarlaud • Avaloni saarel asus arvatavalt Arthuri ja tema naise matmispaik. Mungad leidsid kaks hauda, milles olid kahe inimese säilmed • Inglismaal kaevati välja linnus, mis arvati olevat Cameloti linnus • ??? Kasutatud allikad • http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kuningasarth ur_evelin.htm • http://www.caerleon.net/ • http://www.britannia.com/ Tänan kuulamast!
veel enne Riia linna asutamist tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele ja võtnud neilt kaubad ära. Nüüd nõuti röövitu tagasimaksmist. Kroonika põhjal polevat mitmed läbirääkimised tulemusi andnud ja lõpuks lahkunud saadikud ,,üksteist vastastikku üliteravate odadega ähvardades". 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süüdati põlema. Nõnda oli eestlaste jaoks alanud muistne vabadusvõitlus, mille ohvreid ja tulemusi vaevalt keegi aimata võis. Võnnu piiramine. 1210. aastal toimus järjekordne eestlaste vasturetk. Suur ühendmalev asus piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased tegutsesid üsnagi agaralt ja edukalt. Tehti katset suurte puuvirnade abil linnust põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn.
1208 - Lätgalid õtsid vastu ristiusu SÕDA JÕUAB EESTISSE 1208 - Ungandisse tunditi sisse 1210 - Ümera lahing MUISTSE VABADUSVÕITLUSE ESIMENE POOL (1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult.
Kümnised. S.t.kümnes osa talu saagist. Hinnus naturaalmaks, koormiste kergem variant. Teotöö kohustus: päevad mil talupojad pidid mõisas tööl käima. Võõrvõimude omavahelised suhted 1297- esimene Vana-Liivimaa kodusõda. 1304 sõlmiti paides ordu juhtimisel liit Riia linna ja piiskopi vastu. Et vältida Taani ja ordu kokkupõrget, loodi vaheriik (moodustatud viru-, järva- ja läänemaast Modena Wilhelmi poolt). 1227 Tallinna linnus oli sunnitud kapituleeruma. 1233. verine lahing lossiplatsil. 1238- Stensby leping. Taani ja ordu vahel. Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos viru-ja harjumaaga. Ordule jäi järvamaa. Tulevikus ühiselt vallutatavatest aladest pidi kuningas saama 2/3 ja ordu 1/3. Kõige kiiremini tekkisid püsivad mõisad Harju-Virus. Taani hindamisraamat seal olid kirjas mõisad ja vasallid. 1343. oli Harju-Virus kokku 23 mõisat, neist 21 harjus. Tartu piiskopkonnas
tarandkalme-korrapärane ristküliku kujuline, kividest laotud müür, sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale muistne põld- Kaali meteoriit-Paik kuhu oli langenud meteoriit, seda peeti pühaks , arvati et see on "päikese haud" aestid-Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud Viiking-Muinas-skandinaavia päritolu meresõitja ribapõld- põllud jagati pikkadeks ribadeks ehk siiludeks, nii et iga talu sa võrdselt paremat ja kehvemat maad Mägilinnus- linnus mis on rajatud igast küljest looduslikult kaitstud künkale neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus Kalevipoja säng-linnus mis on rajatud kohta mida kaitsevad looduslikud järsud nõlvad, nii et see meenutab sängi ringvall-linnus- linnuse ümbere on kuhjatud tehislik vall kääbas-hauad, mis on liivaga kuhjatud, suhteliselt väheste panustega ruunikivi-rahnudele ja kaljudele on raiutud kiri Salme laev-vanim eestist leitudmuinssegse laeva vrakk,
registriga. Aastal 1997. Tunnistati Võru Katariina kirik kultuuri mälestiseks.(2. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 2) 3.2.Fakt Nime sai kirik Aleksandria Katariina järgi, kuid sellega peeti meeles ka keisrinna Katariina Teist, kelle korraldusel Võru linn asutati ning kes annetas kiriku ehitamiseks 28 000 hõberubla.(3. www.tln.edu.ee) 4. Kirumpää piiskopilinnus Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaljuseljandikul. 4.1. Ajalugu Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on pärit aastast 1322. Mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. 4.2. Linnuse rajamine Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu- Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kust to ületas Võhandu jõe, kui olulisema loodusliku veetõkke
Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. 14.sajandi II poolel hakkas Liivimaa ordu ringmüürilinnust ümber ehitama konvendihoone tüüpi linnuseks. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail, kes ehitasid põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni. Aastatel 1602-1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere ordulinnuses asub muuseum.
homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK, VKK). 4. Pronksiaeg (meenuta Asva allikatööd). 5
Nov 2. Pühap isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht). Ida-Virumaa: Hermanni linnus Narvas, Valaste juga (Eesti kõrgeim), Ontika pankrannik (Eesti kõrgeim), Narva-Jõesuu (pikim mereäärne supelrand), Kuremäe nunnaklooster (vanim tegutsev). Järvamaa: Paide Vallitorn ja Vallimägi, Püharisti kirik(Paides), Vargamäe (A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala.
paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis-romantilist, osaliselt Soome mõjudele viitavat suunda. Loss kuulus kuni võõrandamiseni 1919. a. mõisaomanik Hugo von Strykile. Lossi
1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine rootslastesse, taanlastesse ja Mõõgavendade ordusse. · 1215-1222 sõja II periood. Sakslaste röövretked Sakalasse ja Ugandisse. Lembitu võetakse kinni. Levala linnus vallutati. Sõlmiti rahu, ristimine Sakalas ja Ugandis. Sakslaste katselised retked Saaremaale. 1216 saadavad eestlased saadikud Polotski vürsti, Novgorodi ja Pihkva vürsti juurde (sõlmiti koostöö). 1217. veebruar koguti Novgorodis suur vägi -> liiguti Eestisse -> Pihkva vürst liitus vägedega -> piirati Otepää linnust. Riiast tuli sakslastele abivägi (3000 meest). Aga sakslased pidid ikkagi lahkuma linnusest (ka Ugandist ja Sakalast) -> Vene väest oli kasu eestlastele.
Seal tehti juba ettevalmistusi ristisõjaks eestlaste vastu. 1206. aastal maabus peapiiskop Andreas suure väega Saaremaal. Pärast liivlaste ja latgalite alistamist Holm'i lahingus alustasid sakslased rünnakuid LõunaEestisse. Ristisõda jõuab Eestisse II Kõigepealt langes nende rünnaku alla Ugandi maakond. Sinna tulid mitmed sakslaste saadikud kes esitasid mitmeid nõudmisi. 1208. aasta sügisel asus sakslaste vägi uuesti Ugandisse, seekord Otepää linnusesse. Linnus süüdati põlema. Rüüstajad puhkasid kolm päeva ja siis suundusid koju koos saagi ja vangidega. Eestlased vastasid samaga piirates sisse Beverni linnus. Linnuses oli olnud ka Läti Hendrik. Tema oli kroonik, kelle allikatest saame teada, mis toimus Eesti vabadusvõitluse ajal. Eestlased lahkusid linnuse alt. Mõõgavendade ordu rüütlid. Võnnu piiramine 1210. aastal olid Eestlased järjekordselt sõjakäigul. Siht oli seatud Võnnule. Võnnu oli Mõõgavendade Ordu tähtis tugipunkt
ja läänest itta suunduva veetee ristumiskohal. 1154. aastal Araabia rännumees ja geograaf Abu-Abdallah-Muhammadal-Idrisi nimetas Viljandi muinaslinnust esmakordselt kirjalikes allikates Falamuse nime all. Tegemist oli Sitsiilia kuninga Roger II tellitud maailmaatlase kommentaaridega. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ka välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Liivimaa kroonikas on huvitav lõik kaupmeestest Eestis:"1196. aastal liivlaste piiskopp Meynard, pidanud omadega nõu, kavatses reisida Liivimaalt, Ükskülast Eestimaale, et nende kaupmeestega, kes seal olid talvitunud, edasi sõita Gotlandile." Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi
ajal 1703. aastal. 2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell. Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas. See on Eesti kõige kõrgem juga, kõrgusega 30,5 meetrit. Juga saab vee Valaveste ojast. Seda oja kutsuvad kohalikud Suurkraaviks, kuna oja on mitu korda suurvee äravoolu tõttu suurendatud. Joa juurde on ehitatud huviliste jaoks vaateplatvorm. Joa ligidale on rajatud veel kohvik, hostel ja parkimisplats, et huvilisi oleks rohkem. Hermanni linnus Hermanni linnus asub Narvas, Narva jõe kaldal. Linnus on ehitatud arvatavasti 1220. Aastal, sest esimesed teated pärinevad sellest ajast. Väidavalt on linnus ehitatud taanlaste poolt. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. Praeguse linnuse vanimad osad on säilitud arvatavasti aastast 1300. 14. Sajandi ajal laiendati linnust, algul ehitati põhjaküljele väike eeshoov ja pärast läänepoolsele küljele suur eeshoov.
Eestlastele ei toonud keskaeg palju head, kuid Eesti ise arenes ja küllaltki häasti arenes keskajal. Eestis hakkasid tekkima uued, võimamad ja vastupidavamad linnused, kui enne keskaega ehitati linnusi puidust siis keksajal hakkati Eestis neid ehitama paekivist ja telliskivist. Paekivist ehitati peamiselt Põhja-Eestis, sest seal oli see kergemini kättesaadavam ja Lõuna-Eestis ehitati linnuseid peamiselt telliskivist. Linnuse tüüpe oli keskajal Eestis kolm. Esimeseks tüübiks oli Kastell linnus, mis oli korrapärane nelinurkne linnus, kus igas nurkas oli torn. Teiseks linnuse tüübiks oli linnus, mille müür järgis looduslikku küngast. Kolmandaks linnuse tüübiks oli tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi
Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Keskaegsed Hansalinnad 4.00 Kogunemine Viljandis vabaduse platsil 4.05 Üksteisega tutvumine 4.30 Tutvumine Viljandi Ordulinnusega Viljandi ordulinnus on üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks. Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi. Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks
c)kolmelööviline kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared. (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad kroonimistseremooniad 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? 14. Millal ehitati Tallinna alllinnale ümber linnamüür ja kelle käsul? ehitati 13. sajandi teisel poolel Margrete Sambori käsul 15. Kus asub Bart Nodke ,,Surmaatants", Milline on selle maali sõnum? Niguliste kirikus 16. Loe läbi õpikust kõik Eesti roomani ja gooti kunsti puututava osa.
. (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad Inglise kuningate kroonimine ja see on suurmeeste matmispaik. 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid:Tallinna Mihkli klooster, Püha Katariina klooster, Pirita klooster, (3 tk.) 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? kastell-linnuse tüüpi algselt. Paljud linnused olid segatüüpi. 14. Millal ehitati Tallinna alllinnale ümber linnamüür ja kelle käsul?vanim dokument pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. 15. Kus asub Bart Nodke ,,Surmaatants", Milline on selle maali sõnum?asub Tallinna Niguliste kirikus. vahendab keskaja inimese maailmapilti
Gooti tuntumad ehitised Euroopas Prantsusmaa: · Kõige vanemad gooti ehitised: o SAINT-DENIS'I KLOOSTER o NOTRE-DAME KATEDRAAL · Pr-maa suurim gooti kirik: AMIENS · REIMSI kirik rikkalikult kaunistatud · Lõunapoolseim ja kõrgeim: CHARTRES · Paavsti loss: ALBI LOSS Avignonis Inglismaa: · Lõunas SALISBURY KATEDRAAL kõrgpunkt erandlikult idaküljel nelitise kohal. · Põhjas YORKI KATEDRAAL pr. stiilis, 2 läänefassaaditorni · Londonis WESTMINSTER ABBEY, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis Itaalia: · Ei olnud kõrgeid ehitisi, tornid eraldi kampaniilidena. · FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katus...
