Vana-kreeka jumalad (19)

Kaksteist olüplast- taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias.
Zeus -(Talle vastab Vana- Rooma mütoloogias jumal Jupiter )Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama . Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana.
Hera -(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno )Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja, Kronose ja Rhea tütar ja Zeusi naine. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema võistlejaid ning isegi nende lapsi halastamatult.
Ares -( Vaste Rooma mütoloogias on Mars )Vana-Kreeka mütoloogias on Ares sõjajumal. Tõi endaga kaasa julma hävingut ja hukku. Zeusi ja Hera poeg ja Aphrodite abikaasa.
Athena -(Vaste Rooma mütoloogias on Minerva )Oli Vana-Kreekas tarkusejumalanna ja hoidis alati ühiskonnas õiglust. Sündis Zeusi peast ja oli ka ta lemmiklaps. Austati kui võidutoojat. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist, leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu.On seatud Ateenaga- on sellele linnale kaitsejumalanna.
Apollon -(Talle vastab Rooma mütoloogias Apollo)Oli Kreeka valgusjumal, ennustamise- ja muusika kaitsja. Zeusi ja Leto poeg. Jahijumalanna Artemise kaksikvend. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Ükskord ,kui ta ketas heitis, viskas ta kogemata ketta oma sõbrale vastu laupa ja purustas selle. Apollon oli väga ehmunud ja ta läks võttis oma sõbra kätele ja püüdis teda elustada,kuid oli juba liiga hilja . Apollon põlvitas surnukeha juures ja ütles ,et oh kui ta saaks anda oma elu tema eest või surra koos temaga. Sellel hetkel muutus rohi taas roheliseks ja murul hakkasid kasvama hüatsindid.
Aphrodite-( Vasteks Vana-Rooma mütoloogias on jumalanna Venus )Oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna . Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena.
Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna.
Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks.
Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta.
Hephaistos -( Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus ) oli kreeka tule- ja sepakunstijumal, seppade ja käsitööliste kaitsja. Oli Hera poeg. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal , kes oli väga populaarne . Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti.
Hermes -(Rooma mütoloogias on tema vaste Mecurius) oli Kreeka mütoloogias rändurite , lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate , spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Hermes sündis Arkaadias Kyllene mäel Hermest austasid erilise innuga rändurid, palverändurid, vargad ja luuletajad. Kuigi kogu Vana-Kreekas oli Hermesele pühendatud templeid, oli tema kultuse keskmeks Arkaadia. Tema auks peetav püha oli hermoia, mida samuti peeti kõige põhjalikumalt Arkaadias. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi. Et Hermes oskas igast olukorrast väljapääsu leida, oli ta ka kõnekunsti- ja mõtlemisjumal ning seetõttu koolide ja palestrate kaitsja. Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma.
Hestia -(Rooma mütoloogias on tema vasteks Vesta) Oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks.
Poseidon-(Vaste Rooma mütoloogias on Neptunus)oli Kreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega , teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks . Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega.