intensiivne pillide areng (enne mängisid pillid sama meloodiat mida lauldi, hakkas eralduma toimus suurpillide areng) keskpunkt madalmaades KUNSTIS Kirikuarhidektuuris eelistati kuppelehitisi (keskajal kõrged jumalalähedased) Kujutavad kunstis tõusis esiplaanile huvi looduse ja inimese vastu, avastati perspektiiv Taas julgeti kujutati alasti inimkeha Skulptuur vabanes arhidektuuri teenistusest- sai omaette liigiks Nt: Kõrgrenesanss – Rooma Peetri kirik Leanardo Da Vinci Raffael Michelangelo 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont) Uus kõlaideaal Muusika seondus tekstida Lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ARS NOVA Ars nova – uus kunst – muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Mõiste võtsid kasutusele 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat ars antiqua’le
Esimese noorte laulu- ja tantsupeo korraldamise mõte tekkis Heino Kaljustel ja Alfred Raadikul. Kindlasti oli oluliseks ajendiks see, et üldlaulu- ja tantsupidudel oli noortekolletktiive liiga palju ja nad vajasid eraldi väljundit. Samuti võidi Moskvalt noortepidude korraldamiseks luba küsides innustust saada naabritelt lätlastelt, kelle esimene selline pidu peeti kaks aastat varem, 1960. aasta suvel. Esimesel tantsupeol osales ligi 4000 tantsijat, kes jagunesid neljaks liigiks: 1.-4. klass, 5.- 6. klassi, neidude rühmad ja C-segarühmad. Esimest korda said paljude koolide rahvatantsurühmad osaleda suurel peol, sest seni olid üldtantsupidudel vaid 1.-4. klassi lapsed ja üksikud suuremad õpilased täiskasvanute rühmades. Peolised hakkasid Tallinna saabuma 27. juunil. Harjutusaeg jäi tantsijail vihma tõttu üürikeseks proove sai teha vaid ühe päeva. Tantsude vahel võistles 600 noort kombineeritud teatejooksus, mille võitsid Jõgeva noored
kogumasin koosneb kolmest erinevast osast: jõumasinast, ülekandemehhanismist ja masin-tööriistast ehk töömasinast. 2. Masinate tüübid. 1) jõumasinad (mootorid) – milledes üks või teine energia liik muundatakse mehhaaniliseks tööks, mida vajatakse töömasinate liikumapanemiseks 2) muundavad masinad (generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik, mis koosneb vähemalt kahest omavahel liikuvalt või liikumatult ühendatud detailist. Detail – elementaarne masina osa, mis on valmistatud ühes tükis
Roostikus pesitseb hallhani, mitmeid pardiliike (sinikael-part, luitsnokk-part, tuttvart, punapea-vart jt.), arvukalt vesikanu, kõik meil haudelindudena esinevad pütiliigid, roolinnud jt. Linnulahe kallastel esineb veel terve rida teisi soo- ja niidulinde, eriti kurvitsalisi. Roostikke asustab hüüp ja rästas-roolind. Toitelennul võib kohata roostiku kohal ka üksikuid roo-loorkulle. Mererandade, suuremate saarte ja laidude ranniku tavaliseks elanikuks on liivatüll. Üheks enam levivaks liigiks on meriski. Veel pesitseb saartel randtiir ja kalakajakas. Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat
osavõtul. Rec nec mancipi- kõik muud esemed. Majapidamisesemed, tooted, raha, muud loomad jne. Kõike seda nim ka pecunia- raha. Eraomand tekib selle puhul.Hiljem tekib eraomand ka tootmisvahendite suhtes.Saab üle anda lihtsa üleandmise-traditio teel Hiljem vahettegemine res mancipi ja rec nec mancipi vahel kaob. Oluliseks saab liigitus: 1. Res immobiles- liikumata asjad ehk vallasasjad. See on nagu rec mancipi tähtsaimaks asjade liigiks. 2. Res mobiles- liikuvad asjad ehk kinnisasjad Maatüki puhul vajatakse iganemiseks 2. Aastat, muude asjade puhul 1 aasta. 1.Ager publicus- riigimaa Teine asjade liigitus: 1. Käibelised asjad- rec in commercio 2. Käibetud asjad- res extra commercium Selle liigituse aluseks on vahetegu, kas asi võib olla eraomandi ja õigustehingute objektideks või mitte st. seisab väljaspool käivet. Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud
Religioossed normid-usu organisatsioonide poolt kehtestatud reeglid,mida järgivad selle organisatsiooni liikmed. Välisekultuuri e. viisakus e. kombestikunormid: omapäraks see,et tavaliselt reguleerib indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid käitumisreegleid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste Õigusnormid on sotsiaalse normi liigiks, siis on õigusnormile omaseks kõik mis iseloomustab sotsiaalseid norme. Õigusnormid on samuti üldise iseloomuga reeglid, mis on suunatud teatud ühiskonna suhete reguleermiseks. Õigusnorm on siin ära määratud sotsiaalse,majandusliku tippmuutuja. Õigusnorm on ka rida spetiifilisi tunnuseid ja nende abil eristame õigusnorme teistest sotsiaalsetest normidest. Esimeseks spetsiifiliseks tunnuseks on see ,et õigusnorm lähtub alati riigist ja kannab st. autoritaarset iseloomu
ronides üksi. Üksi ronimine ei tähenda tingimata julgestuse puudumist. Ronijal on võimalik ennast ise julgestada, kuid pikematel radadel eeldab see mitmekordset üles-alla liikumist. Vajalik on ronimine, laskumine ning uuesti tõus tugiköiel. Julgestuseta ronimist oleks korrektne nimetada selleks, mis ta on ehk julgestuseta ronimiseks. Tihti kasutatakse mõistet sooloronimine, mis pole tegelikult täpne. Vabaronimine jaguneb omakorda mitmeks erinevaks liigiks: Bouldering on ronimine rändrahnudel või muudel madalamatel formatsioonidel kõrgusel kuni 6 meetrit. Sellest kõrgemaid radu nimetatakse highballideks ja nad jäävad oma olemuselt juba sooloronimise piirile. Tehniliselt on boulderingi rajad ja probleemid raskemad kui muudel vabaronimise liikidel kuna lühikesed rajad võimaldavad maksimaalselt keskenduda ronimisele endale
Ulukibioloogia Kanalised Laanepüü ja nurmkana elab metsas. Kaalub kusagil 0,5 kg. Eelistab segametsa kuuse alusmetsaga, mis sisaldaks tingimata leppa, haaba, kaske. Ei ütle ära ka lodumetsast. Noorena tarbivad loomset toitu, täiskasvanuks üle minnes lähevad üle taimsele toidule. Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada ko...
Alveoolid (ühekihiline lameepiteel, epiteelirakud) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud. Emaka sisepinda e. limaskesta katab silinderepiteel ja selle all olev sidekude.Koosneb sekretoorsetest ja ripsrakkudest. Silinder epiteeli ül.-imendumine ja sekretsioon.Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja sekreteerivaid rakuvaheaine komponente fibrille. Sidekoe liigiks emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude. Keskmine lihaskest-kõige paksem. Koosneb omavahel silelihasrakkude põimikutest.Leidub rohkelt veresooni. aeglase kontraktsiooniga ja talitlus ei allu tahtele. Välimine serooskest on kehaõõnte ja neis asuvate elundite pinda kattev õhuke , sile kelme ,mis koosneb sidekoest ja ühekihilisest
sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab. Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter
a. tsiviliseerumisprotsessi uurija Tagasiside b. armastuse teooria looja Õige vastus on: armastuse ,,kandjateks" inimese ajus. Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ... c. kodumaa-armastust; Vali üks: d. jumalaarmastust a. valede põhjuste omistamist teiste käitumisele Tagasiside b
tal terve rida funktsioone, mis õigustavad täiendavalt tema olemasolu. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks. Korralik finantssüsteem on võimas tööriist areneva majanduse efektiivsuse suurendamiseks ning kasvu kiirendamiseks (5 lk 10). Seega võin öelda, et finantsvahenduse mõju majandusele ja finantssüsteemile on oluline, sest kuna finantsvahendus kuulub finantssüsteemi liigiks, ilma selleta ei haka finantssüsteem tõhusalt funktsioneerima. Kasutatud allikad 1. V.Zirnask, K.Liikane. Raha, pangad ja finantsturud 1 osa. Tallinn, 1994 2. V.Tõnisson.Panga funktsioonid. Eesti Pangaliidu väljaanne. 3. A.Juhkam. Finantsinstitutsioonid (s.h. finantsturud). Tartu Ülikool, 2001 4. V.Rukholm, S.Zdanova. Finantsvahenduse ülevaade. Eesti statistika aastaraamat, 2011 5. E.Listra. Finantssüsteemi funktsioonid. Tallinna Tehnikaülikool https://www.seb
Liigile nime määramist võib vaadelda kui hüpoteesi evolutsiooniliste suhete ja selle grupi organismide eristatavuse kohta. Kui saadakse rohkem informatsiooni, võidakse see hüpotees kas kinnitada või ümber lükata. Süstemaatikud, kes töötasid eraldi, võisid nimetada üht ja sama liiki erinevate nimedega. Seda tuli rohkem ette minevikus, sest omavaheline suhtlus oli raskendatud. Kui kahe nimega liigid on arvatud üheks liigiks, jääb kasutusele vanem nimetus ning uuemad jäävad selle sünonüümideks. Võib ette tulla ka ühe taksoni jagamist mitmeks erinevaks või mitme erineva taksoni liitmist üheks. Liitmisel saab taksoni nimeks mitmest võimalikust vanim ehk prioriteetsem. Taksonoomilisest vaatenurgast võib liigisiseseid gruppe defineerida hierarhiliselt liikidest madalamaks. Zooloogias kasutatakse vaid alamliiki, kuid botaanikas lisaks sellele varieteeti, alamvarieteeti ja vormi.
