Tähtsaim motoriseeritud liiklustee on Kose-Käbli maantee. Metsateedel saab liikuda nii jalgrattaga kui ka jalgsi. Sõlmpunktiks on Hämsa kõrts. Maamärgiks on kaasik minu maja kõrval, teist sellist kaasikut Meegomäe külas pole. Kuna Meegomäe külas tänava nimesid pole, ei oska ma küla piirkonniti ära jagada , minu jaoks on see küla üks tervik. Küla plussideks on : kokkuhoidvad elanikud looduslähedane keskkond turvaline (naabrivalve) Võru linnale väga lähedal metsas on võimalik tegeleda tervisespordiga palju erinevaid üritusi külas, nii lastele kui ka täiskasvanutele Küla miinusteks on: mõned teed on väga kitsad , suvel mahub autoga liiklema, kuid talvel on vahepeal mõned väiksemad teed suletud tänava nimede puudumine ülekäiguradade puudumine bussipeatus liiga kaugel pood kaugel
aasta juulis ja Hoone arhitekt on Jean Nouvel. Torre Agbar on 144,4 meetriga kõrguselt kolmas hoone Barcelonas. Sel on 38 korrust, neist 4 maa-alused. 2.Skulptuur-on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval, mille peamiseks väljendusvahendiks on vorm. Tartus Vallikraavi tänaval asuv Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur. Skulptuuri autor on Tiiu Kirsipuu. Monument avati 30. mail 1999. aastal. Skulptuuri koopia kingiti 2004. aastal Iirimaal asuvale Galway linnale. Tarvas on tarvast kujutav skulptuur Rakvere Vallimäel. Kuju autor on skulptor Tauno Kangro. Kuju avati 15. juunil 2002. "Isa ja poeg" on Eesti skulptori Ülo Õuna skulptuur Tartus Küüni tänaval. Teos sümboliseerib eri põlvkondade suhet, kus lapsed üha vanematest üle kasvavad
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine (pakkuja), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol. Nõudmine- tahe midagi osta Nõudja- turult millegi ostja ...
Suvi-sügis venelaste edukad vastupealetungid sakslastele Saksa üksused lahkuvad Kreekast, Sõda Euroopas lõppenud Albaaniast, Jugoslaaviast Septembris langeb Itaalia sõjast välja Jaapani purustamine USA tuumapomm kahele Jaapani linnale: 28.11- 1.12 Teherani konverents Hiroshimale ja Nagasakile Churchill, Roosevelt, Stalin 2.sept Jaapani ja USA esindajad allkirjastasid Jaapani kapitulatsiooniakti. *Prantsusmaal teise rinde avamine *pealetung sakslastele Normandiast *NSV kohus kuulutada Jaapanile sõda
Seoses sellega draama osa kasvas. 16. Mis tähendab ,,Oikumeeni äärel" Inimese poolt asustatud maailma äärel olema. 17. Sophoklese roll teatriajaloos Sophoklese tähtsus väljendub kolmanda näitleja sissetoomisega, dekoratsiooni kasutusele võtt ja kooriliikmeid 12-15. Teada on, et ta on kirjutanud 123 näidendit, aga säilinud on aint 7. 18. Trooja hobune? Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose "Iliasest". Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud, tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes. 19. Oidipuse loo taga on mis motiiv? Selles maailmas hukkuvad ka need, kes pole karmi saatust ära teeninud. Täiuslikku õiglust pole olemas. Süül ja karistusel pole omavahelist seost. Pahe võimutseb ja hüve alistub. 20. Homerose tähtsus kultuuris?
ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis.
kaitseala piire. Inimtegevus ja keskkonnaohud · Järvede veetase on langenud keskmiselt üle 4 meetri, mis on halvasti mõjunud põlevkivikaevandusi, Oru turbaraba ja muu. · Järvede lõikes on veetaseme langus erinev, enamasti 1-7 meetrit; kõige suurem on see Liivjärves 7,2 m. · Rohke pinna- ja põhjavee tarbimine on kaasa toonud järvede eutrofeerumise. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Keskkonnaprobleemid (EL 2012) Inimtegevuse otsene mõju · Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallamisega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. · Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju
Saadeti teele mees ainsa võimaliku liiklusvahendiga - koerarakendil. Paukus 50° -ne pakane ja möllas lumetorm. Teiste ees jooksis rakendi juhtkoer Baltoo. Teekond kestis peaaegu puhkuseta viis ööpäeva. Joosta oli ränkraske. Nõelteravad jääkristallid tungisid valutavatesse käppadesse, hanged olid väga sügavad. Rakend jättis selja taha verise raja - koerte käppade all polnud enam kübetki nahka. Sellise hinnaga tõid tublid koerad vaktsiini kannatavale linnale. Inimesed olid päästetud...........................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................13 LISAD......................................................................................................14 Lisa 1. Alaska kaart.............................................................................................
Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa. Athena-(Vaste Rooma mütoloogias on Minerva)Oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis alati ühiskonnas õiglust. Sündis Zeusi peast ja oli ka ta lemmiklaps. Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna. Apollon-(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg. Jahijumalanna Artemise kaksikvend. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ükskord ,kui ta ketas heitis,viskas ta kogemata ketta oma sõbrale vastu laupa ja purustas selle. Apollon oli väga ehmunud ja ta läks võttis oma sõbra kätele ja püüdis teda elustada,kuid oli juba liiga hilja. Apollon põlvitas
Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti riigihümn Mu isamaa, mu õnn ja rõõm muusika Fredrik Pacius
Viljandi raekoda - Raekoja hoone on üks neljast vanemast säilinud kivimajast linnas, mis ehitatud 1768-1774. Algselt kuulus maja J. N. Ottole. Hoone oli ehitatud kelpkatusega ja stiililiselt kuulus ta lõppevasse barokiajastusse. Kellatorn ehitati majale 1838 aastal, selleks ajaks oli hoone juba linna omanduses. Vanast majast säilisid vaid esimese korruse müürid. Täna asub hoones Viljandi Linnavalitsus. Viljandi rippsild - kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt. Sild on üle 50 m pikk ja seda on aegade jooksul ümber ehitatud, viimati 1995.a. Rieti maja - Arhitekt Karl Burmani poolt projekteeritud elamu on ehitatud 1914. a. ja kuulus fotograaf Jaan Rietile. Rieti tütre Hilja Rieti pojatütre Made andmetel on Posti tänava ateljees 14. veebruarist 1896 - 21. märtsini 1948 tehtud 79 386 fotot. Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest,
Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid. Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade ja kärudeta. Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid. Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu Texcoco järve soises ümbruses ning pani aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil. Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi, kus elas u 12 miljonit inimest. Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna varasemad kultuurid olmeegi ja tolteegi kultuur. Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul saarel. Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel kohal México.
Nõnda sündis Penicillium roquefort'i müstilisest alkeemiast, niiskuse ja kuivuse õrnast tasakaalust kuivanud leivatükil nagu imeväel Roqueforti juust. Roqueforti eelkäija Juba 3500 eKr oli Roqueforti juustu eellane väga hinnatud. Meie ajaarvamise alguses pidasid roomlased sellest pikantse mekiga maiuspalast vägagi lugu, ehkki seda ei kutsutud veel Roquefortiks. Umbes aastal 400, kui röövvõimud rüüstasid maakohti, seati Combalou mäe jalamil asuvale väikesele linnale ümber tugev kaitsevall. Alguses kutsuti seda Roca Forta (ladina keeles 'tugev kindlus') küla oli juba siis tuntud oma hinnatud sinaka juustu poolest. Hiljem nimetati linnake ümber"Roquefort-sur-Soulzoniks. Läbi sajandite on see juust köitnud Prantsusmaa ja Navarra suurimaid mehi: Karl Suur ehk Charlemagne, François I, Louis XIV kõik hindasid seda, samuti suured näitlejad ja kirjanikud, nt François Rabelais.
Linnades hakkasid kujunema uued tootmissuhted, mis viisid kapitalistliku tootmisviisi väljaarenemisele ning uue klassikapitalistide ning proletariaadi tekkimisele. Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki.
kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linna õiguslikuks aluseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaloal. Linnaõiguse eesmärk: tagada mõjuvõimu mingis piirkonnas, tagada turvalisus inimestele Kodanik – inimene, kes oli elanud linnas juba mõnda aega või oli linnas sündinud Kohustused Vahiteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest Õigused Linnakohus mõistus kohut Käsitöö, kaubandus Tollimaksudest vaba Linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutamine Linna valitses raad, kes kindlustas heakorra, sissetulekud jms linnas. Ülesandeks ka linnahuvide kaitsmine. Linnaühiskonnas koondusid linnakäsitöölised tsunftidesse. Skraa määras ära, mis tingimustel tsunfti saadi.
