Maiad ja asteegid (1)

Esimesed maiad elasid linnriikides, mida
valitsesid preesterkuningad.
Elasid 2000 eKr kuni 1500 alguseni pKr.
Ajavahemikus 250 pKr kuni 850 pKr olid
maiad Kesk-Ameerika võimsaim rahvas, kes
rajas vihmametsadesse suuri linnu. Nende
järeltulijad elavad seal tänapäevani.
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige
kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka.
Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti,
arhitektuuri ja matemaatika vallas.
Seepärast jääb mõistatuseks, miks nende
tsivilisatsioon nii äkitselt kokku varises.
Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige
keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad.
Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked
troopilised madalmaad umbes aastal 1000
e.m.a.
Mõni sajand hiljem olid neil juba
kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked
alad muudeti viljakateks põllumaadeks.
Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi
edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal
püsikogukondade võrk.
Maiade tsivilisatsiooni tuntakse selle kunsti-
ja arhitektuurisaavutuste kaudu.
Maiad elasid mitmes eraldi ­ ja iseseisvas ­
linnriigis, kus valitsesid kuningad ning elas
kuni 90 000 elanikku.
Ülikutel olid uhked ja kaunilt dekoreeritud
majad, enamasti aga elas rahvas lihtsates
puidust ja mudatellistest tehtud ühetoalistes
majades.
Igapäevaelu keerles vilja- ja loomakasvatuse
ümber.
Nised hoolitsesid pere eest, mehed aga
küttisid ja harrastasid sporti, eriti mingit
mõistatuslikku pallimängu, mida mängiti
suurtel L-kujulistel väljakutel.
Yucatani poolsaarel polnud kuigi palju
loodusrikkusi, kuid ikkagi õnnestus
maiadel oma kaupade müügiks sõlmida
edukaid kaubandussidemeid.
Sool oli nende üks väheseid loodusvaru
ning maiad müüsid seda, samuti
sokolaadi, kirevaid linnusulgi ja isegi
orje, et hankida väga olulisi
tarbeesemeid, nt vasktööriistu.
Tihedates troopikametsades oli raske
liikuda, mistõttu kaupu veeti enamasti
paatidega ­ kas siis jõgesid ületades või
piki kallast liikudes.
Maiad olid maausku (nime poolest katoliiklased,
kuid ei tunnistanud jumalat).
Nad ei usaldanud teolooge ja preestreid (preestrid
on võõrad ja ei mõista maiasid).
Maiad otsustasid ise mida nad kirikuõpetusest
välja võtavad ja mida mitte.
Neil oli antud tõotus pühadest asjadest valgetele
mitte rääkida.
Osadele maiadele oli maa Ema, osadele aga
omand.
Lapse ema käib rasedana palju leilisaunas- leil
rahustab ja puhastab.
Lapsel on oma olend, nahual. Selle ta saab päeva
järgi, mil ta sünnib. On sõnni, kassi, lamba, puuma
ja mitmete puude päevad. Nahualiga on inimesel
eriline, lähedane side.See teeb kõigest elavast ühe
suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida
teistele ei avaldata.
Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei
tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu.
Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb
austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda
harida.
Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa
Jumala, vee Jumala ja Päikese, taeva südame poole.
Maia preestrid tegid inimohverdusi selleks, et
paluda vihmajumalalt Chaac'ilt niisutust kuivavatele
põldudele. Ohverdustel heideti lapsed elusalt veega
täidetud aukudesse, mis arvati olevat
sissepääsudeks allmaailma.(Ohvertati väikseseid
poisse kuna arvati , et jumalatele meeldivad
väikesed asjad ja et neil on endal ka väikesed
abilised).
Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev
Gregooriuse kalender.
21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126
aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja
töötatud pikkarvestuse kalendris.
Arvatakse, et maiad ennustasid sellele
päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse,
et paljud nende ennustused on siiamaani
paika pidanud.
Maia preestrid õppisid välja arvutama
päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni
planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste
tegemiseks pidid maiadel olema
mitmekülgsed matemaatilised teadmised,
ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski
teine Ameerika rahvas.
Koosneb silpidest.
800 märki.
Tihti oli kirjutajal
valida mitut erinevat
märki, et ühte
häälikut kujutada.
Maide kunst
aastast 250 pKr ­
900 pKr oli uue
maailma ilusaim.
Praeguseks on
alles jäänud osa
keraamikast ja
savi pottidest.
Maiade
kunstnikud olid
ühed esimesed
kes oma nime
teoste juurde
kirjutasid.
Kasutasid põhiliselt lubjakivi.
Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt
algeliselt, ilma metallist tööriistade, veoloomade
ja kärudeta.
Ainuüksi kivist väiketööriistade abiga suutsid
maiad ehitada võimsaid püramiide ja paleesid.
Asteekide rändhõim seadis end sisse México orgu
Texcoco järve soises ümbruses ning pani
aluse Tenochtitlani linnale 13. Sajandil.
Järgneva 200 aasta jooksul rajasid nad võimsa riigi,
kus elas u 12 miljonit inimest.
Asteekide kultuuri mõjutasid selle piirkonna
varasemad kultuurid ­ olmeegi ja tolteegi kultuur.
Asteekide pealinn Tenochtitlan(`'ujuv linn'') asus
Texcoco järve ühel looduslikult ja mitmel kunstlikul
saarel.
Maismaa ja saarte vahel ühenduse pidamiseks
ehitati kanaleid ja tammeteid.Tänapäeval asub sel
kohal México.
Tenochtitlan oli õitsev suurlinn, kus elas
nii kohalikku rahvast kui ka asteekide
võimu all olevatest kaugematest
paikadest pärit orje ja kaupmehi.
Ehkki asteegid ei tundnud ratast, leidsid
selle linna 300 000 elanikku pidevalt
turgudelt uusi kaupu.
Neile turgudele tuli tuhandeid inimesi nii
lähikonnast kui ka kaugel asuvatest
linnadest.
Tolleaegse asteekide ühiskonna
keskmes oli olilisel kohal religioon oma
kombetalituse, riituste ja keeldudega.
Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud
rangele ja kurnavale andamikohustusele.
Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas,
kes nime poolest valiti ülikute seast.
Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva
ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna
saatel-
Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga
sunnismaisena harima valitseja ja ülikute
maavaldusi (kasutati ka orjatööd).
Asteegid uskusid, et kui nad ei too
päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile
inimohvreid, saabub maailma lõpp.
Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus
ohverdasid vallutatud linnadest võetud
vange.
Asteekide müütidest on teada vähemalt
1600 eri jumalust, kes võisid ilmutada
ennast mitmesugusel kujul.
Huitzilopochtli oli üks tähtsamaid
jumalaid
Tema nimi tuleneb asteekide koolibrit
tähendanud sõnast ning nõnda peegeldas
see asteekide uskumust, et sõdalased
taassünnivad koolibritena.
Asteegid valmistasid kauneid ehteid jm.
Esemeid, kasutades kulda, pärleid,
teokarpe ja sulgi ning vääriskive, nagu
näiteks türkiisi, obsidiaani ja nefriiti.