Esimesed maiad elasid linnriikides, mida
valitsesid preesterkuningad.
Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr.
Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid
maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes
rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende
järeltulijad elavad seal tänapäevani.
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige
kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka.
Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti,
arhitektuuri ja matemaatika vallas.
Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende
tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige
keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad.
Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked
troopilised madalmaad umbes aastal 1000
e.m.a.
Mõni sajand hiljem olid neil juba
kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked
alad muudeti viljakateks põllumaadeks.
Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi
edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal
püsikogukondade võrk.
Maiade tsivilisatsiooni tuntakse selle kunsti-
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin Aibast
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk- Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. Usk Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased, kuid ei tunnistanud jumalat) Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid on võõrad ja ei mõista maiasid)
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Uurimustöö Õpilane: Karl Riim Õpetaja: Tiiu Vöö Kuressaare 2013 Sissejuhatus Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr. Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajasid vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. MAIADE KALENDER Maiade linnriigid
Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu. Peale matemaatika ja astronoomia tundmise olid Maiad osavad käsitöölised, kes valmistasid kiviskulptuure, nefriitkujukesi, kaunistatud keraamikat, häid tööriistu ning kuld- ja vaskesemeid. Nad olid aktiivsed kaupmehed nii maal kui merel. Maia preestrid õppisid arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Seda kõike suudeti tänu oma matemaatilistele teadmistele. Maiade süsteemi aluseks oli number/arv 20 ja seda arvu väljendati 3 sümboli abil punkt tähendas ühte, kriips
arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasiast juba jääajal, mil merepind oli palju madalamal. Ajapikku asustati ka Lõuna-Ameerika. Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttidekd, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid ka tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris Peruus. 3 Asteegid Viimase põlise ameerika tsivilisatsiooni lõid Mehhikos rohkem kui seitsesada aastat tagasi asteegid. Nad olid rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. Riigi laiendamist oli alustatud 1430. aastatel valitseja Itzcoatli juhtimise all. Montezuma II (1470 1520) Montezuma II oli viimane iseseisva asteekide riigi juht, saavutas juhistaatuse 1502.a. Tema võimu all hõlmas
siiamaani. · Hiilgeaegadel elas seal arvatavasti üle 100 000 inimese. · Ilmselt jumal Quetzalcoatli tõlkes 'sulismadu' kultuse keskuseks. Quetzalcoatlit peeti inimestele kunstide ja hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat: Maiad Koostas: E.Goman Õpetaja: Tallinn 2011 Sisukord: Tsivilisatsiooni algus. Olmeegid 3 Maiad 4
MAIAD Ajavahemikus 250 kuni 850 pKr olid maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende järeltulijad elavad seal tänapäevani. Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises. VÕIMSAD MAIAD Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. Mõni põlvkond hiljem ehitasid maiad suuri linnu nagu kuni 50 000 elanikuga Tikal (tänapäeva Guatemalas). Neid rajati kõikjale Yucatáni poolsaarele ja lõuna poole kuni Vaikse ookeanini välja. Seda perioodi tuntakse klassikalise ajastu nime all. MAA VILJADEST RIKKAKS
Geogr olud: tsiv kujunes mehhiko kiltmaal, ja yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks. Jõed võimaldasid rajada niisutussüsteeme. Yucatani ps-l oli vaja põlluharimiseks metsi langetada ja maad kuivendada. Pikka aega levis alepõllundus. Hakkasid levima ka kunstpõllud (loodusliku jõe/järve või kanalumuda ja kõdunevad taimed kokku). Põlluharimine muutus peamiseks elatusallikaks Mehhikos kui ka Yucatanis III a.t eKr. 5. OLMEEGID, MAIAD, ASTEEGID. Tsiv algus, olmeegid: Elanikud olid kiviaja tasemel : metalli kasutada ei osanud. Sellegipoolest arenesid mitmed asulad väikesteks linnadeks oma ülemkihi ja kohaliku valitsejaga. Kõige silmapaistvamad linnad tekkisid umbes 1200.a eKr Mehhiko lahe lõunarannikul, madaliku ja mehhiko kiltmaa piirialal. Need olid olmeekide linnad. Linnad olid väiksed, valitsejate ja preestrite residentside ning nende ümber koondunud käsitööliste asulatega. Elanike arv ei tarvitsenud ulatuda üle tuhande
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid