Eestlaste jaoks oluline – näitas, et sakslased ple võitmatud. Liivlastest said eestlaste vastased. o 1211 Piiskop Albert korraldas suhteb Polotskiga – need ei olnud enam sõjas faktorid. Sakslased koos liitlastega piirasid Sakala tähtsaimat keskust, Viljandi linnust. Sõlmiti vaherahu, linnus jäi eestlaste kätte. Sõjas osalesid pooled eesti suurematest maakondadest – Ugandi, Sakala, Läänemaa, SAAREMAA, Harjumaa, Revala Turaida sõda Saarlaste eestvedamisel. Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu
kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma rahvuslipu Danebrogi saamislugu. Seejärel tegelesid sakslased ja taanlased Põhja-Eestis võiduristimisega. Kusjuures ristiti üle teiste poolt ristitud inimesi ning isegi hukati neid, kes teistelt ristimise vastu võtsid. 1220 – rootslaste sõjakäik Läänemaale. Oma kuninga Johani eestvedamisel hõivati Lihula linnus. Aga niipea kui kuningas põhiväega Eestist lahkus, piirasid saarlased linnuse sisse ja lõid rootslased täielikult puruks. 1222 – 1223 – eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest lahti. Algas see Saaremaalt, kus kohalikud purustasid kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. Sõnum saadeti üle kogu Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine. Viljandi linnuses tapetud
Viljandi keskajal Viljandi linn on saanud alguse kalastajate ja küttide lõkkeasemetest.Viljandi kui asula elanikud muutusid paikseks arvatavasti eelmise aastatuhande lõpul.See oli aeg , kui algas laiaulatuslik kaubavahetus Bütsantsi ja Lääne-Euroopa vahel, mööda Ida-Euroopa lõputuid jõgesid, Mustalt merelt Läänemerele. Ürgoru kõrged kaldad ja uhteorud Viljandi järve ääres võimaldasid rajada linnuse ning kaitsta oma kodupaika ja vara. Kindel linnus võimaldas talvituda ja välismaa kaupmeestel kohalike vanemate kaitse all ning talvel kokku osta ja ladustada kaupu. Tuleb tõdeda, et see on Eestis talvituvate Hansa kaupmeeste esmamainimine 800 aastat tagasi. Tõenäoliselt ovõis kaupmeeste talvituspaigaks olla Viljandi. Viljandi linnus oli tollal hästi ehitatud ja nii kindlameelsete võitlejatega mehitatud, et suudeti Vilajndit kaitsta Mõõgavendade ordu ja Riia kaupmeeskonna poolt ettevõetud rünnakute ja
Toompea loss Pikk Hermann Tallinna rajamine Tallinn 2018 Tallinn enne kirjalikke allikaid Härjapea jõgi, Keldrimägi Iru Lindanise linnus Tallinna esmamainimine 1154 Al-Idrisi Väike, suure kindluse taoline linn Koluvan - qlwry Tallinn Taani võimu all Läti Henriku kroonika 1219.a kuningas Valdemar II Valge ristiga punane lipp Mõõgavendade ordu Stensby leping Lübecki õigus 13.saj lõpp Hansa Liit Tallinn Saksa Ordu võimu all 1364.a müüs Taani valdused Saksa Ordule 1347.a valduste valitsemisõigus Liivimaa harul Ordulinn Oluline kaubanduslinn Toompea Loss
1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni
Lauluväljak-Pirita) ja jalutustuuri Tallinna vanalinnas (algus Toompea lossi juurest, lõpp Raekoja ees). Pileti hind täiskasvanule on 20.00 , laps kuni 14 aastat 10.00 ja alla 6.00 aastased põnnid saavad ekskursiooni tasuta. 2. KURESSAARE PIISKOPILINNUS 2.1. Kuressaare Piiskopilinnusest Kuresaare Piiskopilinnus on ainus enam-vähem täielikult säilinud konventlinnus Liivimaal ja kogu Baltikumis. See oli üheks Saare-Lääne piiskopi residentsiks. Linnus on rajatud 13.sajandi teisel poolel. Kuigi täpselt pole teada kuna linnus rajati, on teda esmakordselt mainitud alles 1381. aastal. Kuresaare Piiskopilinnus on Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht. Ekspositsioon tutvustab Saaremaa ja ka Kuressaare ajalugu ning sealset loodust. Saaremaa Muuseumile pandi alus 17. veebruaril 1865. Algselt asus see Kuressaare Gümnaasiumi ruumides. 1892. aastal asus muuseum Kuressaare linnuses. Vahepeal veel muudeti selle asukohta, kuid 1925.
· Varssavi sümboliks on ühel vanalinna väljakul seisev "Väike merineitsi". · Kuju valmistati aastal 1855 kunstniku ja skulptori Konstanty Hegeli poolt. · Kaunis poolnaine-poolkala on juba alates keskajast olnud Poola pealinna sümbol. · Aastal 1792 otsustati merineitsit kujutada ka Varssavi ametlikul linnavapil. Malborki ordulinnus. · Malborki ordulinnus oli Saksa ordu kõrgmeistrite residents. · Linnus ehitati mitmes järgus 13.- 15. sajandi jooksul. · Linnus koosneb kolmest tellisehitisest. · Ehitis on üks täiuslikumalt säilinud ja suurimaid gooti stiilis linnuseid Euroopas. Püha Maarja kirik Gdanskis. · Püha Maarja kirik on gooti stiilis kirik,mis on ehitatud aastel 1343- 1502. · Kirik hävis II maailmasõja ajal täielukult ja hiljem taastati. · 25 000 inimest mahutav kirik on maailma suurim telliskividest
Inga Konovalova 7.10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid k...
Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika Tööriistad olid paremini töödeldud, savinõude kasutamine, matmiskombe tekkmine Nöörkeraamika Veelgi paremini töödeldud tööriistad, uued tööriistad,mis olid vajalikud maaharimiseks, matmiskombe edasiarendamine Linnuste tüübid Mägilinnus- rajatud üksikutele igast küljest looduslikut kaitstud küngastele Neemiklinnus- mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitaud linnus. Kunstlik vall püstitati üksnes seljakupoolsele küljele. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad suurt kõrgete otstega voodit (nt Kalevipoja säng) Ringvall-linnus- võimsate 8-10 meetri kõrguste paekividest laotatud vallidega linnused Linnus-asula- paiknes enamasti linnuse vahetus naabruses, püsivalt asustatud Muinasaja lõpu tegevusalad
Eestis, sest sealt tuli kõige rohkem muid rahvaid. LINNUSED:1)Mägilinnused- (Otepääl) looduliku kõrgendiku peale ehitatud. Otepää linnus kujunes Kagu-E keskuseks 2) Neemiklinnused-looduslik poolsaar järve või jõe ääres, mdia 3 küljest kaitseb vesi ja ühele poole rajatakse vallikraav.Nt
Oli enamasti sisehooviga ja kolmekorrusseline (alumine-kaitsekorrus, teine- kirik, koosoleku ruumid, söögisaal, kolmas-magamisruumid). Oli mitu tiiba, mida ühendasid ristikäigud. Tuntumad konvendi tüüpi linnused: Viljandi lossimäed(kõige suurem, sai valmis 14.sajandil) Linnused muutusid linna üheks osaks (Tallinna linnus) hiljem lisati müürinurkadesse tornid (Viljandi linnus oli võimsaim ja suurim, seda hakati ehitama aastal 1224. Osaliselt tellistest, osaliselt maakividest. Aastal 1560 see linnus alistus Vene vägedele ja on siiani varemetes) Pesuvesi majadest uhuti tänavale, see ei olnud eriti hügieeniline, kuigi see puhastas tänavaid. Kuna majad olid üksteise kõrval tihedalt koos oli tulekahju korral oht suur. Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid
rahvast ristima . saarlaste malev vallutas Lihula linnuse ja tapeti üle 500 rootslase, sellega nurjati rootslaste katse Eestimaal kanda kinnitada. Vabadussõja lõpp Pärast rootslaste purustamist võtsid taanlasedvabadusvõitluse juhtimise enda kätte ja 1221.a. üritati koos teiste maakondadega vallutada Tallinnat. 1222.a. saabusid taanlased Saaremaale ja hakati rajama kivilinnust. Saarlased koondasid suured jõud ja hankisid Varbola linnusest kiviheitemasinaid, kokku 17. Linnus vallutati ja taanlased lahkusid. Eestlased seadsid endale eesmärgiks kogu maa vabastada taanlastest ja sakslastest. Kõikjal ehitati kiviheite masinaid. 1223.a. rünnati Viljandi linnuses sakslasi, kellest osa tapeti ja osa pandi jalapakkudesse. Järvamaa rüütlite pealik võeti kinni, tema süda kisti elusalt rinnust, seejärel praeti ja söödi ära. Tartusse ja Otepääle saadeti riideid ja mõõke, mis olid koos sakslaste verega. Tapetud sakslased jäeti põllule vedelema
Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn. 3) kastell-linnus Oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Selline oli esialgne, mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, samuti Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnuse algvorm. 4) konvendihoone 14. Saj valitsevaks saanud korrapärane linnusetüüp.
