Aasta linnud 2015- viud (0)

Aasta linnud 2015- viud
1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind .
2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal.
3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik
4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja .
Ronk
Hiireviu
Taliviu
1.Taliviu ehk karvasjalg -viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline.
2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik.
3. Ka taliviu on ronga suurune.
4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam.
Herilaseviu
1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi
2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all.
3.Tema kael , rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, nokk must.
Aasta loom 2015 – metssiga
Metssiga
1. Metssiga on Euroopas laialt levinud olles Eestis tavaline jahiloom.
2.Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes.
3. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa-alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raipeid jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi ( Kannibalism on liigikaaslase söömine ).
4. Metssigade arvukus püstitas rekordi 2012.aastal arvukusega 22 320.
5. Metssead on väga seltskondlikud ja liiguvad koos karjades.
6. Metssead suhtlevad omavahel, kasutades eri sagedusega röhatusi, karjeid ja möirgeid. Neid häälitsusi kasutatakse territooriumi tähistamisel, paaritumisel ning võitlustel.
Aasta orhidee- kärbesõis
Kärbesõis
1. Eestis pole ilmselt naljakama õiega lille kui kärbesõis. Kärbesõie õied on just nimelt kärbse välimusega .
2. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist.Teda tasub otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt ja seepärast kasvabki ta peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel. Paljudes Eesti piirkondades puudub kärbesõis täiesti.
3. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele.
4. Samuti on ka selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib.
Aasta puu 2015- kukerpuu ja kikkapuu
Kukerpuu ja kikkapuu, sarnanevad vaid nime poolest, botaaniliselt kuuluvad nad eri sugukondadesse.
Kukerpuu
1. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini esineb mandri loodeosas.
2. Kukerpuu jääb kindlasti meelde kõigile neile, kes maitsevad ta punaseid marju. Need on mõnusalt hapuka maitsega. Marjad on küll väikesed, kuid kasvavad suures kobaras ja seetõttu on neid lihtne korjata
Kikkapuu
1. Kikkapuu võiks olla tuttav eelkõige lõunaeestlastele, sest tema looduslikud leiukohad jäävad Koiva jõe ümbrusse ja Saaremaal Sõrve poolsaarele.
2. Kikkapuud kasvatatakse ilupõõsana ning ta metsistub kergesti.
3.Kikkapuu vili on mürgine, nende söömine võib kahjustada maksa ja neerusid ja põhjustada isegi surma.
4. Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatu okseti ja lahtistina.