Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
egle05
Õppematerjali autor
Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta. Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis, Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa). 2. Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310
sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev suurtükitorn pärineb 1470. aastaist (restaureeritud aastatel 1971.–1972). Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. Keskaja lõpus (1559. aastal) müüs piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. 17. sajandi alul mindi kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. 6
.............9 Tänud:.................................................................................................................................................11 Kasutatud Kirjandus: .........................................................................................................................11 2 Keskajast lühidalt Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus). Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerika territooriumile. Keskaja võib jagada kolmeks: Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg. Varakeskajal kujunes feodaalkord ja naturaalmajandus. Linnad tekkisid üle kogu Euroopa. Võim oli killustunud, polnud keskselt juhitud riike.
Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni
Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond Saaremaa. 1228. 1234.linnus
ümbritses lossi sisehoovi ja moodustas sisemise kindlustusvööndi. Mitmekordsed eelkindlustused olid sageli teineteisest vallikraaviga eraldatud. Ühest kindlustusvööndist teise ja linnusesse ning sealt väja pääses väravatornide ja rippsildade kaudu. 4 Miks üldse ehitati linnuseid? Karl Suure riigi lagunemisele järgnenud segaduste ajal hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupildi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemele rajati nüüd tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest pôlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja mugavamatele elamistingimustele. 5 Millest sõltus linnuse jõukus? Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest.
Mai L, Rasmus K. „Niguliste kirik“ 4 Pildid: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/34339/A-94-538.jpg?sequence=2&isAllowed=y https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f7/Tallinna_Niguliste_kirik_22- 03-2013.jpg/1200px-Tallinna_Niguliste_kirik_22-03-2013.jpg 5 2 Haapsalu linnus Gootika profaan ehitisi on Eestis äärmiselt palju, pea kõik linnused ja kindlused on selle stiili eeskujus rajatud. Üks hoone siiski paistis minu jaoks teiste seast väljal, nimelt Haapsalu linnus, kuna olen seal ise mitu korda käinud. Ehitis asub Haapsalu kesklinnas lossiplatsi tänaval. Linnuse valmimise ajaks loetakse, erinevate allikate põhjal, ligikaudu 12. sajandi lõpuks ning hoone valmis neljas etapis. Tellija ja arhitekti kohta info puudub, aga see kehtib üldjuhul iga
ristvõlvik. Ka pikihoone plaan moodustab peaaegu ruudu. Suhteliselt lai võidukaar ühendab koori ja pikihoone rahulikuks tervikuks. Valitsesid suhteliselt laiad ja madalal paigutatud võlvid. Eriti tüüpiline on kesklöövi silmapaistev laius, mille kõrval mõjuvad külglöövid kitsaste võlvkäikudena. Üldreeglina puudub suur läänetorn. Linnused: Vallutustest rüüstatud maal oli feodaalide esimeseks ülesandeks taastada purustatud linnused, nende tugevdamine. Esimeses järjekorras püüti taastada või ümber ehitada eestlaste linnuseid. Neid täiendati, parandati või ehitati põhjalikult ümber. Tüpoloogiliselt vanem aja arenguliselt kõige otsesemalt eestlaste kindlusehitisega seotud linnuserühma moodustasid need linnused, mille ehitamisel lähtuti esmajoones looduslikest kaitsetingimustest. Nende põhiplaan on tavaliselt korrapäratu, sest kaitses etendas peaosas tugev ringmüür, mis jälgis looduslikku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid