Romaani arhitektuur
Gert Kindel
Lihula Gümnaasium
2009
Bayeux´i vaip
Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele
riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip
valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses.
Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux'
katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on
vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri
kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali
seina.
Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise
kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu
on 1066 toimunud Hastingsi lahingul.
Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu.
Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega
ning stseenidega igapäevaelust.
Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde.
Ehkki poliitiline propaganda ja üksikisikute ületähtsustamine on loo ajaloolist
tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument
keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gert212
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12
silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid
ROMAANI JA GOOTI KUNSTI Kristin Hansen VÕRDLUS Romaani stiil tekkis 10.saj. teisel poolel ja kestis kuni 13.sajandini. Eri maades on see erinevalt kestnud. Prantsusmaal lõppes see 12.saj. teisel poolel, Saksamaal aga 13.saj. keskel. See oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei
Üldine kunstiajalugu II Tõestisündinud lugu, baseerub Voldemar Vaga teosel ,,Üldine kunstiajalugu" 1. Varakristlus: a) enne Milaano edikti; b) pärast. · Arhitektuur al 4. sajandist o Katakombid Lähis-Idas, Itaalias (Rooma linna all) ja mujal Tuffi uuristatud · Seina- ja laemaalid o Võrreldes roomaga, on kõrvale jäetud erootilised motiivid ning paganlike jumalate kummardamisega seonduv o Motiivid kui salajased tingmärgid, mille tähendust teadsid vaid kristlased või inimesed, kes need maalisid. Kristliku sümboolika algus
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi? See on nõrk 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väiksed uksed ning aknad 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ja selle ülaosas aknaid pole 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! Silindervõlv ja ristvõlv 7. Millised on silindervõlvi puudused? raske ja kohmakas 8. Mis on lööv? Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes 9. Mis on travee
· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva
Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik.
Karolingide ajal basiilika. Ühest täiesti hävinud kirikust on alles joonistus, mis lubab rekonstrueerida selle põhiplaani ja ülesehitus. Üldmuljelt sarnaneb kirik varakristlike basiilikatega. Siiski on tal omapäraseid jooni, eriti torkavad silma kaks transepti (üks läänes, teine idapoolses osas) ja pikaks venitatud apsiid. Selliseid tunnuseid kohtame ka järgneva perioodi kirikuarhitektuuris, eriti Saksamaal. Üldiselt tolleaegnae arhitektuur veel väga tagasihoidlik, kuid just siit sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Karolingide ajast on pärit ka üks punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil, mis kujutab endast suurt kloostrikavatist. Seal on kirik, kool, võõrastemaja, munkade eluruumid, majapidamishooned, töökojad, loomalaudad, köögiviljaaed ja palju muud. Seda võib pidada pidada omamoodi kloostri tüüpprojektiks, igatahes viitab see joonistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid