50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kiisulane
Õppematerjali autor
Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused Muldkindlustused 19 saj. kindlustused 20 saj. kindlustused Funktsiooni järgi Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused Piiskopilinnused Ordulinnused Linnade ja alevite kaitseehitused Kindlustatudkloostrid Toolse linnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat, mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
kui tänapäeval. Isegi sedavõrd, et leidis kajastust küla nimes, mis Taani hindamisraamatus on kirjas kujul Reuanal, 1346 Reyuenalle, 1533 Rieuenallen, 1508 Reuonoya, 1712 Rewino. Soome keeles tähendab reuna ,,serv, äär", reuna-alue ,,ääreala", reunoja myöten ,,ääretasa", reuna-aluje ,,ääreala", reuno/s ,,(kinga)rant". Sama sõna esineb ka karjala, aunuse, lüüdi ja vepsa keeles ning tuleneb baltikeelest sõnast briaun. ,,rand, kant, serv". Sama sona on säilinud ka eesti murdekeeles: rõun, -a rõunak, -u ,,mäekülg" (vastu rõuna ,,vastu mäge ülesse"). Mainitud rannaastang läbib Edise mõisa keskuse, mille kohal muinasajal asus küla. Selle nimi esineb 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Eteus (hiljem 1346 Ettis, 1506 Ettes, 1732 Eddise). Keeleteadlane L.Kettunen tuletas nime tähenduse sõnast edine: edise ,,millegi ees asuv". Nime oenäoline ajalooline areng toimus lühenemise suunas: eti/n/use eti/use etise.
sest seal on õhukesed mullad; muinaspõlde nimetatakse keldipõldudeks, need olid väiksesed ja ruudukujulised; põlluharimise vanim vorm on kõplapõllundus, üleminek alepõllundusele sai toimuda alles rauaajal esimesed raudesemed olid sisseveetud, siis õpiti neid ümbertöötlema, siis rauda saama soomaagist Rooma rauaaeg (1. 4. sajand pKr): tõusu periood, rahvaarv kasvas ja praktiliselt kogu Eesti ala asustati (rahavarv: 20 000 30 000), kujunesid Eesti asustuse põhikultuurid; hõimupiirkonnad: Põhja, Lääne ja LõunaEesti külades; kujunes uus kalmetüüp tarandkalme, põletusmatused Tacitus "Germaania" 98. a pKr "aestid" Keskmine rauaaeg (5. 8. sajand): esimene rahvasterändamise (alustasid hunnid ida poolt) aeg, see oli rahutu aeg täis sõdu, olude muutumist rahutuks näitab peiteleidude rohkus; hakati rajama linnuseid: mägilinnus (Otepääl),
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13
Mikolai oli kalvinist, kergem oli leida ühist kõnekeelt. Kohtuti kuninga endaga, Vilniuses ja Varssavis. Sõlmitakse kaitse-protektsiooni lepingut ordumeistri Sigismund II vahel. See tähendas, et Sigismund II võttis orduala kaitsealla, hiljem eraldi saab ka piiskopkonna ala. Liivimaa loovutas Poola-Leedu kuningale 10 olulist kindlust, 1/6 Liivimaast antakse üle ehk antakse panti. Ordu saab endale käsutuseks 600 000 kulda ja peapiiskopile antakse 10 000 kulda. Kui raha antakse tagasi siis linnused ja alad taastatakse. Sigismund II oli nõudmine, et Fürstenberg tuleb ametist kõrvaldada. Kettler saab Liivimaal ordumeistri ainuvõimu. Fürstenbergile pakuti suure linnuse enda kontrolli alla (Pärnu, Viljandi, Tarvastu) ehk pensionipõlv. Fürstenberg valis endale Viljandi. Poola sõdurid polnud huvitatud Liivimaa kaitsmisest, nad hakkasid riisuma ja röövima linnu, mida nad pidid kaitsma. Neid hakati võrdlema Tatarlastega, pole vahet mõlemad sama metsikud
EESTI KESKAEG 06.02.12 Keskajal ei olnud Eestit ja see periood mida me räägime, ei ole keskaeg. Suurel määral see Eesti piiride loomine on aset leidnud keskajal. Kui me räägime sellest, et sellises rahvusriikide ajaloo ettekujutuses vastab üks riik ühe rahva asualale, siis tegelikult ühe poliitilise üksuse elanikkond on üheks rahvaks homogeniseeritud alles riigi poolt, administreeriva tegevuse poolt, kus kesksel kohal on kirikupoliitika ja koolipoliitika. Kui me räägime keskajast, siis
Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid