iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide b) mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis on Kunda kultuur c) Pulli (Pärnu), Lammasmägi (Kunda), Läänemere idarannik d) selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused: kalastamine, küttimine, korilus 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng VASTUS: arheoloogia - ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku etnogenees mingi rahva kujunemise protsess vägi muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat Billingeni katastroof - Balti jääpaisjärve ühinemine Atlandi ookeaniga, mis tõi kaasa suure ja
Ta kutsus eestlaste juhid, neli kuningat, Paidesse läbirääkimistele. Seal tabas eestlasi raske kaotus, sest kuningad ja nende saadikud tapeti sõnamurdlikult. Ordumeestel õnnestus Tallinna all olev eestlaste laager suhteliselt kerge väega hävitada. Ülestõus Põhja- Eestis sai lüüa. Saarlased püüavad võõrast võimust vabaneda 1343 aastal, 24 juulil, päev enne jaagupipäeva, tegid saarlased katse ennast enda maal maksma paana. Viimane kants, mida piirama asuti, oli Pöide linnus. Kuna piiratutel polnud abilootust ja nad olid juba kaheksa päeva kannatanud, asuti saarlastega läbi rääkima. Üheskoos otsustati linnu ära anda. Tõotati, et iga lahkuja saab kaasa võtta kaks hobust ja vara nii palju, kui moonakotti mahub. Sakslased avasid värava ja hakkasid lahkuma. Saarlaste viha, aga oli võõraste vastu nii suur, et nad ei pidanud oma lubadust ja lahkujad pilluti kividega surnuks. 1344 aastal liikus tugev Orduvägi üle jää Saaremaale. Julmalt hukati
-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi.
Lääne Eestis peeti rohkem kariloomi. Eestimaa oli jaotatud väiksemateks piirkondadeks kihelkondadeks, neid oli umbes 40 50. Kihelkonnad moodustasid omavahel liite ja nii tekkisid maakonnad. Ühtset riiki eestlastel veel ei olnud, iga elanik nimetas ennast kodumaakonna järgi nt. sakalaseks, harjulaseks, ugalaseks jne. Elanike üldarv oli XIII sajandi alguseks ligikaudu 150 000 inimest. Elati külades ja asulates, iga suurema küla lähedal oli kaitseehitisena linnus. Tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse tekkisid suured linnused, näiteks Tartu, Tallinn, Otepää, Varbola. Oli ka väiksemaid linnuseid mis kuulusid jõukamatele üksikperedele. Oli tekkinud varanduslik ebavõrdsus. Säärame linnus oli näiteks Lõhavere linnus Lehola maavanema Lembitu kants Suure Jaani lähedal. Kui elu oli rahulik elati külades. Külatänavate ristumiskohal oli väljak, külavainu, kuhu külarahvas kogunes, et nõu pidada
2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad 3) poolvennad teenijad ja käsitöölised/sõjas hoolitsejad, korrashoidjad MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) 1. Algab (1208) Ristisõdijad ründavad Eestit (Ugandisse), kust suundutakse suure saagiga tagasi, põletatakse maha Otepää linnus -Uganlased kutsuvad appi Sakalased rünnatakse vastu 2. 1210 rIstisõdijad kavandavad sõjakäiku Võnnu alla, Eestlased piiravad 4 päeva Võnnu linnust. Eestlased peidavad end Ümera lähistele metsadesse Ümera lahing (Eestlaste võit) 3. Mõlemad pooled on sõjast kurnatud, valitses nälg, palju surnuid, seega sõlmitakse (1212-1215) Toreida vaherahu, mis pidi 3 aastat kestma, aga enneaegselt ründavad Sakslased ja ristisõjad algavad
kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutatavale kohale (mäetipp), ümbritseti vallikraaviga ja sinna varuti toiduvarusid. TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au
aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti. Eestlased leppisid liitluse kokku Polotski vürstiga, kes retkele minnes kokku kukkus ning suri.
Loodus Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark. Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m). Ajalugu Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi -- Lembitu. Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing. Lõhavere linnamäel asus Muinas-Eesti tähtis linnus. Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool. Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia. Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul, kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure-Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas. Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud
Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud. Prantsusmaa linuuste keskuseks oli peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone (palas). Linnuse rekonstruktsioon: Provins'i linnus o Prantsusmaal o 12. sajandi algus Romaani skulptuur ja maalikunst on veelgi omapärasemad kui arhitektuur. Puuskulptuur ristiöödud Jeesusest o Elusuurune o Valmis 10. sajandi lõpul 10. sajandli ei huvitutud anatoomilisest täpsusest ja kehavormidest vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Hildesheini toomkiriku proknsuksed o Valmisid 11. sajandi alguses o Reljeefid kujutavad stseene piiblist o Ei kujutata ruumi ega kõrvaldetaile.
