Referaat Prantsusmaast (0)

Prantsusmaa
Referaat
Tallinn 2007
Sisukord
Sisukord
2
Sissejuhatus
3
Töö sisu
4-13
Kokkuvõtte
14
Kasutatud kirjandus
15
Sissejuhatus
Ma valisin selle teema, sest ma ise olen Prantsusmaal käinud. Eriti meeldis mulle Prantsusmaa pealinn Pariis. Sellest tahtsin rohkem teada. Seal on Eefeli torn, Luuvri muuseum ,Versai muuseum, Disneyland , Loomaaed ja palju muud huvitavat. Pariisi linna ajalooline südamik on Cité saar. Seine `i jõgi jaotab linna põhjapoolseks paremkaldaks ja lõunapoolseks vasakkaldaks.
Töö sisu
Prantsusmaa
Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn. Linn asub Pariisi basseini keskel, umbes 65 meetrit vee pinnal. on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast Et linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti. Külastajad tulevad siia, et näha Louvre `i muuseumi, Napoleoni hauda, Notre Dame`i katedraali, Eiffeli torni ja muid kuulsaid paiku . Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus. Prantsuse tehased toodavad mitmesuguseid kaupu, sealhulgas autosid, lennukeid, keemiatooteid, masinaid ja tekstiilitooteid. Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine. Rahvusvahelise kuulsuse on omandanud ka prantsuse luksuskaubad, näiteks parfümeeria ja elegantsed riided. Prantsuse linnade vahel kihutavad Euroopa kiireimad rongid ja hästi on arenenud maanteevõrk. See linn jagab avasüli oma ooperiteatris. Rohkem kui miljoni elanikuga Pariis oli Prantsuse revolutsiooni võitlusväljaks. Tänu kunstile ja kultuurile on see Seine ‘I metropol tänapäeval üks maailma igatsetumaid reisisihte. Pariis äratab igatsusi – ka siis, kui parajasti seal ollakse.
Pariis
Pariis on Prantsusmaa suurim linn, kus elab umbes üks kuuendik riigi rahvastikust. Linn asub Pariisi ujula keskel umbes 65 m veepinnast linnal on 2000 aasta pikkune ajalugu, on siin vanad hooned kõrvuti uutega.
Suurimad linnad Pariisi järel on Marseille , Lyon, Toulouse ja Nice.
Metroo
Inimesed kes elavad linnas, milles pole metrood, erinevad teatud mõttes neist, kes iga päev vähemalt paar korda maa alla kaovad, et sõita tööle, poodi, parki või kellegile külla. Allmaaraudtee liiklus ei ole sajandi jooksul jäänud mitte lihtsalt transpordisüsteemi osaks, vaid ka omapärase allmaa - elu ja mitmekordse kultuuri eksesteerimise kohaks, stiilseks vaatamisväärtuseks. Ükskõik, kas Pariisi, New Yorgi või Moskva all, igal pool nõuab esimest korda metroosse sattumine mõnigast kohanemist, et mitte veidratesse olukordadesse sattuda. 1900. aastal ehitati Pariisi kõigi linnaelanike kergenduseks maa–alune raudtee . See oli kasulikum, kui lammutada jälle vanu kvartaleid — nagu möödunud sajandil laiade bulvarite rajamiseks tehti — ja ehitada midagi trammisarnast sajandivanuste hoonete vundamentidele. "Õhku on vaja ehitada, õhk ei maksa ju midagi!" hüüatas Ludvig Sander "Pisuhännas" pilvelõhkujaid ülistades. Samamoodi võib öelda, et maa all on ruumi küll, vaja ainult käigud kaevata. Nii Pariislased ka tegid ja võivad nüüd, 95 aastat hiljem, väikese vaevaga ühest linna otsast teise kihutada. Selle asemel, et tundide viisi maa peal liiklusummikutes mööda saata.
Jumalaema kirik
Ehitamine algas 1163 aastal Ludvig VII valitsemisel. Aga jagub arvamus sellest kes esimesena pani kive vundamentisse kas Moris de Sülli või paavst Aleksander III. Ludvig XIV ajal elas kirik üle tõsised muutused: hauad ja vitraazid olid rikutud (lammutatud). XVIII sajandi lõpus olid palju aardeid olid katki tehtud või varastatud . Restavreerimine algas 1841 aastal arhitektori Violle de Dük juhil. See andekas pariisi arhitektor restavreeris kirikuid. Tagastamine kestis 23 aastat ja pluss kiriku tippu ehitamine.
Eiefeli torn
Eifeli torn(prantsuse La tour Eiffel) on pariisi tuntuim ehitis ja populaarsem turismiatraksoon. Torn on saanud oma nime arhitekt Gustave Eiffeli järgi, kes selle projekteeris. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure prantsuse revolutsooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7 000 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale , kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav. Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis oli Spionaaži jaoks ülitähtis. Seetõttu oli sõjaväe juhtkond otsustavalt lammutamise vastu. Pärast Esimest maailmasõda, kus torn end spionaaži kohalt õigustas, pole torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud.
Eeifelli torni ehitamine 1878 aasta
Eeifelli torn 1900
Andmed
Prantsusmaa:
Riigikeel
Prantsuse keel
Pealinn
Pariis
President
Nicolas Sarkozy
Peaminister

François Fillon

Pindala
547 030 km ²
Rahvaarv(2007)
64 102 000
Rahaühik
Euro (enne 1999, aastat Prantsuse frank)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg
Riigihümn
Marseljees
Üldaomeen
.fr
Maakond
33
Deviis
"Vabadus, võrdsus, vendlus"
Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alatest 14. juulist 1790, ning see koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane).
Lipp
Vapp
Pariis
Maa
Prantsusmaa
Regioon
Il-de- Frans
Linnapea
Bertran Delanoe
Pindala
86,928 km²
Elanikkond
2 144 700 inimest(2005)
Ajavöönd
UTC+1. Suvel UTC+2
Telefoni kood
+33 1
Posti indeksid
75001-75020 ja 75116
Kodulehekülg
http://www.paris.fr/
Lipp
Vapp
Prantsusmaa raha
Prantsusmaal enne 1999, aastat oli Prantsuse frank.

• 20 franki ( Claude ’ Debussi vanast seeriast)
  
• 50 franki ( Antoine de Saint-Exupéry)
  
• 100 franki (Paul Cézanne)
  
• 200 franki (Gustave Eiffel)
  
• 500 franki (Marie Curie ja Pierre Curie)
  

 
Peale kauba olid veel olemas 1- ja 2- santiimised mündid, mis võeti juba ammu ennne euro käibelevõttu käibelt ära. Prantsusmaa pank (Banque de France ) lõpetas 17. veebruaril 2005 müntide vahetamise eurodeks lõplikult, st. prantsuse frangi ja santiimi münte ümber enam ei vahetata.
Kokkuvõtte
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wik i (eesti ja vene keeles)
http://www.miksike.ee
http://www.hot.ee/adok/
http://www.reisiekspert.ee/
http://www.reisijutud.com/
14