Romaani arhitektuur (2)

Romaani arhitektuur
Gert Kindel
Lihula Gümnaasium
2009
Bayeux´i vaip
Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele
riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip
valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses.
Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux'
katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on
vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri
kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali
seina.
Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise
kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest. Põhitähelepanu
on 1066 toimunud Hastingsi lahingul.
Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse ja laevu.
Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega
ning stseenidega igapäevaelust.
Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde.
Ehkki poliitiline propaganda ja üksikisikute ületähtsustamine on loo ajaloolist
tõepära pisut rikkunud, on Bayeux' vaip unikaalne visuaalne dokument
keskaegsete relvade, aparellide ja muude esemete kohta. Sellegipoolest on
täheldatud, et sõjamehed on kujutatud paljaste kätega, samas kui teiste allikate
järgi kanti lahingutes ja jahil üldiselt kindaid.
Vitraaz
Vitraaz on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt
maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Eestisse
jõudsid vitraazid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju
loomingulisemalt.
Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse
õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees
olemagi ­ vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse.
Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused nii uutes eramutes kui ka
tüüpmajade korterites akna ette riputatuna. Samamoodi erinevad vitraazide
hinnad ja Disainklaasi klientideks ongi väga erinevad inimesed alates
Lasnamäe pensionärist ja lõpetades suurärimehega. Töö hind sõltub puhtalt
kasutatud tehnoloogiast.
Klassikaline vitraaz ­ erinevad klaasitükid ühendatakse H-kujulise
tinaprofiiliga ja joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud
sajandeid.
Tiffany vitraaz ­ erinevad klaasitükid ühendatakse vask-fooliumiga ja joodetakse
tinaga. Tulemuseks on väga tundliku joonega elegantne vitraaz.
Kombineeritud vitraaz ­mõlemad vitraazitehnikad korraga pakuvad ka mitmeid
lisavõimalusi.
Kleepvitraaz ­ siin kasutame spetsiaalseid vahendeid nagu tina ja kleepkile.
Need teevad hinna palju soodsamaks ning pind on tänu ühele põhiklaasile ka
tugevam. Väliselt sarnaneb kleepvitraaz aga klassikalisele. Väga populaarne on
kasutada vitraazide valmistamiseks erineva kuju ja suurusega lihvitud
klaaskristalle, mis lisavad luksuslikkust ning sära. Kasutada saab ka kirka ja
mati klaasi kombinatsioone, mille tulemuse on ühtlasi lihtne kui maitsekas.
Clyny kloostrikirik
Clyny kloostrikirik ehitati 1088-1130 ning lammutati hoolimatult 1810.a. Ta oli
Prantsusmaa pikim, hiiglasliku kesklööviga, viielööviline, kahe transepti, paljude
kabelite ja tornidega kirik. Hoone on inspireerinud paljusid hilisemaid
kirikuehitisi.
Saint-Pierre'i kirik
Saint-Pierre'i kirik on ehitatud romaani stiilis. Fassaadi ornamendid pärinevad
12. sajandist. Kirikus on 9. ja 10. sajandist pärinev krüpt.
Valjala kirik Saaremaal
Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas Valjala kirik on vanim
säilinud kivikirik Eestis. Ta on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli
ühtlasi ka kaitserajatiseks.
Piiratud peaaegu ringikujulise kiviaiaga. Alumine osa algkiriku müüridest on
säilinud praeguseni kooriruumi seintes ja käärkambris.
Tollest perioodist on kooriruumi põhjaseinal säilinud ka algupärased
seinamaalingute fragmendid, mida peetakse vanimateks säilinud
seinamaalinguteks Eestis.
Tornimüüris on trapetsiaalsete hauaplaatide fragmente, mis kõik on
muinsuskaitse all kunstimälestistena.
Kirikus asuvad massiivne dolomiidist ristimiskivi (mis tõenäoliselt algselt
kuulus Haapsalu linnusekirikule) ja Pöide kiriku ristimiskivi 14. sajandi I
poolest.
Wormsi toomkirik
Wormsi toomkirik asub Reini äärses, tänapäeval on piiskoplik toomkirik. Kirik
valmis 1181. a. Mainzi ja Speyeri eeskujul. Peaaegu täiesti säilitanud oma
esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega ( viimased mõjuvad
justkui sügavad varjud ja rõhutavad veelgi hoone massiivsust), tuntavad on
Normandia ja Lombardia mõju.
Wartburgi linnus
Wartburgi linnus asub Saksamaal Eisennachis. Linnus rajati 1067. aastal Via
Regia kaitseks.
Notre-Dame-la-Grande
Notre-Dame-la-Grande asub Poitiers' s.
Rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Ei ole kuppelkirik, kuigi asub selles
piirkonnas, kus levivad domikaalvõlvidega kirikud. Kõige ilusam romaani
skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal
Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused.
San Miniato al Monte kirik
San Miniato al Monte kirik (1014- 1062) , suursugune, väljapeetud, kaunid
detailid, fassaad kaetud marmoriga, kesklöövis puitlagi.
Pisa toomkirik
Pisa toomkiriku ehitamisega alustati 1063 a., fassaad lõpetatud 12.saj. Avar 5-
lööviline basiilika, kesklööv võlvideta, tugevasti eenduv 3-lööviline transept.
On empoorid, tugevad antiigi mõjud, välisseintes valge ja tumeroheline
marmor. Fassaad hiljem taastatud, kuid sarnaneb algkujule. Nelitise kohal
elliptiline kuppel. Sisekujuduses leidub kuulsaid ja uhkeid detaile.
Pisa kellatorn
Pisa kellatorn ehk kampaniil ehitamist alustati 1147.a., vajus algusest peale viltu
--vundamendi all liikuv liiv, vundament üldse vilets. Peale kolme korruse
valmimist ehitus katkestati, kuid hiljem ehitati ikkagi valmis. Seal on 294
trepiastet. Kõrgus ca 57 meetrit.
Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva
olukorra--nüüd suured päästeaktsioonid, ühe seina äärde olid laotud
metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud
trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks.
Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed
kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki.6 korrust. Tornis
võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib
suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001).
Pisa toomkiriku ristimiskirik
Pisa ristimiskirikut hakati ehitama 1153. a. Mõeldud kaheksanurkse ehitisena,
aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest
on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone
sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile.
Mainzi toomkirik
Mainzi toomkirik valmis 1.saj., aga alates 1137.a. toimus ümberehitus, mille
käigus võlviti. Võlvimine on tehtud "seotud romaani süsteemis"-- kõik traveed
on ligikaudu kvadraatsed (ruutjad) ,iga kesklöövi travee kohta tuleb kaks
külglöövi traveed. Külglöövid on kaks korda kitsamad kui kesklööv. Hiljem
sama printsiibi järgi palju romaani kirikuid Saksamaal. Selles kirikus esineb
läänekoor, keskaegne ilme kõige paremini säilinud idaosas ja
sisearhitektuuris.