11.saj. Burgundi puukirik Norras. 11.saj. Speyeri toomkirik. 11.saj. Citeaux klooster. 11.saj Provins'i linnus Prantsusmaal. Keiser Otto III troonil. 12.saj U. 1000. a. Kujutav- ja tarbekunst • Skulptuuris ja maalikunstis algab see 10.saj. Saksamaal. • Uueks teemaks kujuneb Kristuse kannatuslugu ja selle väljundiks on mitmed puuskulptuurid ristilöödud Kristusest. • KRUSIFIKS- ristilöödud Kristuse skulptuuris
kalkunid. Haridusprogramm: SÜGIS TALUS 01.-14. OKTOOBER Programm tutvustab sügisesi töid ja tegemisi talus, näha saab vanaaegseid talutööriistu ja esemeid. Samuti räägime teraviljadest ja nende ajaloost, töötlemisest ja kasutamisest. Osalejad saavad käsikivil jahu jahvatada ja käsimasinaga koorevõid teha. Küpsetame maitseme vaaremade aegset rukkileiba, karaskit ja maapiima. Kindlusehitised 17. Kuressaare linnus ja kaitserajatised Kuressaare linnuse erilisus seisneb terves linnuses ja seda ümbritsevates kaitseehitistest. Tänaseks on kaitseehitised paljudes kohtades lammutatud ja kunagised veega täidetud vallikraavid parkideks muudetud. Kuressaare linnuse ümber on aga kõik alles veega täidetud vallikraav, kivist ja mullast kaitseehitised ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise
Kolga mõis Kolga mõis asub siis Harjumaal, Kuusalu vallas. Taani kuningas andis Kolga ümbruse 1230 tel aastatel Ojamaal asuvale Roma kloostrile. Siis rajatigi Kolga mõis selle valduse keskusena. See on ehitatud linnusena kivist, millel oli kaitseks ümar suurtükitorn. Linnus lammutati 17.saj Liivi sõjas uuemate mõisahoonete ehitamiseks. 1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 77aastat hiljem läks mõis von Stenbockide suguvõsa omandusse. 282aastat pärast Stenbockide võimule tulekut mõis natsionaliseeriti. Klassitsistlikuks paleeks ehitati hoone ümber alles 1820tel aastatel, enne oli see barokkstiilis. Keskosa kaunistab kuus kõrget sammast, millel on kolmnurkfrontoon
Viljandi Mirjam Kundla Viljandi ajalugu Juba muistsetel aegadel kulgesid Viljandist läbi kaubateed, mis suundusid põhja ja lõunasse. Viljandi oli juba siis Sakalamaa keskne linnus. Arvatavasti mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias Ordumeister Volquini korraldusel alustati Viljandis kivikindluse ehitamist 1224. aastal. Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. Kivikindluse ehitus kestis üle kahesaja aasta. Liivi orduriigi keskse tugipunktina sai Viljandi väärilised kaitseehitised, mis paiknesid kolmel järjestikusel künkal.
..............................................................................................................15 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934).....................................................................18 Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud"............................................................................18 2 SISSEJUHATUS SUVEL PUHKAME TIHTI PEREGA HAAPSALUS. SEAL ON LINNUS, ILONI TEGEVUSKESKUS, KOHVIKUD, VANALINN, MERERAND. MINU JAOKS ON KÕIGE TÄHTSAM, ET HAAPSALU ON LASTESÕBRALIK LINN, KUS LISAKS SOOJALE MEREVEELE ON VÕIMALIK TEHA PALJU PÕNEVAID ASJU. KUI MA KÜLASTAN SEDA LINNA,SIIS MA MÕTELEN: KUI VANA ON HAAPSALU LINN JA LINNUS, KUIDAS SAI HAAPSALUST KUULUS KUURORDLINN, MIKS PEETAKSE HAAPSALU MUDA TÄHTSAKS JA MILLEST JUTUSTAB VALGE DAAMI LEGEND? MA TAHAN HAAPSALU LINNA ROHKEM UURIDA
võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal. 1222 taanlased üritasid saaremaad vallutada, kuid saarlased ajasid nad minema. 1224 alistus viimane mandri eesti linnus tartus. 1227 vallutasid ristisõdijad muhu ja saaremaa. 1236 leedulased purustasid mõõgavendade ordu, mille riismed liitusid saksa orduga moodustades selle haru liivimaa ordu. 1242 jäälahing, milles rüütlite vägi sai novgorodi väelt lüüa
6) Itaalia keeles (rinancimento) ,,Renessanssi" tähendus. 7) Renessansi üks suurkujudest praegusel ajal. 8) Kuidas on hakatud Petrarca stiilis nimetama lembeluulet? 9) Kirjanik, kes on kirjutanud teose ,,Pidusöök." 10) Isik, kes võttis esimesena kasutusele termini ,,Renessanss." 11) Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati ... . 12) Kujunes renessansikirjanduse keskuseks (linn). 13) Eestis alles valminud linnus. 14) Defineeri sõna reformatsioon. 15) Üks Itaalia praegustest humanismi suurkujudest. (Perek.nimi) 16) Üks praeguse aja suurkuju. (Perek.nimi) 17) Kunstnik, kelle kunstiteos on ,,Neitsi Maarja taevaminek." (Perek.nimi)) 18) Antiikaja ja renessanisaja vahele jäänud ajastu.
Taanlased vallutavad põhja-eesti-sakslased pöördusid abipalvega taani kuninga poole., nad vallutasid Tallinna. ristiti Revala maakond, toimus võiduristimine. Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. 3-periood- taanlased läksid saaremaale linnust ehitama,saarlased koondusid ja ehitasid kiviheitemasina,tungisid kallale,linnus anti üle saarlastele, taanlased kaotasid.Eestlaste üldine pealetung-koguneti kokku,Varbola linnus võideti tagasi;Viljandi linnus samuti;vabastati ka otepää ja tartu,,hävitati kõik ristiusuga seonduv; kindlustati linnuseid.vastased kogunesid viljandi linnuse alla, eestlased pidid alistuma ja osaliselt võeti vastu jälle ristiusk.Koostöö venelastega-saadeti abivägesi., said peksa tallinna all, lahkuti. peale seda tuli vürst vjatsko venemaalt-sisuliselt oli see eestlaste ründamine.Tartu kaitsmine-sakslaste võim suurenes jälle, hakkas piiramine, sakslased vallutasid linnuse tormijooksuga. nüüd oli terve
· 1. aprill venelased alustavad Narva pommitamist · 11. mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva · 6. juuni venelased vallutavad Vasknarva linnuse · 30. juuni venelased vallutavad Vastseliina linnuse · 7. juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks · 18. juuli venelased vallutavad Tartu · suvi venelaste kätte langevad ka Toolse linnus, Rakvere linnus ja mitmed teised kindlused, samuti kogu Tartu piiskopkond, ainsana ebaõnnestub Paide vallutamine. · oktoobernovember ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutatakse Rõngu linnus. 1559 · jaanuarveebruar venelaste rüüsteretked Lätis · Taani saatkond sõlmib aprillis Liivi-Vene vaherahu kuni 1. novembrini. · 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib
Albu mõis 18 saj, kaunis mõisakool, kunstiüritused. Albu vallamaja ees on Tammsaare monument mis püstitati juba tema eluajal. 3. Imavere piimandusmuuseum, hea puhkepaik Tln-Trt maanteel. 4. Kilplaste teemapark Müüsleri mõisapargis Kreutzwaldi kilplkaste lugude ainetel. Mänguväljakud, terviserada, käsitöötoad. 5. Mäo mälestusmärk teenistuskohustusi täitnu hukkunud politseinikele. Mäo mõis ootab rakendust. Rapla maakond 1. Varbola jaanilinn ja linnus tuntud Henriku Liivimaa kroonikast, Eesti suurim linnus 2. Raikküla mõis suur, sammastega, hetkel eravalduses, veidi restaureeritud, säilinud hulk kõrvalhooneid. Lähedal asub endiste mõisaomanike surnuaed. 3. Loojärv Tal on ka mitu teist nime. Asub Kaiu lähedal. Loojärv on kõige suurem rabajärv Eestis. Üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid. 4
Virdojja suubuva allikaoja. Virdoja suubub Laeva jõkke. Mustallikat ümbritseb lubjarikas allikasoo. Allikate vesi avaneb pinnakattest. Mõhnastikus asuvad sügavad lohud Kalevipoja silmapesukauss ja Kalevipoja vann täituvad pinnakattest avaneva veega. Kassinurmel on ka kaheksa lohuga kultusekivi ja Kalevipoja lingukivi. Kaitseala moodustati 1968. aastal maastikuelemendi (linnamägi) kaitseks. Kassinurme muinasasula on rajatud seitse tuhat aastat tagasi ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Hiiekoht on avastatud asula rajamisega ja on seega üks vanemaid pühakohti Eestimaal. Meie maausku esivanemad valisid hiiekohaks ümbruskonnast kõige suurema energiasambaga koha. Mõõtmised on näidanud, et ohvrikivide juures ja nende vahelisel alal ületab energivoog isegi Tuhalaane nõiakaevu energiavoo. Seetõttu leiab hiis laialdast kasutamist maaenergia ammutamisel. Kassinurme on ka elupaik harudastele liikidele nagu näiteks merikotkas ja valge-toonekurg.