1. Mida kujutas endast Suur-Saksamaa idee? Mida võttis Hitler 1938.-1939. aastal ette selle idee elluviimiseks? (õp. Lk 86) Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa rajamine. Suur-Saksamaa idee oli teha Saksamaa taas sama suureks, kui seda oli kunagi olnud. Juba 1935. aastal eiras Hitler avalikult Versailles' rahulepinguga Saksamaale seatud relvastuspiiranguid: alustati marsiarmee ja mereväe loomist. Märtsis 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuna Austerlased vastupanu ei osutanud, kuulutas Hitler selle maa Saksa riigi osaks. 1939. aastal vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. 2. Müncheni kokkulepe - mis aastal ja miks sõlmiti, osalenud riigid, vastuvõetud otsus, selle otsuse tagajärg (nii kohene kui hilisem) (lk 86, 88); Müncheni kokkulepe sõlmiti 1938. aasta 29. septembril. Sest nii loodeti vältida sõda ja kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. Müncheni kokkuleppes osalesid Suurbr...
Kiievi vürstiriigi uhkuseks oli Püha Sofia katedraal. See on viielööviline kuppelkirik 13 kupliga. Peakupli poole tõusevad teised kuplid püramiidiliselt. Seinad kaetud mosaiikidega. Oma käega pani vürst Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimir-Suzdali vürstiriigis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus
two weeks´ holiday kahenädalane puhkus today´s papers tänased ajalehed a 100 yards´distance sajajardine kaugus an hour´s drive tunnine sõit 3) ilma järgneva nimisõnata tähistamaks maja, kauplust, ettevõtet jms. (puuduvad sõnad on :house, shop, place jt.) at Mr Brown´s Mr Browni juures at the baker´s leivakaupluses to the butcher´s lihapoodi the chemist´s apteek at Harrod´s Harrodi kaubamajas 4) tähistamaks kuuluvust linnale, riigile, maale (siin on tavaline ka of- konstruktsioon) Tallinn´s largest hotel Tallinna suurim hotell London´s squares Londoni väljakud Germany´s industry Saksamaa tööstus Kuuluvust saab inglise keeles väljendada ka of-konstruktsiooni (eessõna of + nimisõna) abil.Kui omastavat käänet kasutatakse eeskätt olendeid märkivate nimisõnadega, siis of-kontstroktsiooni tarvitatakse nii asjade, nähtuste kui ka elusolendite puhul:
on Peipsi kõrval asuv linn ja kõige suurem sissetulek on siiski kalapüügil. Esmajärjekorras on Kallaste linna arengukava järgi eesmärgiks seatud 1)korda teha Kallaste linna elamud ehk kortermajad 2) põhikoolivõrgu korrastamine 3)rahvakultuuri maja ehitamine 4)linna turvalisuse profiili koostamine jne. Kallaste linnas on üks kool – Kallaste keskkool ja lasteaed – „Vikerkaar“ Peaaegu kogu elamufond Kallaste linnas kuulub eraomanikele. Kuid on ka 20 korterelamut, mis kuuluvad linnale. Valdav osa leibkondi on 2 liikmelised. Kallaste linnast möödub vaid üks tee Tartu-Mustvee maantee. Kallaste-Tartu vahemaa on 47 km, Mustveele on 29 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Mustvee mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tartu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika
Avaliku õiguse eesmärk on reguleerida avaliku võimu poolt teostatavat/määratleda võimuorganite tegevust. Avalikku võimu teostatakse organite kaudu. Avalikus õiguses võib riik või KOV esineda ja osaleda eraõiguse põhimõtetest lähtuvalt. NT: Tallinna linn ehitab munitsipaal elumaja ja annab kodanikele üürile. Avalik võim käitub ja tegutseb eraõiguse põhimõtete järgi, kuid ikkagi munitsipaalelamu on avaliku raha eest ehitatud ja kuulub linnale ja linn annab inimestele üürile ja üürnik peab seda heaperemehelikult kasutama ja maksma selle eest. Avaliku õiguse tegevuses on ka eraõiguse elemente ja printsiipe. Era- ja avaliku õiguse piiritlemise teooriad 1.Huviteooria – lähtub õigusnormi suundumuses/kelle huvides midagi. Avalik õigus teenib avalike huve, eraõigus puututab üksikisiku kasu. Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus on see mis lähtub üksikisiku kasust. 2
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Radioloogiatehniku eriala Sirli Lillmann Catriin Leiman Maria Malõsev Maret Voore HIROSHIMA Referaat Tartu 2006 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 2. TUUMAENERGIA AJALUGU..............................................................................................3 3. TUUMAPOMMI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE:..................................................................4 4. KIIRGUSE MÕJU...................................................................................................................5 4.1. Kiirguse vahetu mõju........................................................................................................5 4.2. Pikaajalise mõjutused..........................................
pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Vapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna (Revali) linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Hümn
Projekt Manhattan (1942-1946) Oli USA projekt, mille eesmärk oli uurida ning arendada tuumapomme. Eesvedajad: Leslie Groves ja J. Robert Oppenheimer Kaks tuumapommi mida nad arendasid kasutati Hiroshima ja Nagasaki pommitamisel II maailmasõja lõpp 2. September 1945 Jaapani purustamine USA jätkas vallutatud alade tagasivõtmist Jaapan ei nõustunud kapituleerumisega USA otsustas kasutada tuumapommi kahele linnale, Hiroshimale (06.08.1945) ja Nagasakile (09.08.1945). Suri umbes 260,000 inimest Tegi II maailmasõjale lõpu II ms tulemused Ei õnnestunud rajada õiglast maailmakorda. Saavutati võit natsismi üle aga kommunism aina kasvas. NSVL alla jäid Balti riigid Maailm lõhestus, algas külm sõda. Minu pere lugu Minu suvekodu asub Saaremaal Tehumardile üpris lähedal. Enne seda, kui see sa minu suvekoduks elas oli see tavalise eestlase talu
Vanalinna Hariduskolleegium KESKAEGNE KAUBANDUS NING MÜNTIDE VERMIMINE Referaat Koostaja: Mai Moon Tallinn 2018 Keskaja ning müntimise algus Vana-Liivimaal Saksa ja Taani vallutustega algas Eestis ja Lätis keskaeg. Kehtima hakanud võimusüsteem andis enda alluvuses olevatele riikidele õiguse raha vermimiseks ning määras kindlaks ka selle väärtuse. Münte võisid vermida kuningad, piiskopid ja ordumeistrid. Raha valmistati linnale kuulunud rahapajas. Liivimaa esimesed mündid vermiti 1210. aastatel Riias. Algul vermiti Liivimaal ainult ühte nimiväärtust, penni, ja alati ühepoolse õhukese brakteaadi. Nii Riia kui ka Tallinna esimesi münte löödi vähe ja neile järgnes lühem või pikem vaheaeg. Riias jätkas müntimist 1230.–1250. aastatel piiskop Nikolaus, kes vermis kuusirbikujulist mitrat kandva piiskopi kujutisega münte. kujul. Tallinnas hakkas raha valmista...