· Kohaliku kiriku sõjaline tiib · Peamine vahend Eesti ja Liivimaa vallutamisel · Tema juhtimisel vallutati kiiresti Läti ala · Kõik vallutatud alad pühendati Neitsi Maarjale · 1208 tehti esimesed retked Eesti aladele VÕITLUS 12081212 Retk Ugandisse 1208 sügisel · Põjenduseks väide, et eestlased olid rünnanud Varem Saksa kaupmeni · Maakond rüüstati põhjalikult · Paljud külad põletati, elanikud tapeti · Otepää linnus vallutati ja põletati Võnnu Piiramine 1210 · Tähtsaim vabadusvõitluse sündmus · Võnnu oli ordu tähtis tugipunkt · Piirati 3 päeva, siis eestlased lahkusid Ümera Lahing · Äkkrünnak eestlaste poolt Sakslastele · Ümera mestas Viljandi piiramine 1211 talv · Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult
Lübecki linnaõiguse. Need faktid pärinevad Vatikani arhiivist ja Henriku Liivimaa Kroonikast, andes seega usaldusväärse ülevaate Tallinna kui ametliku linna tekkimisest. Küll aga ei mainita seal midagi olulist varasemast Tallinnast kui asulast ning selle tekkest. Tallinna tekke problemaatika kirjalike allikate põhjal Läti Henrik kirjeldab taanlaste maandumist Lindanise juures: "Kõik nad maabusid oma sõjaväega Rävala maakonnas ja asusid Lindanisse, mis oli varem olnud rävalaste linnus, ja lammutasid vana linnuse". Me teame, et taanlased rajasid enda linnuse praegusele Toompeale, seega pidi seal ees olema eestlase linnus juba omajagu aega varem. Linnus viitab aga asula olemasolule kuskil läheduses. Paraku ei maini Henrik eestlaste asulat kohta Lindanise linnuse juures midagi, veel vähem selle tekkest. Henriku kirjapanduga langeb vastuollu 13. sajandi 20ndate keskpaika dateeritud Riia linnaõiguse käsikirjakatke, millga samasse aega langevad ka osa Henriku teateid
majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist. - sõda kestis vaheaegadega 30 aastat. - 1210. aastal laienes sõda Läänemaale ning 1212. aastal haarati sõtta ka Kesk- ning Ida-Eesti. - 1220. aasta lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti mandriosa alistatud ja enamik inimesi ristitud. Saaremaa oli veel vallutamata. - 1227. aastal alistus piiratud Valjala linnus ja seejärel kogu saar. 6. Orduriik - Pärast kaotust 1236.a. Saue lahingus ühendati Mõõgavendade ordu Saksa orduga. Orduriigi keskuseks oli algul Riia, seejärel Võnnu. - jagunes väiksemateks üksusteks: foogtkonnad ja kontuurkonnad. - Orduliikmed jagunesid: rüütelvennad, teenijavennad(sepad,pagarid), preestervennad. - Riia peapiiskopile allusid Tartu, Saare-Lääne, Kuramaa piiskop. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile.
Kalevipoja haud Kalevipoja haud paikneb 6 km kaugusel Kuremäest, Vasknarva maantee ja Kivinõmme metsa viiva tee vahel Kivinõmme metsas Mäge, kus asub Kalevipoja haud, kutsutakse Kalevipoja mäeks Suur Munamägi Suur Munamägi asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka Baltikumi kõrgeim mägi. Suure Munamäe tipus asub vaatetorn nii saab 346,7 meetri kõrguselt vaadata Eestimaad 50 km raadiuses. Rakvere linnus Rakveret on esimest korda mainitud ajalooallikates 1226.a Ordulinnus ehitati 1252.aastal eestlaste Tarvanpea linnuse kohale. Arvatakse, et selle nimi Wesenbergh tuleneb alamsaksa sõnast wesent, mis tähendab tarvast. Panga pank Panga (Mustjala) pank asub Saaremaa põhjarannikul Panga küla lähedal. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn
1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt välja venitatud hoone. Linnuse sissepääs (väravaava) paiknes lääneküljel. Võimalik on, et mõis eksisteeris juba 13.-14. sajandil,
Teised liidust osavõtjad: Eestlaste kuningad Paides 4. mai 1343 jõudsid ordumeister ja eestlaste saadikud Paidesse läbirääkimistele Eestlaste saadikud: 4 kuningat, kes valiti Tallinna lähistel, ning 3 sulast Eestlased surmasid sakslased ja asusid vägedega Tallinna lähedale laagrisse konflikt Järva foogti sõjasulased tapavad eestlaste saadikud Venelased piiravad paidet 1558. a juulis Tartu venelastele paanika Rakvere, Põltsamaa, Laiuse jpt linnused jäetakse maha Paide linnus püsib, Caspar von Oldenbockum lööb venelased tagasi, naasid kahe aasta pärast Russowi teatel oli Oldenbockum koguaeg linnuses, Renneri sõnul aga juhtus ta 8. augustil linnuses olema, otsustas mitte alistuda Paide linnus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan kuulamast
Tugeva sõjalise jõu abil õnnestus liivlased alistada ja ristiusku pöörata. Latgalite ülikud andsid oma maa aga erilise vastupanuta sakslaste ülemvõimu alla. I PERIOOD (1208-1212) 1208. Vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi, mille ajendiks oli see, et ugandilased oli röövinud enne Riia linna asustamist Venemaale suunduva saksa kaubavoori. Sakslasi õhutasid ja toetasid latgalid, kellele eestlased olevat suurt kahju teinud oma sõjakäikudega. Põletati Otepää linnus. Ugalased võtsid sakalased appi ja tegid vasturetke latgalite maile. 1210 Võnnu piiramine. Võnnu oli Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. Eestlased olid agarad ja edukad, kuid neljandal piiramispäeval lahkuti, sest kuuldi, et tulemas on Riiast suur abivägi võnnulastele. Ümera lahing. Sakslased, liivlased ja latgalid jälitasid eestlasi, kuid need jäid Ümera jõe äärde varitsema. Seal tormasid nad vaenlasele ootamatult kallale
Lubimõrdi kasutuselevõtt, suured linnused 13.saj ehitati enamus suurtest linnustest Võrreldes L-E kindluseid vähe Enamasti suured kastell-linnused Kuressaare piiskoplinnus on kõige apremini säilinud - ehit. 14.saj II poolel kokku ~ 50 linnust, 40 ehitamist alust. 14.saj. Suurim Paide torulinnus, hiljem ehit. Ümber kastell-linnuseks Viljandi ordulinnus suurim kastell-linnus - erakordselt tugevasti kindlustatud - valmis enne üriöö ülestõusu - ordunõukogu esimehe residents linnus Toompea linnus - tugevasti kannatada saanud, ümber ehitatud - mäekünkal müür paremini sõilinud (originaal) -1917 põletati maha, hiljem vangla - poleväga suur, ehit. Taanlaste poolt. Rakvere ordulinnus, Narva linnus, Haapsalu piiskoplinnus on restaureeritud Konvendihoone tähtsamad ruumid: - kapiitlisaal- nõupidamised -refektoorium- söökla - dormitootrium- suur magamissaal - foogt- piiskopi linnuse kabel Tallinna kaitesmüür - säilinud suht hästi 2-2,5km
· kuninga ja kõrgaadli residentsid, kus pole lihtrahvast ja saab jahti pidada · François oli mitmete losside ehitaja või täiendaja Blois' lossi õue trepp tema nimega · uutest lossidest tähtsaim Chambord · esindab segastiili linnused ja palazzod · peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide
Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik. Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased. Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241. Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256. aastal, esialgu Narva jõe ida kaldale. 1277. aastal kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva Hermanni linnus ja Jaanilinna linnus. Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. 1558. aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi sõda ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi vägede poolt. Aastatel 1558–
laius ulatub kuni 200 meetrini. Kuni 24 meetrit kõrge ja ja 150 meetrit pikk Taevaskoda on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Taevaskoda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rakvere Linnus Rakvere ordulinnus asub LääneVirumaal ja ta on olnud muinasViru suuremaid linnuseid. 14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid. Viljandi linnus langes teistkordselt. 1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu korda Tartut valluada, esimesed katsed ebaõnnestusid, Meelitati vürsti Venemaale tagasi minema. 1224 – sakslased tulid liivlaste ja latgalitega. Piirasid 8 päeva Tartut, korraldasid tormijooksu, vallutasid linna. Sellega oli Muistne Vabadusvõitlus mandril lõppenud. 1227- korraldasid sakslased sõjakäigu Saaremaale. Kõigepealt vallutati Muhu linnus, tapeti kõik
Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud. Aastaks 1208 olid kõik latgalid ja liivlased ristitud. 1208-1227 Eesti muistne vabadusvõitlus. 1210- ÜMERA LAHING.(Eestlaste võit) 1210 korraldasid idaslaavlased Ugandisse retke. 1211 jõuti ristimiseni Viljandi linnuses ( Kuuendal päeval andis linnus alla- veepuudus, haavatud, toidupuudus) 1212-1215 TURAIDA VAHERAHU 1217- Ugandi mehed palusid abi sakslastelt, venelaste vastu. Retk Venemaale. 21. September 1217- MADISEPÄEVA LAHING (Lembitu- 6000 meest, eestlased kaotasid).Toimus Viljandi lähistel. 1218. Taani Riigipäev. Albert ja Teoderich palusid Taanilt abi. 1219. sekkusid taanlased. Lindanise linnus-tugipunkt. Dannenbourgi lahing-Lipp tuli taevast alla. Toompea linnus. 1219/1220 nn. Võiduristimine.
tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid linnus-asula-asustuse tüüpolukord, kus linnus ja asula olid üksteisele lähedal 14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID
Enn Palm Gunnar Pentsop Valla peamised tegevusalad Rakvere valla üks peamisi tegevusalasid on põlluharimine. Rakvere vallas tegutsevad ka palju väiksed ettevõtteid, mis kaevandavad karjäärides liiva ja tegutsevad metsamajandusega. Valla vaatamisväärsused Rakveres vaatamisväärsused on näiteks linnus,keskväljak,spordikompleks ja ka tarvas mis asub linnuse kõrval. Rakvere vallas on ka palju vanu mõise mida saaab külastada. Veltsi ja Kloodi Tallinn-Narva maanteel Haljala teeristist umbes 3 km lõunapoole asub Veltsi mõisamaakividest hooneteansambel: viinavabrik, kuivati, meierei ja moonakatemajad. Kenas korrastatud pargis asub 19. saj lõpul, von Dehni ajal valminud punastest tellistest härrastemaja. Veltsist 1,5 km lõuna suunas asub Kloodi mõis, mis sai nime Clodtide suguvõsa järgi
praegune keskkonnaseisund. Teiseks eesmärgiks oleks leida võimalikud lahendused linna keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA AJALOOST JA HETKESEISUNDIST 1.1. Põltsamaa linna ajalugu Põltsamaa asus 13. sajandini Mõhu muinasmaakonnas. Varasemad andmed linna ajaloost ei ole täielikult säilinud. 13. sajandi teiel poolel rajati põltsamaale Liivi ordu linnus. Linnuse rajamisel Põltsamaale oli määravaks soodne asukoht Pala jõe ületuskohal ristusid tolleaegsed põhimagistraalid Tallinn-Tartu ja Viljandi-Laiuse-Narva. Paksude müüride ja sügava vallikraaviga linnus valmis 1272. aastal. Kiralikest allikatest on teada, et Liivi ordu ja Moskva suurvürstiriigi vahelise sõja käigus põletati Põltsamaa linnus ja alev 1502. aastal Vene vägede poolt maha. 1558. aastal võtsid Moskva tsaaririigi väed Pavel Petrovits
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
ringvallid, Eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare.
hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad). Linnust on esmakordselt mainitud 1116. aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid. 13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh.
Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud. Anda dateeritult ülevaade muistse vabadusvõistluse käigust, osapooltest, olulistematest lahingutest. MUISTNE VABADUSVÕITLUS (MVV) 1208-1227 Muistse Vabadusvõitluse peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja vormi. 1. 1208.a toimus sakslaste esimene sõjaretk Eesti aladele, rüüstati Ugandi maakonda ja hävitati Otepää linnus. 2. Eestlased tegid vasturetke 1210.a, kui hakati piirama Võnnu linnust (Ümera lahing). 3. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. 4. sõlmiti 1212.a vaherahu kolmeks aastaks. 5. 1215.a kevadel korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale 6. 1217.a talvel piiras suur Novgorodi vägi ümber Otepää linnuse.
kaevurid seda aastakümneid tegid. Mööda rööpaid liikuvalt serveerimislaualt pakutakse kaevurisuppi, pekiga kaevurileiba ning täiskasvanutele soovi korral ka pitsike kangemat napsu. The Irish Embassy Pub-on ainulaadne koht, mis pakub klientidele iiripärase toidu ja joogi kõrvale ka meeleolukat ja sõbralikku seltskonda. Majutuskohad maakonnas. Narva hotell-asub Narva kesklinnas, rongi- ja bussijaama vahetus läheduses. Ühele poole jääb Narva linnus ja teisele poole jõgi. Hotellis Narva on kohapeal restoran, fuajeebaar, konverentsiruum, banketisaal ja valvega parkla. See on arvustuste põhjal külastajate lemmikpaik sihtkohas Narva. Keskmine hind öö kohta: 30 Hotell Inger-Hotell Inger asub Narva kesklinnas ning on lühikese jalutuskäigu kaugusel Narva linnusest ja 17. sajandist pärit bastionitest. Külalistele pakutakse tasuta WiFi-ühendust ja privaatset parkimist.Kõigis hotelli Inger tänapäevastes
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik,
KLAASIMAAL Vitraaz koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad, mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde, kirkad värvid, eesmärgiks jutustav sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid nin...
Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti Henriku kroonika 1208 - saksa ristirüütlid, ristiusu levitamine 1210 Ümera lahing, võit 1211 Viljandi linnus, kaotus, ristimine 1212 Turaida vaherahu Katk, näljahäda 1212 abi venelastelt 1217 Otepää linnus, sakslased lahkuvad 1217.a 21.sept Madisepäeva lahing, kaotus, sakslaste võit 1219 Taanile Lindanise (Tallinn) 1220 Rootsi võttis Lihula linnuse Liivimaa, maahärrad 1222 taanlased Saaremaal, võit 1224 Tartu vaenlastele 1227 Saaremaa vaenlastele, muistse vabadusvõitluse lõpp Liivi ordu, ordumeistrid, Tartu ja Saare-Lääne piiskop, Põhja-Eesti Taani kuningale
Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid
Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski . Lk 6 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4neEesti_madalik Eesti atlas . http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 http://www.google.ee/search?hl=et&q=l%C3%A4%C3%A4neeesti %20kivimid&gbv=2&gs_sm=e&gs_upl=1570l9561l0l10243l27l26l4l10l10l0l3 57l2665l1.2.5.3l11l0&um=1&ie=UTF 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi Google otsingumootor. Lk 7
oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi kuningas Johan I Sverkersson. Tema huvi Läänemere idarahvaste ristimise vastu oli suur ja nüüd võetigi ette ka ristisõda eestlaste vastu. 1220. aasta kevadsuvel maabus kuningas koos oma hertsogitega (jarlid) Lihula linnuse all. Koheselt alustati ristimise ja kirikute ehitusega.
1230. a. kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn allus 12191227 ning 12381346 Taani kuningale, vahepeal 1227-1237
Sellel aja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, aga nende kasutusiga polnud pikk. 8. saj paiku hakati ehitama tunduvalt rohkem linnuseid. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall, mis tehti esmajoones liivast ja neid hoidsid koos palkidest seinad. Arheoloogid jagavad need mitmesse eri rühma nt mägilinnused, neemik linnused, ringvall- linnused ja mõni linnus mis meenutas suurt kõrgete otstega voodit sai nimetuse- Kalevipoja säng. Linnus-asula : Linnuse vahetus naabruses paiknes avaasula. Linnuste kaevamistel leitud relvad räägivad võitlustest. Suur osa rahvast elas siiski tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal kasutati mitmeid erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse
Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera jõu äärde varitsema. Ümera- äärses metsas tungisid eestlsaed ootamatult vaenlastele kallale. Eestlaste võit.
Muinasajal jagati Eesti maakondadeks: Saaremaa; Hiiumaa; Läänemaa; Reval; Virumaa; Harjumaa; Järvamaa; Alempois; Nurmekund; Mõhu; Vaiga; Soopoolitse; Sakala; Jogentagana ja Ugandi. Maakonnad jagati omakorda kihelkondadeks ja need omakorda küladeks. 1. Vanem MuinasEesti rahvajuht, keda nimetati ka kuningaks ning rikkaks. 2. Linnus Tugevdatud ehitis, mis oli ehitatud vaenlase eest varjumiseks. 3. Arbuja Ennustaja, tähtis elavate ja hingedemaailma vahendaja. 4. Tarapita Eestlaste ainus muinasjumal, keda austati Saare, Viru ja Läänemaal.
Veel iseloomulikku: Antiikkunsti mõjud fassaadid kaetud eri värvi marmorist mustriga. Torne polnud, neid asendasid kiriku kõrval olevad kellatornid. Prantsusmaa Notre Dame de la Grande kirik Poitiers's. Saint Sernini katedraali Toulouse'is. Cluny kloostrikirik. Tornlinnus Dinant'is. Saksamaa Mainzi toomkirik. 980-1137. Idafassaad Wormsi toomkirik. St. Michaeli kirik Hildesheimis. Wartburgi linnus Eisenachis. Inglismaa (ka Normannide stiil) Toweri linnus Londonis. Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.
*Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised. All olid majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknesid kirik, rüütlivendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuni) eluruumid
venelastega. Otepää linnuse piiramine, sakslased olid kohustatud kogu eestist lahkuma. (Sinna alla kogunes Venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi) . 2) Eestlased tahtsid oma võitu arendada ja plaaniti minna Riiat ründama, koguti 6000 meest Lembitu juhtimisel.Madisepäeva lahing, mille eestlased kaotasid. Suri Lembit. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II , kes maabus suure laevastikuga Rävalas. Tallinna kivilinnus, võidukas lahing. 1224 Tartu linnus , mida aitas kaitsta vürst Vjatshko Blyatj Suka , hõivati Augustis tormijooksuga. 1227 suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele, muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla, saarlased andsid alla , vastupanu näis lootusetu. Lasid end ristida. Analüüsi eestlaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