(Vahtre, 2005) Samal ajal teavitati aga ülestõusu puhkemisest ka ordu maameistrit Burchard von Dreilebenit, kes oli arvatavasti Pihkvamaa piirialadel. Dreileben asus kiiresti tegutsema: ta saatis eestlaste juurde enda saadiku, pakkudes välja läbirääkimised Paide linnuses ja asus ka ise kiiresti sinnapoole teele. (Vahtre, 2005) 2. Jüriöö ülestõus saaremaal 1343.aasta juulis algas ülestõus ka Saaremaal. Siingi tapeti kõik sakslased ; preestrid olevat uputatud merre. Pöide linnus alistus kaheksa päeva kestnud piiramise järel. Vaba lahkumise loa saanud kaitsja loobiti kividega surnuks. Seal toimunud ägedas lahingus langes suurel hulgal nii saarlasi kui ka ordumehi, kuid võit jäi siiski viimastele. Marburgi Wigandi kroonika järgi poodi saarlaste juht Vesse seejärel jalgupidi üles. Pole selge, kidas see täpselt välja nägi, kuid arheoloog Ain Mäesalu on oletanud, et ta võidi puua kiviheitemasina külge. (Vahtre, 2005) Saarlaste vastupanu polnud veel murtud
Väike Eesti suures Euroopas 1. Tallinna Lauluväljak 2. Tallinna Raekoda 3. Tallinna Teletorn 4. Toompea loss 5. Pokumaa 6. Elistvere loomapark 7. Kadrioru park 8. Kiek in de Kök 9. Suure Munamäe vaatetorn 10. Pikk Hermann 11. Rakvere linnus 12. Tuhala Nõiakaev 13. Vabaduse väljak Tallinnas 14. Jääaja Keskus 15. Barclay de Tolly mausoleum 16. Norra allikajärv 17. Emumägi 18. Eesti Lennundusmuuseum 19. Lennusadam 20. Ahhaa Keskus 21. Kuursaal 22. Hiiumaa Eiffel 23. Jägala juga 24. Järva-Jaani Vanatehnika varjupaik 25. Kärdla meteoriidikraater Luuletus Eestis On Eestis laulupidu, seal lauluväljaku all.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Referaat Õpilane:Kevin Tettermann Pärnu 2013 Miks võetakse hooneid muinsuskaitse alla? Punktid · Vanadus(nt: Pääsküla vana ülejõe viiv võvliga kivisild tema vanaduse tõttu) · Autentsus ehk ehedus(nt: Vilsandi energiamaja) · Tähtsus ajaloo protsessis(nt: Sarapiku talu)Lähemalt lugemiseks http://sarapiku.wordpress.com/about/ · Seos üldtuntud isikutega(nt: Tallinna ülikool) · Interjööri või sisseseade säilivusega · terviklikkus · Silmapaistvuse mõju või sümboolse tähendusega majad · Haruldus(nt: Suur Gildi hoone), Hoone portaalis äratavad tähelepanu rasked tammelaudadest uksed, mis on kaetud suurte rosetikujuliste sepisnaeltega. Mõlemal uksetiiv...
1. Vasta: a) Mis on arheoloogiline kultuur? b) Nimeta mesoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. c) Kus on Eestis leitud selle arheoloogilise kultuuri asukohti? (kohanimi+maakond) d) Loetle selle kultuuriga seotud inimeste peamised tegevused. 2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6
-15. saj pärit tänavate süsteem. · Enamus 14. ja 15. saj püstitatud hoonetest on siiamaani oma algupärase suuruse ja kujuga. · Kuigi vanalinna külastus ise on tasuta, tuleks tutvuda meelepäraste muuseumite lahtiolekuaegadega ja hindadega. Kuressaare Piiskopilinnus · Asub Saaremaal, Kuressaares ning on enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. · Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. · Linnus rajati arvatavasti 13. saj teisel poolel, kuna seda on esmakordselt mainitud 1381. aastal. · Peale muuseumi võimalus külastada sepi-, klaasi- ja keraamikakoda. · Külastamise soovi korral tuleks tutvuda linnuse lahtiolekuaegade ja hindadega! Rakvere Ordulinnus · Asub Lääne-Virumaal. · Oli kunagi muinas-Viru suurimaid linnuseid. · Säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. saj. · On justkui 16. saj linnuse elu-olu kujutav teemapark.
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühe...
1346. Aastal müüs kuningas oma Eesti valdused Saksa ordule. Saksa ordu asutati 12.sajandil ning see oli üleeuroopaline organisatsioon. Selle peakontor asus Preisimaal. Eesotsas seisis üldkapiitlil valitud kõrgmeister, kes valitses ühtlasi ka Preisimaa valdusi. Ordu Liivimaa valdusi juhtis Liivimaa meister, Saksamaa ja Itaalia valdusi haldas ordu Saksamaa meister. Ordu Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast. Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus. Ordu territoorumi haldasid foogtid ja komtuurid, kes juhtis ka foogt- ja komtuurkondi, mille keskusteks olid linnused. Linnuste meeskond koosnes rüütelvendadest, vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi konflikte leedukatega. Keskaegse Liivimaa võimusuhted
laevasepad. Milline oli Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul? Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval, Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks.
AJALUGU 1. Mis on ristisöda? Ristisõdadeks nimetatakse eelkõige lääne kristlaste söjakäike Lähis-Itta kristlaste püha linna Jeruusalemma vabastamiseks või kaitseks. 2. Ristisõja peamised tunnused 1) paavsti õnnistus osavõtjatele 2)rüütlid kandsid risti 3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10....
mälestusrist hukkunutele. Mägedes on säilinud I ja II maailmasõja aegsed kaitseehitised: kohati on näha I maailmasõjast pärinevat Rootsi valli, Tornimäel asub II maailmasõjaaegne saksa vägede staap, Põrguhaua ja Pargi- ehk Lastekodumäel on osaliselt taastatud punkrid. Narva Hermanni Linnus Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu lossist ja linna kaitsevööndist. Narva linnuse rajasid oma valitsusajal, 13.sajandi 70.aastatel taanlased. Linnus kujunes välja Liivimaa Ordu aegadel 14.- 15.sajandi esimesel poolel.
Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus
tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda
ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega. Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole. KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade ja sobivate suuruste kngaste otsa ( mingi hdine linnus pikus lk 24 ). Eristatakse mgi-, neemik- ja ringvall-linnuseid. Hakati tegema ribaplde ning kasutati kahevljassteemi. Maeti vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid enam juurde ei tehtud. Kagu-Eesti idaosas levisid liivast kujatud kpad, mille alla vi sisse pandi surnud pletatuna. Umbes aasta 600 paiku tegi rootslaste kuningas Ingvar rsturetke Eestimaale, kuid sai oma ning hukkus. VIIKINGIAEG - ( 800 - 1050 ) Tihenesid suhted Skandinaaviaga. Algas esimene vabadusvitlus. 1030
aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Nende rajamine sai populaarseks 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid
Selgita ja too näiteid. Olulisemad daatumid: 1201- Riia linna asutamine- Riiga koondus Läänemere idakalda kaubandus. 1202- Mõõgavendade ordu rajamine- Vaja oli pidevalt kohal viibivat tugevat sõjalist jõudu, et kiriku edu Liivimaal püsivalt tagada. 1206- Taanlaste 1. katse Eesti alad vallutada- selle ebaõnnestumine hoidis taanlased veel mitu aastat Eesti asjadest eemal. 1208- algas sõjakäik eestalste vastu Ugandi maakonnas, süüdati Otepää linnus, sõlmiti aastaks vaherahu. 1210- Võnnu piiramine ja Ümera lahing- võideti sakslasi 1212- Venelaste sõjakäik Varbola alla, Toreida vaherahu- sellega lõppes Muistse vabadusvõitluse esimene etapp. 1219- Taani vägede saabumine Tallinna- taanlased rajasid Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. 1220- võiduristimise alustamine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras
Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Rakvere (17097 el.), Tapa (5776 el.), Tamsalu (2236 el.) Ajalugu ja tänapäev Rakvere (1226) Tapa (1926) Tamsalu (1996) Rakveres asub ordulinnus, mis on olnud muinas-Viru üks suuremaid linnuseid Tänapäeval töötab linnus muuseumina Rakvere ordulinnus Looduskaitsealad Kaitsealasid on kokku 24 Suuremad on Mõdriku-Roela, Neeruti MKA ja Pandivere veekaitseala Pandivere veekaitseala (3509 km²) Eesmärk- veeressursside ratsionaalne kasutamine ja kaitse. Loodi 1998.a. Pandivere veekaitseala Kasutatud kirjandus Et.wikipedia.org Entsyklopeedia.ee Tänan kuulamast!
Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult kui ka mõhnastikuna. Väike-Palknale on iseloomulikud suured järsunõlvalised mõhnad Liivikud Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. Tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes. Tasane, harvem lainjas. Mustamäe astang, mis on
..üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv ligi 30m kõrgune kaheastmeline küngas/linnus paiknes lõunapoolsemal kõrgeml osal ja madalamal astangul oli asula... Neemiklinnus...mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal/kahest küljest ühest otsast hästi kitstud - teisele otsale rajati kunstlik vall(nt. Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja
4. Saarlased sõlmisid sakslastega alistumislepingu (1241)- saarlased suutsid tagada normaalse elu. Nad maksid koormiseid ja isegi preestreid kinni, sest neil oli palju hõbedat. 5. 1227- Muhu linnuses lahing, Valjala andis alla. Eesti ala jagunemine võõrvõimude vahel- Eesti ala jagunes feodalriikideks. 1. Mõõgavendade ordu (pärast 1236. Aastal sai Saksa ordu haru, Liivi ordu valduseks) Kesk-Eesti, endine Sakala mk, Järva mk. Viljandi linnus võimsaim komtum, Paide foogti linnus (tornlinnus, 8- nurkne) 2. Riia peapiiskop- Riia, Põhja-Läti Tartu piiskop valitses Lõuna-eestit (residents Toomemäel) 2 Saare-Lääne piiskop valitses Lääne-Eestis (residents Haapsalus, hiljem Kuressaares, u 100 a pärast- Kuressaare piiskopi loss) 3. Taani kuningas Põhja-Eesti Alustas kastell-linnuse ehitamist (tänapäeval Toompea linnus)
vällä kaema" (2005), ,,Lätsi tarrõ tagasi" (2008), ,,Lätsi sanna" (2010). Jalmar Vabarna Sõbralik, abivalmis Valdab suurepäraselt oma pilli ning teeb seda südamega, mitte sundusest lihtsalt mängida Piisavalt kriitikameelt Mängib järgmiste muusikariistadega: Taylor 314ce akustiline kitarr, PRS Starla elektrikitarr, Tsaika karmoska, Cry Baby Vau, Fender Deluxe elektrikitarri võimendi Artur Linnus Väga hea isiksus nii sõbrana kui ka bändikaaslasena. Vahel on temast raske aru saada, aga muidu Jumalast Normaalne Tüüp! Mängib Weltmeister akordioniga Jaanus Viskar Laisk, aga töökas Kui midagi ette võtab, teeb lõpuni Suurepärane sõber Sobiks suurepäraselt kommentaatoriks Naljamees Mängib Ibanez basskitarri Markbassi võimuga Martin Kütt Armastab burgereid, rämpstoidu fänn Kohati hajameelne
hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö. Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus. Enamikes kihelkondades oli vähemalt üks linnus. Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud koos kariloomade ja muu varaga. Kirjalikest allikatest on teada, et eestlaste laevad sarnanevad skandinaavlaste omadega, mis võimaldasid pikki merereise. Eestit läbisid olulised ida ja lääne vahelised kaubateed. Rannikueestlased
· Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11. sajandil rajati ja oli toona arvukaim tüüp, põhiplaan ruut või muu hulknurk. Ohu korral oli aadlikel neli valikut: 1. Jätta eluhooned maha ning pageda lähedalasuvasse linnusesse; 2. Kindlustada mingi osa olemasolevast elukompleksist (palissaad, ringmüür jne); 3. Ehitada senine elupaik linnuseks ümber; 4. Asuda elama paremini kaitstavasse kohta, s.t rajada uus linnus (või võtta kasutusele mõni varem püsiasustusete linnus). Linnused 11. ja 12. sajandil sajandil rajatakse kõige erinevama kujuga ning erinevat tüüpi linnuseid. 12. sajandil tulevad mägialadel arvukamalt kasutusele kaljudele ehitatud või kaljusse raiutud linnused. 12. sajandi lõpul jõuab ka Euroopasse vaimulike ordude arhitektuur, ehk kastell-linnuste erinevad variandid. Ehitatud