1283. aastal sai Viljandi linnaõigused. Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee suunaga Tartu poole. Viljandit kui hansalinna mainitakse hansadokumentides juba 1346. aastal. Linna rahulik areng kestis 1481. aastani, mil Viljandi alla ilmusid Ivan III väed. Venelastel õnnestus linn põlema süüdata ja seejärel ka vallutada, kuid linnus osutus nende jaoks liiga tugevaks. Uued katsumused said linnale osaks seoses Liivi sõja algusega 1558. aastal. Viljandi alad läksid Vene võimu alla, veidi hiljem (1582) Poola võimu alla. Lühike Liivi sõja järgne hingetõmbeaeg lõppes Viljandile PoolaRootsi sõdade algusega 17. saj. See mõjus Viljandile väga rängalt, inimkaotused olid suured. Kui võidukad rootslased lõpuks Viljandi enda valdusse said, oli sellest järel vaid rusuhunnik. Algas kõige masendavam periood Viljandi jaoks. Viljandi linnaõigusi enam
Roomlased pidid teotsema südilt ja mitte ootama müstilisi korraldusi, kui nad said midagi ise ette võtta. Roomlased on mõõdukuse ja igapäevase praktilise mõistuse inimesed. Nad ei vaja müütilist õigusjõudu ning saavad siin ja praegu kõigega hakkama. Rooma õigusliku meelsuse põhimõtteks jäi see, kuidas Romulus ja Remus kainelt arutasid oma ettevõtmise väljavaateid edule. Kõigepealt korraldas Romulus jumalateenistuse, siis andis ta oma uuele linnale seadused. Algusest peale kujundas linna palet mitmekesisus. Roomlased ei saanud tugineda ühisele päritolule. Põhjapanevat ühtsust ei loodud mitte bioloogiliselt, vaid õigusega. See, kui jumalk, püha õigus (fas), õiguskäsk (ius) ja isade tava (mos maiorum) sai Roomat ühendavaks ja säilitavaks jõuks. Rooma ei olnud kaupmeeste linn nagu Efesos, filosoofia ja kunstnike linna nagu Ateena, ka mitte sõjameeste linn nagu Sparta. Kõigepealt oli ta maaharijate ja kodanike linn. Linna
samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks oli kogu laenuportfell 16 737,198 tuhat eurot ehk 47,8% põhitegevuse tuludest. 2013. aastal võeti laenu 5 327, 182 tuhat eurot, millest 4 066,695 tuhat eurot SA-lt KIK projekti „XXX piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ rahastamiseks; 636,727 tuhat
kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad. Pärnu sadam 1251. aastal Pärnu je kaldale asutatud linnale on omane mere- ja sadamalinna katkematu järjepidevus, mille juured on neljateistkümnendas sajandis, kui Pärnust sai hansalinn ja avanes uks Euroopa ühisesse majandusruumi. Sadamat Pärnu jesuudmes on esmakordselt mainitud 1242. aastal. Pärnu esimeseks itsenguks vib lugeda perioodi alates 1318. aastast 15. sajandi lpuni, kui Pärnu oli hansalinn Novgorodi viival jeteel. Peale Hansa liidu lagunemist oli Pärnu 17. sajandil Rootsi valdus ja tähtis tugipunkt Liivimaal,
Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal'atu l-hamra) ja tähendab ,,punast kindlust", viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks. Uus Alhambra kavandati ,,maapealseks paradiisiks" rida elegantseid paleesid, aiad täis helisevaid purskkaeve, saunad ja kanal (,,Sultani kanal"), et aedu püsivalt veega varustada. Uue paleelinna ehitusplaanidesse kaasati isegi Sierra Nevada mäeaheliku lumised tipud, mis moodustasid linnale imetlusväärse tausta. Enamus varasemates linnustest lammutati, et uue jaoks ruumi teha, kuid selle loodepoolse osa võtab endiselt enda alla massiivne vaatetorn (Torre de la Vela), kust avaneb suurepärane vaade allolevale linnale. Oma aja parimate kunstnike poolt peenelt kaunistatud Nasridi palee (mis tegelikult on rida omavahel ühendatud paleesid) on Alhambra hing. ,,Vahepeal isegi muudeti palee kohmakalt ümber ja osa sellest ka lammutati, aga sisuliselt on
Teise maailmasõja sõjaline tegevus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suu...
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vladimiri Jumalaema Dmitri peakirik Pokrovski kirik Nerli jõe Vladimiris ääres Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused
Torn on saanud oma nime arhitekt Gustave Eiffeli järgi, kes selle projekteeris. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure prantsuse revolutsooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7 000 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav. Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis oli Spionaazi jaoks
Nii hakkasidki kreeklased lüüdlaste eeskujul müntima hõberahasid. · Tähtsamad polised: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. · Alates 8. saj eKr hakati olümpias iga 4 aasta tagant korraldama suuri usu- ja spordipidustusi- olümpiamänge. Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus
Linna valitses linnanõukogu ehk raad. Raad oli linna omavalitsus ja kohtu organ. Nõukogu ei olnud valitav, vaid koosnes kõige jõukamatest kodanikest ehk patriitsidest. Maaisandad lootsid linnade kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Senjööri ja linna vahekord määrati lepingutega. Enamasti said linnlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad jäid linna kohtumõistmisele. Senjöör võis linnalt kauplemise eest nõuda tolli ja muid makse, Senjöör kinnitas linnale linnaõiguse. Läänemere maades levis Lübecki õigus. Linnaomanikeks võisid olla maahärrad ehk feodaalid nagu oli kunagi ka Rakvere ja Viljandi omanikeks maahärrad. Osad linnad oli kuningalinnad ehk süseräänid ning vahel võis linn end ka omanikult vabaks osta, siis sai sellest linnvabariik. Omanikelt ostsid end vabaks näiteks Veneetsia ja Genova. Arvan, et raad valitses linna suhteliselt kindlakäeliselt, näiteks linnavõimud andsid välja luksusmääruseid
(Uruki linna meestele ei meeldinud, et nad pidid nii öösel kui päeval müüri laduma ning et Kuningas Gilgames ei jäta ühtegi neitsit puutumata) 4. Millest oli tehtud Enkidu? (Enkidu oli tehtud savist ja Aruru süljest) 5. Kuidas Istar tappis Enkidu? (Istar tappis Enkidu haigusega, mis ta nõrgestas ning 13. päeval elu võttis) 6. Miks Gilgames võttis vastu nõuks minna Humbaba vastu? (Gilgames tahtis Uruki linnale puitu saada ning olla veendunud, et nad võidavad koos Enkiduga kõiki) 7. Mis katseid tegi Utnapist Gilgamesile? (Gilgames pidi olema seitse päeva järjest üleval ning pidi jooma surematuse vett) 8. Kuidas sai Utnapist surematuse? (Utnapist pääses suurest veeuputusest ning jumalate nõukogu võttis vastu otsuse, et ta saab surematuse) 9. Kes varastas Gilgamesilt surematuse õie? (Gilgamesilt varastab surematuse õie madu, kes selle koheselt sööb ning saavutab igavese
sõjasalga juht ja e eskätt Grigori Kro manovi poolt Eduard Bornh öhe jutustuse " V ürst Gabriel ehk Pirita kloostri vii mased päevad " ainete järgi lavastatud kultusfil mist "Vii mne reliikvia ", mille järgi on Ivo tuntud,kui kaabakas.Fil mis on teda kujutatud ebalojaalsena ja v äga suure kunstilise vabaduse ga. Vähe mtuntud on tõsiasi,et Ivo isa oli Tallinna m ündi m eister Christopher Shenkenberg,kes tegi Tallinna linnale ja siinsetele maahärradele m ünte,vahe mikus 1528-1566,mil ta suri.Mündi meistriks pidi saama ka tema poeg Ivo.Seni oli Ivo töödanud o ma isa sellina ehk õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust põhja poolsed alad, kaasa arvatud Koluvere lossi ja Haapsalu. Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga
elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast prohvetiks (usukuulutajaks), kelle Allah on välja valinud oma sõnumit araablastele edastama. Judaiste
jääda pikemalt. Paarikümne aastaga laienes ekspositsioon üle kogu hoone, kuid kuna ruumid olid muuseumile ilmselgelt väikesed, siis oodati pikisilmi linnuseruumide valmimist. Pärast ekspositsiooni ülekolimist linnusesse 1986. aastal hoiti seal kuni 1990. aastani muuseumi fonde, 1995. aastal tühjaks jäänud hoone lammutati. Narva linnuse restaureerimine Alates 1968. aastast olid restaureerimistööd Narva linnuses kulgenud suuremate tõrgeteta. 1986. aasta detsembris anti viimaks linnale üle restaureeritud Pika Hermanni torn ja linnuse lääne- ning lõunatiib, kuhu Narva muuseum hakkas kohe sisustama linna ajalugu tutvustavat püsiekspositsiooni. Järgmisel aastal sai valmis Läänehoovi looderondeel ning Kivisaal, millest taastati hoone esialgse pikkusega võrreldes ligikaudu pool. Rondeelis hakkas tegutsema muuseumi kohvik, Kivisaali teisele korrusele pidi esialgu tulema üks osa Narva linna ekspositsioonist. Kuna aga linnuse 5
Tuule Kivihall KO-12 Juhendaja: Marve Koppel Ciao! Itaalia ja rahvas Rahvusriigiks ühendati Itaalia 19. sajandil Ristisõdade elustava mõju ja kaubanduse kiire arenemise tõttu kuhjusid suured rikkused, elustiil muutus vabaks, seltskondlik läbisaamine muutus sagedamaks vaatamata seisusele Itaalia regioonid on üksteisest sõltumatud ning itallased ilmutavad eeskätt lojaalsust ja austust oma linnale, ümbruskonnale ja perele Rooma eraldusjooneks põhja (vaadatakse kui välismaad, mille on vallutanud sakslased ja prantslased, kes töötavad vahetpidamata) ja lõuna (põllumajanduslik Mezzogiornona e keskpäev) vahel, kristluse keskus Probleeme pole harjutud lahendama, pigem varjatakse neid ja püütakse muuta elu võimalikult imepäraseks ja nauditavaks Monarhiast öeldi lahti 20. saj kui see oli juba asendatud 20.
tegevus oli neil vana paberivabriku akente sisseloopimise ja selle auväärse maja korduv süütamine.Selle tegevuse asemel kaasasime noori õhtuti erinevatesse tegevustesse, näiteks mängisime 2 õhtut nädalas jalgpalli, alustasime võrkpallitrenniga ja koostöös kohaliku muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal käidi. Lisaks tegime ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel oma ametikohal. Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just noorsootöö kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt aktiivne
tema süüks ajanud, kinnitades, et Lygia oli talle nõiduse peale pannud. Hiljem suudab Petronius keisri seda meelt ajada, et Lygia on süütu ja ta lubab Vinitiusel ja Lygial abielluda. Raamatu vältel käib Nero mitmeid kordi oma kaaskonnaga reisidel, millest viimasele võttis ta kogu Rooma ülemkihi, sealhulgas Vinitiuse, kaasa. Selle reisi ajal oli Tigellinus (ajalooline isik), Nero lähikondlane ja prefekt, keisri soovil pannud tule otsa Rooma linnale. Kogu raamatu vältel Nero vihjab oma luules ja mõtisklustes, et ta sooviks näha tules linna, et sellest siis luuletada. Vinitius läheb tagasi Rooma, Lygiat leidma, ent leiab enda eest suure tulekahju ja kannatavad inimesed. Oma armastatut otsides ta lämbub Rooma tänavatel suitsu kätte, tema päästjaks satub olema Crispus, ning nad satuvad Lygiaga taas kokku. Nero kaaskond ajab tulekahju kristlaste süüks, ning algab kristlaste suur tagakiusamine, kus kõik kristlased vangistati
Tallinn on muutunud inetuks. Keset ilusat linna on inetud plärakad. Solarise keskust ei saa ka kõige parema tahtmise juures kiita. See hoone mõjub ajutise barakina, odava ja mõttetuna. Samuti Viru Keskuse hoone. Seevastu Rotermanni kvartal jätab väga hea mulje. Kuid ta on peidus. Inetud hooned on nähtaval. Samuti seisab üks koletis Pirita teel, rääkimata Pikaliiva kvartalist Kadriorus. Selliseid hooneid ehitada ja üles kiita on häbiks igale linnale. Tallinnas jääb kohati mulje, et tõesti sünnitab uinuv mõistus koletisi KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.viiviluik.ee/?act=elulugu 17.04.2010 · http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/luik.htm 17.04.2010 · http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/viivi-luik-oleks-tarvis-rohkem- tarka- enesekindlust-ja-usku.d?id=28626807 17.04.2010
aastased isikud ja igal aastal kõigi kodanike seast valitud 5 efoori. Otsuse langetamisel ütles lõpliku sõna aga kõigi spartiaatide koosolek. 5.Kirjelda kreeklaste austust spordi vastu. Ilusat lihaselt keha hinnati peagu sama kõrgelt kui teravat vaimu või poliitilist edukust. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti spordiväljakutel, mida nimetati gümnaasion. Korraldati olümpiamänge ja olümpiavõitjad ei toonud kuulsust mitte ainult endale vaid ka oma linnale, neile püstitati ausambaid ja kodulinnas ootas neid vääriline autasu. 6.Milliste eluvaldkondade jumalad olid: Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Ares sõjajumal Dionysos viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal Hephasitos jumalete sepp, lonkur tulejumal Poseidon torme tekitav ja maavärinaid esilekutsuv merejumal
Karl XII huvitus matemaatikast ja kõigist muist teadustest, mis sõjapidamises kasu tõotasid. Karl XII avantüristlik poliitika andis tõuge teistele riikidele alustada 1700. aastal sõjaväe toimingut Rootsi Balti mere ääres. Poola Saksamaaga, Taani Norraga ja Venemaa sõlmisid rootsi kuninga vastu liidu ja alustasid samal aastal Põhjasõda, kallaletungiga Riia linnale. Kuid 18.aastane Karl XII oli palju läbitungivam kui seda oletasid temast teda ülekasvanud vaenlased monarhid. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700.aastal Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Esimene Karl XII sõjaretk oli suunatud Taani vastu, mille kuningas oli tol ajal Karl XII nõbu Frederic IV. Arvatakse, et Karl XII
Kullamaa keskkool ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Arvutiõpetuse referaat Kristel laanemäe Juhendaja: Kaido Saul 2009 SISSEJUHATUS Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus. Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab T...
Etruskid-muistne roomlaste-eelne rahvas, pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest, etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid tegelesid maaharimise, metallitöötluse, meresõidu ja kaubandusega ning armastasid muusikat ja mänge, sealhulgas hasartmänge. Tugevasti mõjutasid etruske kreeklased: etruskid võtsid üle kreeka tähestiku ja austasid kreeklaste jumalaid. Rooma linna tekkimine-Tiberi jõu alamjooksul, asub seitsmel künkal(Palatinuse künkal varem, hiljem ka teised künkad) ajajooksul koondus rahvas linnataolistesse asulatesse. Kuningate aeg Roomas-Seitse kuningat, viimased kolm etruskid, orgu rajati turu ja koosoleku plats, Kapitooliumi künkale kindlus, templid, ühiskondlikud hooned, müür. Kuningas kinnitati rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maat...
Uuendati liitu venelastega. Kogu eesti peale Tallinna suudeti vabastada. Paraku hakkasid sakslased kiiresti maakondi tagasi vallutama. 1224 Järk-järgult õnnestus sakslastel taas laiendada oma võimu ja selleks aastaks oli peamiseks vastupanu punktiks jäänud vaid Tartu. Sakslased tegid põhjalikke ettevalimistusi ning jõudsid suurte jõududega 15. augustil Tartu alla. Algas tõsine piiramine. Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla. 1227 Kõige kauem suutsid vastupanu esitada saarlased kuni 20 000 meheline ristivägi sinna jõudis. 1) vallutasid tormijooksuga Muhu linnuse ja tapsid inimesed. 2) asusid piirama Valjala linnust. Ellujäämise nimel andsid saarlased alla ja lasid end ristida. Eestlaste kaotuse põhjused
Sõjaroimarid läksid kohtu alla. 1945. aasta jaanuaris jõudsid Nõukogude Liidu väed Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati
Lohe voodiks on ilmatu suur kulla ja vääriskivi hunnik, millest päkapikud joobuvad, Bilbo aga ei kaota pead ning peab lohega läbirääkimisi. Tänu nähtamatuks tegeva sõrmuse abil koletis teda ei näe, kuid tunneb vaid lõhna, mis tema kohalolekust märku annab. Enne seda kui kääbik oli lohejuurest põgenenud salaukse (tagaukse) juurde, kus päkapikkude laager asus, teeb Baggins lohele teatavaks, et nad kasutasid linnarahva abi. Seega tõuseb lohe lendu ning võtab suuna linnale. Inimesed võitlevad visalt ning üks kindla käega vibukütt saadab noole just lohe kõhu alla soomusevabasse kohta ja surmab sellega hiiglase. Lohetapja nimi on Bard, to saab hiljem ka uueks linnapeaks kuna vana oli neljatuule poole plehku pannud. Nüüd, kus lohe on hävitatud paistab kõik korras olevat ja suuremoht möödas. Kuid nii see tegelikult ei ole. Nimelt varandus inspireerib ka teisi Ürgmaa elanikke. Algab metsik lahing "hea ja paha" vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
