Arvuti viirused ja nende vastu võitlemine (2)

Kullamaa keskkool
ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE
Arvutiõpetuse referaat
Kristel laanemäe
Juhendaja: Kaido Saul
2009
SISSEJUHATUS
Vaevalt on tänapäeval enam inimest kes ei oleks kuulnud ja ka ise kasutanud sõna arvutiviirus . Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi , mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid , arenevad ka viirused .
TUNTUMAD VIIRUSED
Michelangelo
Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info.
Interneti uss ( worm ) 2.nov 1988-USA
Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt.
Internetiuss „ Good Times ” dets.1994
Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusesse e-mail teemareaga „Good Times“. Kirjas oli hoiatus , et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega „Good Times“, mis aktiveerub siis, kui lugeda viirust sisaldavat kirja. Kõik kirjad teemareaga „Good Times“ kästi kohe, ilma lugemata hävitada.
Loveletter
Loveletter ilus 4.mail 2000 ja levis e-posti teel. Teemareaga „ILOVEYOU“ elektronkirja avades käivitus programm, mis kirjutas Windows -i operatsioonisüsteemis üle teatud registrid, .jpg-laiendiga pildifailid ning .mp3-laiendiga helifailid. Viirus paljundas ennast, saates kirja edasi kõigil Ms Outlooki aadressiraamatusse sisestatud aadressidel.
CIH (Tšernobõli viirus)
CIH paljuneb ja aktiveerub ainult arvutites, kus operatsioonisüsteemiks on Windows 95 või Windows 98. Viirus võib üle kirjutada kõvaketta alguse, kus asuvad olulised andmed kõigi failide paiknemise kohta (FAT). Lisaks üritab CIH üle kirjutada BIOS - kiibi sisu, see õnnestub viirusel vaid teatud tüüpi BIOS-ide korral. Arvuti, kus CIH on BIOSI üle kirjutanud, ei käivitu enam, vaid jääb täiesti tummaks, halvemal juhul ootab, siis ees kulukas emaplaadi vahetus.
MIDA KUJUTAB ENDAST VIIRUS „TROOJA HOBUNE“ ?
Inglise keeles- Trojan Horse on pealtnäha väga huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid tegelikult see nii ei ole. IT mõistes on see pahavara , mis tuleb tavaliselt kaasa mõne teise programmi või rakendusega. Ehk siis nagu klassikalises Kreeka legendis on tegemist tarkvaraga, mis käivitades võib teha palju pahandust- ehk siis arvuti on Trooja- hobune on programm ja sõjamehed seal sees on viirus. Troojalased reeglina ise ei tule arvutisse , kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse kooseisus käivitama.
Mõiste "Trooja hobune" on pärit Homerose “Iliasest”. Trooja sõjas kinkisid kreeklased Trooja linnale suure puuhobuse, mille sisse olid peidetud Kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linnaväravatest sisse olid vedanud , tulid sõdalased hobuse seest välja ja linn langes.
MIS ON VIIRUS?
Viirus on arvutikoodijupp, mis kinnitab end programmi või faili külge, et arvutist arvutisse paljuneda ja nakkust edasi levitada. Viirused võivad rikkuda teie tarkvara , faile ning riistvara.
MIS ON USS?
Uss, nagu ka viirus, on konstrueeritud ennast ühest arvutist teise kopeerima, kuid ta teeb seda automaatselt, kasutades arvuti funktsioone, mis on mõeldud failide või andmete transpordiks. Kui teie arvutisüsteemis on uss, võib ta iseseisvalt edasi liikuda . Usside võime massiliselt paljuneda kujutab endast suurt ohtu. Näiteks võib uss saata enese koopiaid kõigile teie aadressiraamatus leiduvatele e-posti aadressidele, teha sama igas järgmises arvutis, kuhu tal õnnestub levida, ning põhjustada doominoefektina väga palju võrguliiklust, mis võib aeglustada ettevõttevõrke ja internetti. Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem.
KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD?
Arvutiviirused levivad igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel, või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti
kuidagi kummaliselt, ega lase igapäevast tööd jätkata.
MILLISED ON PEAMISED TUNNUSED, ARVUTI NAKKUMISEST VIIRUSTEGA ?
Mõnede programmide töö aeglustub ja tulevad ilmale enneolematud ja kahtlased failid. Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine ja ootamatute videode-ja heliefektide ilmnemine.
KUIDAS VÄLTIDA VIIRUSTE TULEKUT ARVUTISSE?
Peab olema ettevaatlik meilisõnumitega, mis sisaldavad hoiatusi, nagu oleksite te ise saatnud viirust saatvaid meile. See võib tähendada, et viirus on võltsitud meilisõnumile märkinud saatja aadressiks teie aadressi. See ei tähenda tingimata, et viirus oleks teie arvutis. Mõni viirus oskab meilisõnumite aadresse võltsida. Seda on nimetatud ka „spuufimiseks“ .
MIS ON VIIRUSETÕRJE? TULEMÜÜR?
Viirusetõrje on antivirus tarkvarapakett, mis koosneb programmides, mis üritavad ära tunda ning kahjustada või kustutada ohtlikumaid kurivara liike: viirused, usse, troojalasi jms. Viirusetõrje ei pruugi pakkuda kaitset nuhkvara vastu. Tuntumad viirusetõrjed on: AVG, Karspersky, Avast, F-Secure, Eset jne.
Tulemüür, on müür, mille eesmärk on seista sisevõrgu kaitses, kus paiknevad olulisi andmeid sisaldavad tööjaamad ja failiserverid, ning turvalise võrgu vahel, edastades ainult seda osa liiklusest, mis on sisevõrgu kohalt ohutu.
Piirab ka sisevõrku suunatud päringuid ja keelab ka rämps- ning viiruskirju ja ohtlikke faile sisaldavaid veebilehti.
KASUTATUD ALLIKAD:
E-Teadmik, Heikki Vallaste. 2009. Trojan Horse.
http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=1265 (11.04.2009)
EUA, Utrechtnetwork, Coimbra Group. 2009. Arvutiviirused ja arvutiviiruste tõrje.
http://www.ut.ee/3108 (11.04.2009)
Google. 2009. Arvutiviirused.
http://www.google.ee/search?hl=et&q=arvutiviirused&btnG=Google+otsing&lr=&aq=f&oq=arvutiviiruse (11.04. 2009).
© Microsoft Corporation. 2009. Viirused ja ussviirused
http://www.microsoft.com/eesti/security/home/antivirus/virus101.mspx (11.04.2009)
Wikipedia A Project . 2009. Trooja hobune.
http://et.wikipedia.org/wiki/Trooja_hobune_(informaatika) (11.04.2009)