Vanakreeka (0)

Geograafiline asend, loodus
asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, m臠ine ja v臠a liigendatud maa,Suht v臺kesi tasandikke eraldavad raskelt l臙itavad
m臚aehelikus v sgavalt maismaasse lkuvad merelahed.Peamine hendustee meri.L臧is-Ida tsivilisatsioonide ja m舐ksa v臧em arenenud Euroopa vahel.
Tume ajaj舐k(1100-800eKr)
*kultuuri h舸ing oli pjalik * purustatud losse ei ehitatud uuesti les *kiri unustati *rahvaarv kahanes *hiskond v臧e kihistunud, hesaga toimus taandareng .
*osa kreeklasi r舅das le Egeuse mere V臺ke- Aasia l蒿nerannikule. See piirkond muutus kreeklaste psivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks
*raua kasutuselevt. Algas Kreekas rauaaeg -raud tjus pronksi ja vase j舐k-j舐gult kvale. *suht vaene ja mahaj蒿nud maa *v舁issuhted m舐gatavalt v臧enenud.
Klassikaline ajaj舐k(500-338eKr)
*Kreeka tsivil. hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta -range saline sisekorraldus * Ateena oli demokr .riik mille sise- ja v舁ispoliitikat kujundas Perikles
* Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sa mis lpes Ateena
kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemürid luti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta stlane. *Sparta lemv mu ajaj舐k *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S
parta lemvmu lp *Ateenal nestus kaitsemürid ja laevastik taastada ning tsta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. *Liidrikohal Teeba riik.
Klassikalise ajaj舐gu lp
ﾜkski Kreeka linnriik ei saavutanud kindlat psivat lekaalu, sest kui ks neist nii vmsaks muutus et teiste iseseisvust ohustama hakkas, liitusid lej蒿nud tema vastu.
Paljud kreeklased said aru et on vaja sad letada ja htsus saavutada, kuid kski Kreeka riik ei suutnud seda.Nii avanes soodne vmalus Makedoonial.*Makedoonialased
osalesid olmpiam舅gudel. 5 saj.alates levis nende hulgas kreeka keel, kombed ja kultuur. Philippos II valitsusajal sai Makedoonia ohtlikuks kkidele Kreeka linnriikidele ja
mberkorraldatud Makedoonia sav臠i vmasimaks kogu Balkanil .Kuningas Philippos püdis aga v舁tida otsest salist konflikti kreeklastega.Skkus vaid he v teise riigi
liitlasena, eelistas end n臺data hellenite sra ja kaitsja rollis. Ateena riigi- ja kemehe stitavate kede mul moodustus ulatuslik Makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja
Teebaga. *338 eKr sai Kreeka liiduv臠i lahingus makedoonlastelt lüa. *philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis kuulutada end kgi hellenite juhiks.Need
sndmused t臧istasid Kreeka linnriikide iseseisvuse ja klassikalise ajaj舐gu lpu.
Sparta ja Ateena
S:asukoht:Lna-Kreeka eesotsas 2 p舐itava v muga kuningat -neile allus sav臠i,t臺tsid riigi kgema preestri kohuseid;nkogu-30-liikmeline vanemate nkogu geruusia
(isik pidi olema v臧. 60 a). riigiametnikud -igal aastal valiti kgi kodanike seast riigiametnikud-5 efoori. *lliku sa otsustes tles kgi spartiaatide koosolek.
Eanikkond:spartiaadid, lej蒿nudahvas moodustas 2 gruppi-perioigid-vabad, kuid poliitilise guseta,spartiaatide suhtes andami - ja sav臚kohustuslikud
heloodid-spartiaatide maaorjad. *Kodanike kasvatamise ssteem. *spartiaadid ei pidanud td tegema, tegid nende eest heloodid. *range sisemise korraldusega riik.
*riigihuvid esiplaanil .
A:asukoht:Kesk-Kreeka *kodanikud, mittekodanikud *vm kuulus aristokraatia hulgast p舐inevatele riigiametnikele ja nkogule *riigi eesotsas seisis Perikles demokraatlik kord,
aristokraatia eesgused olid kaotatud *kogu vmut臺us kuulus rahvakoosolekule *kodanikud: Atika t臺skasvanud meessoost piselanikud *koosolekute vahepeal korraldasid
riigi elu 500- liikmeline nkogu ja riigiametnikud kelle hulgas olid 10 v臚juhti e strateegi. *igal aastal ametis 6000 kohtunikku *kehti otsene vahendamata demokraatia-ravs ei
valinud riiki juhtima oma esindajaid vaid tegeles sellega ise. *saadi raha Ateena liiklastelt ja sadamatollidest, sest demokraatlik korraldus ndis suuri kulutusi.
Polis-linnriik
*valitsesid kodanikud-nti jalav臚lase t臺svarustuse hankimiseks jkust et linnriiki kaitsta.
*mes polises olid kodanikugused vaid jkamatel. *kk kodanikud osalesid rahvakoosolekul-riigi kgeim vmuorgan, selle otsust loeti llikuks. *eksisteeris rikastest
koosnev nkogu -vahel oli otsustav osa nkogul ja rahvankogu piirdus vaid heakskiitmisega. *rahvakoosoleku valisid riigiametnikud-juhtisid polise sav臠e ja krraldasid igap臚vaelu.
*sa korral relvastusid kodanikud vastavalt oma majanduslikele vmalustele * rikkamad sisid ratsav臚s *vaesed olid vibulaskurid
*riigiasjade hine otsutamine ja tarvidus oma linna kaitsta tugevdasid kodanike htsust.
Kreeka naise ja mehe seisund hiskonnas
*naistel puudusid kodanikugused ja iseseisvus *allusid oma abikaasale, isale ,meessugulasele *abielus mees domineeriv pool *abielu otsustasid peigmees ja ta tulevane 臺
*tunded ei pruukinud abielus mingit rolli m舅gida,sageli polnd mees ja naine end enne n臺ndki
Olmpiam舅gud
*Zeusi auks iga 4 aasta tagant*osalesid hellenid *barbaritele keelatud * naistele keelatud *Alad:jooks, maadlus ,rusikavtlus,kettaheide, hota kaugushpe,nelja-hobusekaarikute vdust.
*ohverdati jumalatele *olmpiarahu- ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinna p蒿su relva jl takistada *olmpiavtja t kulsust oma linnale -neile pstitati ausambaid,kodulinnas ootas
v蒿riline tasu *olmpiatuli *ipuu okstest p舐g
Aristokraatia: Sparta, riigipeaks 2 p舐itava vmuga kuningat, rahval eriti vmu ei olnud. *konkurentsivaim-igaks püdis olla teistest parem,pjustas sagedasi kon flikte
*kujunesid omavahel vstlevad sruskonnad *orjad kallasid kraaterist veega lahjendatud veini klalistele *vaieldi moraali-,usu- ja filosoofiprobleemide le
Demokraatia:Ateena *vm rahval *npidamised, *kohtud *sapealikud
Trannia:*Rahval ei olnud mingit vmu *piinati,orjastati
Kreeta kultuur 2000 eKr
* lineaarkiri A *silpkiri,mida vajutati savitahvlitele *Knossos * *ruumid paiknesid ebasmmeetriliselt *lossid kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst : *rahulik ja rmus
*loodus *h舐ja kujutamine * sport *naise osa kge Usund : *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad
Mkeene kultuur 2000 eKr
*lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside mbert pudusid suuremad linnad *Mkeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst : *satemaatika
*lossid usukeskused
Kreeka kolonisatsioon
*hmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seej舐el ka Prantsumaa, Hispaania , P-Aafrika
ja peaaegu kogu Musta mere ranniku. * Kreklaste huvi vraste maade vastu pjustas osalt v臧ene metalli leidumine ,eriti raua, oma kodumaal *v舁jar舅damise massilisuse tingis
pluharimiseks sobiva maa nappus *ha uued v舁jar舅dajad kasvatasid kolonistide hulka ning peagi said koloniatest rahvarohked, jkad linnad. *kolonisatsioon edendas kaubavahetust
*tekkis vajadus luua kindel v蒿rtusmt * Kreeklased hakkasid V臺ke-Aasias elanud lüdlaste eeskujul mntima heraha.
*tekkisid arvukad ksteisest stumatud linnriigid(Sparta, Korintos ,Ateena , Mileetos ,Srakuusa)
Akropol : kaljunukile rajatud kindlus, *paiknesid jumalate templid. Agoraa: linnasda koosoleku ja turuplats