Ühiskond - Majandus (0)

1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust.
Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist ( erasektor ), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena.
2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse?
Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid , äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine.
3. Seleta mõisted: nõudmine (nõudja), pakkumine ( pakkuja ), omahind, müügihind, konkurents, kasum, monopol.
Nõudmine- tahe midagi osta
Nõudja- turult millegi ostja
Pakkumine- toote müümine
Pakkuja- toote müüja
Omahind- kauba tootmiseks läinud kulutused
Müügihind- hind, mille eest kaupa osta saab (turuhind).
Konkurents- tootjate või pakkujate võistlemine ostjate pärast.
Kasum- Kasum on omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel , et müügihind on omahinnast kõrgem. Ettevõtte sissetulekust see osa, mis jääb kulututest üle.
Monopol- olukord, kus turul puudub konkurents
4. Mida kujutab endast erahüvis, mida ühishüvis ehk ühishüve? Miks pakub riik ühishüviseid?
Erahüvis on toode või teenus, mida saavad tarbida vaid kindlad isikud. (Piima saavad osta vaid need, kel on selle jaoks raha).
Ühishüvis on toode või teenus, mida saavad kõik piiramatult tarbida olenemata inimeste ostujõust. Seda ei osteta ega müüda. Riik pakub ühishüvesid, et ühiskond tunneks ennast ühtsamana ja et kõik paremini toimiks. Paljudel poleks ka võimalust ühishüvesid kinni maksta.
5. Selgita maksustamise põhjuseid-eesmärke (miks kogub riik makse?). Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada ning üks viise reguleerida jõukuse jaotumist ühiskonnas.
6. Mida kujutavad endast riiklikud, mida kohalikud maksud ? Nimeta peamised riiklikud ja kohalikud maksud (+ vajadusel selgitus), mis praegu Eestis kehtivad. Selgita ka otseste ja kaudsete maksude erinevust.
Maksud jagunevad riiklikeks ja kohalikeks. Kohalikud maksud on kehtestatud kohaliku volikogu poolt ja kehtivad vastavale vallale / linnale (nt: parkimistasu, loomapidamistasu, reklaamimaks).
Riiklikud maksud kehtivad üle riigi kõikidele. Näiteks: käibemaks, tulumaks , tollimaks , vee- ja elektrimaks.
Käibemaks- on summa, mis läheb ostetud asjalt riigi eelarvesse (20%).
Tulumaks- on otsene maks, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult (20% tulust)
Tollimaks- on makse kauba eest, mida veetakse üle Euroopa Liidu piiri.
Riiklikud maksud jagunevad otseteks ja kaudseteks maksudeks . Otsesed maksud võetakse maha sissetulekust (nt: lotovõit, honorarid, palk, pension). Kaudsed maksud on hinnalisa kaupadele ja teenustele (nt: käibemaks, aktsiis , raskeveokimaks).
Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööd ja teised otsivad tööd (tööandjad ja töövõtjad).
7. Mida kujutab endast tulumaksuvaba miinimum? Kui suur see praegu on (nii kuu kui aasta lõikes)?
Tulumaksuvaba miinimum on miinimum, mille ulatuses ei arvestata tulumaksu. Praegu on see 170 eurot (170eur k.a) kuus ja 2040 eurot (2040 eur k.a)
8. Mis on riigieelarve ? Miks ja kes selle koostavad? Millest see koosneb?
Riigieelarve on aasta alguses tehtud kulutuste ja sissetulekute põhjal tehtud eelarve, st kuhu järgneva aasta jooksul tohib kulutusi teha ja kus valdkonnas ning kust tuleb sissetulek.
See sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. See koosneb tuludest ja kuludest .
9. Kuhu kulub peamiselt Eesti riigi eelarveraha? Mida kujutab endast sotsiaalne turvalisus?
Riigi eelarveraha kulub:
• Riigivalitsemisse ( registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeolekujõudude ülalpidamine jne.)
• Ühishüviste pakkumisse (sisejulgeolek, sotsiaal-ja haridusteenused)
• Rahalistesse ülekannetesse ( pensionid , haigusrahad, riigitöötajate palk, sotsiaaltoetused)
Sotsiaalne turvalisus on riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil. (Sotsiaaltoetust antakse kannatavale või sotsiaalse riski olukorda sattunud inimestele, olenemata tema maksudest ja sissemaksetest. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettemakse sissemaksetest.)
10. Mille poolest erineb netopalk brutopalgast? Kuidas arvutatakse netopalka ?
Netopalk on see, mille saab inimene kätte ning millelt on maksud juba maha arvestatud. (tulumaks, sotsiaalmaks jne.)
Neto palka arvutatamine: brutopalgast 170eur on tulumaksuvaba, ülejäänust võetakse maha 20% tulumaksu, 2% pensionikindlustusmaksu ja 1,6% töötuskindlustusmaksu.
11. Nimeta tarbija peamised õigused ja kohustused. Miks on vajalik tarbijakaitse ?
Õigused:
• Näha kaubal juures hinda
• Saada teavet müüdava kauba kohta (omadused, kasutamine, tingmärgid)
• Ühe kauba ostmisel ei pea ostma ka kohe teist (kingiks pakitud asju pean saama osta ka eraldi)
• Saada infot milline kaup on parim enne ületanud (vastavad märgistused), mitte näha poelettidel kaupa mille kõlblik kuni on möödas
Kohustused:
• Pean läbi lugema kasutusjuhendi ja järgima hooldusmärke
• Enne lepingule alla kirjutamist pean selle läbi lugema
12. Mida kujutab endast tööturg? Seleta mõisted: tööandja , töövõtja, töötu, tööpuudus, tööjõupuudus, töötukassa.
Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised otsivad tööd. Tööturul on need inimesed, kes töötavad või otsivad tööd.
Tööandja- on ettevõtte juht, kes võtab teise inimese tööle ja maksab töö eest.
Töövõtja- on töötaja , kes saab tehtud töö eest palka.
Töötu- tööealine ja-võimeline inimene, kes soovib teha tööd, kuid ei leia sobivat .
Tööpuudus- töötajaid on, aga tööd pole.
Töötukassa- koht, kus saavad kokku töötud ja tööandjad, tööturg, tööandja-ja võtja.