Huvitatud sellest Taani, Rootsi, Saksamaa. 4. Kuidas jagati Eesti alad peale muistse vabadusvõitluse lõppu? Mõõgavendade ordu- Järvamaa, Virumaa. Taani- Rävala, Harjumaa, Tallinn. Tartu piiskopkond- Ugandi, Joentagana. Saare-Lääne piikopkond- Läänemaakond, Saaremaa, Hiiumaa, Haapsalu. Vallutatud Eesti alad pühendati Neitsi-Maarjale). 5. Lembitu- Sakala maakonna vanem(tema linnus Lehola e Leole), suri madisepäeva lahingus Kaupo- liivlaste vanem, suri madisepäeva lahingus(linnus Turaida) 1208-1227 eestlaste muistne vabadusvõitlus 1201 asutati Riia linn (varasem keskus oli Lübeck) 1202- rajati Mõõgavendade ordu e Kristuse sõjateenistuse vennad 1210- Ümera lahing, eestlaste võit Ümera jõe ääres sakslaste, liivlaste üle. 21.sept 1217- Madisepäeva lahing e Pala lahing, Viljandi lähistel, eestlaste kaotus, venelaste abi jäi hiljaks, Kaupo ja
Luksemburg Ats Püvi TT14 Asukoht Luksemburg Luksemburg on merepiirita väikeriik K esk-Euroopas. Pindala 2586 km² Rahvaarv 502200 (2010) Rahaühik EUR Riigikeeled: Prantsuse, saksa ja letseburgi Naaberriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia Lipp Vapp Rahvastik Luksemburgi etiniline koosseis: luksemburglased 63,1% portugallased 13,3% prantslased 4,5% itaallased 4,3% sakslased 2,3% teised EL-i rahvused 7,3% muud 5,2%. Haldusjaotus Luksemburg on jaotatud 105 vallaks. Vallad jagunevad 12 kantonisse, millel puudub halduslik funktsioon. Haldusjaotus Diekirchi ringkond › Clervaux' kanton (2) › Diekirchi kanton (3) › Redange'i kanton (9) › Viandeni kanton (11) › Wiltzi kanton (12) Grevenmacheri ringkond › Echternachi kanton (4) › Grevenmacheri kanton (6) › Remichi kanton (10) Luxe...
Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11. Millised olid eestlaste muinasusundid?
§3. Jaapani kunst Rene Räkk 11e Tartu Jaan Poska Gümnaasium 11. november 2012 Jaapani kunst · Arenes kaua omaette · Sintoism - "kogu loodus on hingestatud" · Templid · Budismi, hiina kunsti mõjud · Zen budism · Puulõiketehnika Horyuji budausu klooster · Asub Naras · Tempel üks vanimaid puitehitisi maailmas · 7. saj (Horyuji tempel) Himeji linnus ·· e. Valge Haigru linnus 1581. aastal, Toyotomi Hideyoshi ·· täiuslikem Jaapani vanadest linnustest peatorn ja 3 madalamat torni · labürindid (Himeji peatorn) Video · Himeji Linnus (0:00-3:34) Video räägib Himeji linnusest (vana joonistus Himeji linnusest) Puulõiketehnika · Pärit Hiinast · algselt kasutati usuliste tekstide illustreerimiseks · Igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid,
· Latgalite alistamine läks veelgi kergemini. SISSETUNG EESTISSE 1208 AASTAL · Algas võitlus eestimaa pärast. · Sihipärase vallutuse esimeseks ohvriks sai ugandi. o Sakslasi toetasid ja õhutasid latgalid. o 1208 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega ugandisse Kohe algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Ugandi üks tähtsamaid keskusi Otepää linnus süütati põlema Järgnevalt kutsusid ugalased appi sakalased ja tegid kiiresti vastulöögi latgalite maile. · Sellega algas eestlaste jaoks muistne vabadusvõitlus. VÕNNU PIIRAMINE 1210 AASTAL · Toimus järjekordne eestlaste vasturetk · Suur ühendmalev hakkas piirama Võnnu linnust, millest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