Ka rootslased tahtsid oma alasid laiendada. Rootslased saabusid läänemaalt, kuid õnneks suutsid saarlased nad tagasi tõrjuda. Sõja lõpp. Sakslased vallutasid ka teised Eesti maakonnad. Viimaseks linnuseks jäi Tartu. 1224 aastal alustati Tartu piiramist ja lõpuks suudeti linnusesse sisse tungida. Kõik mehed linnuses tapeti ja sellega vallutasid sakslased eesti mandriosa. 1227.aastal vallutasid sakslased ka Saaremaa. Saaremaad kaitses veel viimane linnus, mis asus Muhul. Muhu linnuse vallutamine 1227.a 5 Jüriöö ülestõus (1343-1344.a) Eesti pärast vallutussõda. Pärast eestlaste kaotust jagati eestimaa neljaks osaks. Tekkisid Tartu piiskopkond, Saare- Lääne piiskopkond, ordu alad ja Taani alad. Talupoegade põhiline kohustus oli kümnis. See tähendas, et talupoeg peab saagist iga kümnenda osa loovutama võõrvõimudele.
saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis 8. Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid lähemalt. (lk
esinduslikumad toad. Eritasapinnal olevaid ruume ühendasid trepid. Valgust saadi galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid hämarad. Losside seinad olid kivist, laed ja sambad olid puust. Sambad värviti punase, musta ja kollasega. Siseruumide seinad olid tihit kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja mitmesuguseid pilte.(Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 13. Mõisted: kükloopide müür, Mükeene Lõvivärav, Tirynsi linnus. a) kükloopide müür- pidasid seda hiiglaste ehk kükloopide kätetööks, sest mõõtmed olid kividel nii suured. b) Mükeene lõvivärav- koosneb kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud relieef kahe smaba najale nõjatuva elukaga c) Tirynsi linnus-asub Peloponnesose idaosas. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide piagutus korrapärasem.
4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa
Arbujad olid ennustajad kes olid hingede ja elavate maailma vahendajad. Kõige tähtsam jumal oli Taara. 2.Nimeta kolm põhjust miks eestlastel õnnestus pikka aega vallutajatele vastu seista. V: 1)Eestlased ei tahtnud võõrast võimu, nad võitlesid oma kodumaa eest. 2)Ei sõditud koguaeg, vahepeal oli rahuaeg. 3)Vahepeal tuli liitlasi appi. 3.Töö kaardiga. 4.Millist maakonda ründasid ristisõdijad esimesena? V:Ugandi maakonda. 5.Millises maakonnas asus linnus mis alistus eesti mandrialal viimasena? V:Jogentagana maakonnas. 6.Töö tekstiga. B rühm 1.Kirjelda muinaseestlaste majandust kasutades järgmisi märksõnu: künnipõllundus,aletamine,käsitöölised,kaupmehed. V: Eestlaste peamiseks tööks oli maaharimine.Põhja-Eestis künnipõllundus,aga Lõuna-Eestis tehti alet.Tegeleti ka käsitööga.Valmistati rauast igasuguseid sõja-ja tööriistu.näiteks vikateid ja kirveid
Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast
· Jõgevamaa, Jõgeva vald, Kassinurme küla · Jõgevalt Tartu poole mööda Piibe maanteed 7 km vasakule pöörates · Kodukoha ligidal 3 km Ajaloolised väärtused · Maaenergia ammutamine maausku esivanemad valisid hiiekohak suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk
Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmise eest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
