Linnuse skeem (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Arhidektuuri ajalugu referaat - Tallinna linnamüür

Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina teadvustunud üle poole, täpsemalt 1,85 km müürifronti ja 26 kaitsetorni. Palju maapealseid müüri-osasid on teadvustamata - majade seinadena, kruntidevaheliste müüridena jms. Tänu Tallinna maapinna kiirele tõusule (peamiselt täitmise tõttu) on maapinnas säilinud kõikide tornide alumised osad ja kogu linnamüüri alumine osa. 3 ringmüür - linnuse, kindlustatud linna v. küla ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega. Tihti on linnustel sisemine ja väline ringmüür ja nende vahel ümbriskäik või väljak 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr 5 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST 4 1

Arhdektuuri ajalugu

17

docx

Linnamüür

värava vahel, Taani Kuninga aia kõrval. Nime sai 14. sajandil rajatud Tallitorn selle kõrval asunud tööhoovi järgi. Torni ülaosa sai 1577. aasta pommitamisel kannatada ja lagunes hiljem. 16. sajandil kasutati torni ka vanglana kergemate süütegude puhul. 19. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda. Tänapäeval asub Tallitornis kohvik. Pikk Hermann Pikk Hermann on Tallinnas asuva Toompea linnuse edelatorn. Torni esimene osa ehitati aastatel 1360­1370, 16. sajandil torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit.[viide?] Pika Hermanni kõrgus on 45 meetrit.[1] Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. 12

Ajalugu

5

doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Feodaalid sõdisid omavahel üsna tihti, rääkimata siis välisvaenlaste kallaletungidest.

Ajalugu

32

doc

Tallinna ajalugu

Enamike kinnistute käekäik on dokumentaalselt alates 14. sajandist kuni tänapäevani pidevalt jälgitav. Seega kujutab Tallinna vanalinn endast üle-Euroopalise ning ka ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust. 1. KUJUNEMISLUGU Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid

Ajalugu

14

odt

Linnamüür

TALLINNA TEENINDUSKOOL Caroliine Sagaja 011MT Linnamüür Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2007  SISUKORD · Sissejuhatus ........................................................................................................2 · Linnamüür ...........................................................................................................3 · Linnamüüri ehitised............................................................................................ .4 · Pika jala väravatorn ............................................................................................. .4 · Suur Rannavärav............................................................................................. ...4 · Harju värav ................................................................................................... ..4-5 · Viru värava eesvärav.............................................

Ajalugu

11

doc

Toompea loss

Arvan, et sed lugeda on hariv, huvitav ning pärast selle lugemist tead juba palju rohkem Toompea lossist. 3  Toompea loss Toompea loss on üks Eesti vanimaid ja suurejoonelisemaid arhitektuurilisi komplekse. Loss ehitati 13.-14. sajandil, See asub järsu pankranniku ääres 50meetri kõrgusel merepinnast. 14.sajandi lõpul rajati Toompea linnuse edalanurka torn nimega Pikk Herman. 48- meetrise Pika Hermani torni tipus lehvib sini-must-valge Eesti lipp. Lossi ajalugu Ajalugu Toompea lossist on Eestimaa valitsejate lugu. Iga valiteja ehitas ning kindlustas seda hoonet oma vajasute järgi. Vahetusid ajad ja velitsejad, muutusi võim. Lossile endale pole aga aeg midagi halba teinud. Turvaliselt kindlustatud hoone on olnud põhimõtteliselt vallutamatu. Teda pole laastanud tulekahjud. Toompea lossil on

Ajalugu

5

doc

Gootika spikker

variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- korrapärase nelinurks müüriga piirat ala, esialgne Mõõgavend ehit linnus Toopeal, samut Narvas, Rakveres ja Põltsamaal. 14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka

Kunstiajalugu

43

pdf

Toompea

TALLINNA VANALINN - TOOMPEA  Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu ­ algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate ­ asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed  Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn

Kunstiajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)