· need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Samas on suhtlemine palju rohkemat, kui ainult rääkimine.
või heli. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on sihipäraselt tekitatud (nt vali muusika, meelelahutus) või vältimatu heliga, mis tekib näiteks tööprotsessis. Nürikuulmine tekib kuulmisrakkude ainevahetuse häirete tõttu.Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häireid, motoorika ja sekretsiooni häireid, maohaavandeid, samas ka ainevahetuse häireid, hormonaalse tasakaalu häireid.Vähem levinum on südame-veresoonkonna kahjustused pindmised vereringe muutused, südame ülekoormused, vererõhuhäired.
Liigi morfoloogiline definitsioon – ühte tüüpi kuuluvate, teistest morfoloogiliselt, füsioloogiliselt, biokeemiliselt või muude oluliste tunnuste poolest erinevate elusolendite rühm. Liigi bioloogiline definitsioon – elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi. Liigitekke moodused: Allopatriline - Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks liigiks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Peripatriline – väike osa isendeid asutab uue ala väljaspool areaali Parapatriline - liigi varieeruvus kohastuste tõttu Sümpatriline - Liigi jagunemisel kaheks või enamaks liigiks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb
Talvel 2007/2008 registreeriti Laagri talvituspaigas liigid: veelendlane, tiigilendlane, tõmmu- ja habelendlane, pruun-suurkõrv ja põhja-nahkhiir. Talvel 2008/2009 leiti esmakordselt Laagri süsteemis talvitumas nattereri lendlane (Myotis nattereri). Tõmmu- ja habelendlast loenduste ajal ei eristatud. 5 2008/2009 aasta talvitusperioodil oli domineerivaks liigiks veelendlane (Myotis daubentonii), moodustades kõikidest isenditest üle 80%. Nahkhiirte arvukuse poolest oli liigirikkaim käik 1, kus leiti talvitumas kõiki Eestis paikseid nahkhiireliike. 2008/2009 aasta talvitusperioodil valisid nahkhiired talvitumiseks avatud paiknemise, mis oli ülekaalus kogu perioodi vältel kõikides käikudes. Kahe talvitusperioodi võrdlusena selgus, et suurim erinevus seisnes pruun-suurkõrva isendite arvukuses
Üldiselt võib öelda, et haldusakt on täitevvõimu õigusakt. Sellisest üldisest määratlusest nähtub, et haldusakt kuulub üldisesse õigusaktide süsteemi, mis oluliselt lihtsustab ka tema liigitamist. Nii võib haldusaktid liigitada lähtuvalt õigusaktide liigitusest õigustloovateks haldusaktideks ja halduse üksikaktideks. Õigustloovaks haldusaktiks on määrus, üksikaktiks korraldus. Omapäraseks haldusakti liigiks on käskkiri, mis võib olla nii õigustloovaks haldusaktiks kui ka üksikaktiks. Sellest täpsemalt allpool. Oluline on rõhutada, et eeltoodud liigitust ei mõistetaks valesti. Nii ei ole näiteks õige lugeda haldusakt õigustloovaks aktiks üksnes seetõttu, et see kannab pealkirja "määrus", vaid oluline on eelnevalt tutvuda selle haldusakti sisuga. Üks võimalus õigustloovat akti määratleda on
Eoslehekesed on hele-või tumeoranzid. Seenejalg on oranzi värvi. Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal kus kasvavad kuused. Eestis esineb väga tihti. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, sürjametsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkivide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes. Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline. Vananenud kuuseriisikas sarnaneb ka kahkja riisikaga, mille kübar on väga rohekas ja limane. Ükski sarnasus pole õnneks ohtlik, sest mõlemad sarnased seened on head söögiseened, porgandriisikat peetakse isegi maitsvamaks.
Energia jäävuse seaduse põhjal võib väita, et seoseenergia võrdub selle energiaga, mis eraldub tuuma moodustumisel üksikutest osakestest. Tuuma seoseenergia on väga suur ja ta sõltub tuuma massist. Mõõtes või teades tuuma täpset massi ja kasutades Einsteini valemit relatiivsusteooriast E=mcruut saab määrata tuuma seoseenergia. URAANI TUUMADE LÕHUSTUMINE. AHELREAKTSIOONID Tuumade muundumisi nim tuumareaktsioonideks. Tuumareaktsioonide eriliseks liigiks on aatomituumade lõhustumine, mille korral raske elemendi tuum jaguneb kaheks osaks (killuks), kiirates samaaegselt kaks-kolm neutronit ja ?kiiri. sealjuures eraldub tohutu energia. Uraanituuma lõhustumise avastasin 1938 a sakslased Hahn ja Strassmann. Neil õnnestus kindlaks teha, et uraanituuma pommitamisel neutronidega tekivad Mendeleejevi tabeli keskpaigas asuvad elemendid, nt krüpton, baarium, pallaadium jt. Nende elementide
...............................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib, mis on tunglatera. 1. Tungaltera perekond Tungaltera (Claviceps) on seente perekond, mis kuulub sugukonda tungalteralised (Clavicipitaceae).Tungaltera perekonnas on ligikaudu 50 liiki, enamik neist kasvab troopilistel aladel.Tuntumaks liigiks on teraviljadel elav harilik tungaltera (Claviceps purpurea). 2. Tunglatera Taimehaiguste hulgas on üks huvitava eluga liik tungaltera. Tungaltera on haigus, mis nakatab põhiliselt rukist. Teda võib pidada taimede suguhaiguseks.Tungaltera põhjustavad seened nakatavad teravilju oma lendlevate eostega. Nakatunud taimedel arenevad aga teriste asemel mustad söömiskõlbmatud tungalterad. Mustad tungalterad kujutavad endast tugeva kattega ümbritsetud seenehüüfe
Idast läände mandri läbimiseks tuleb arvestada üle kolme ööpäeva kestva reisiga, kusjuures läbitakse ka maailma pikim 478 km pikkune täiesti sirge raudteelõik Nullarbori platool. Lõunast-Põhja sõidab rong umbes kahe päevaga. Rongiliikluse eeliseks bussi- ja ka lennuliikluse ees on kindlasti suurem mugavus.Suuremates linnades ja nende lähiümbruses funktsioneerib veatult linnatransport. Näiteks Sydneys on busside-rongide kõrval samaväärseks ühistranspordi liigiks ka praamid, ilma milleta kuluks mõnedesse linnaosadesse jõudmiseks tunde. 4.Eksport/import Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljonit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljonit USA dollarit), kuld (2,664 miljonit USA dollarit). Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljonit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljonit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495
Kiiresti kõdunevate lehtede tõttu parandab ta mullaviljakust. Sarapuu armastab värskeid viljakaid sügavapõhjalisi parasniiskeid huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab ka kruusase aluspinnnasel, kuid soostuvatel ja liigniisketel kasvukohtadel sarapuud ei leia. Suhteliselt varjutaluv liik. Sarapuid leiab tihti nii tee- ja metsaservadel, metsahäiludes kui ka lagendikel-raiesmikel, kus ta kasvab jõudsalt ning viljub rikkalikult. Niisugustes kasvukohtades võib ta muutuda ka valitsevaks liigiks ja saada ebasobivaks konkurendiks metsa peapuuliikidele. Varjulistes kuuse- laialehiste puistute alusmetsas on sarapuu aga väikese viljakandvusega Sarapuud on tuultolmlejad taimed, kes õitsevad varakevadel, enne lehtimist. Isasõied asuvad ilma õiekatteta kattesoomuste hõlmas rippuvates urbades. Kuivõrd hallikaspruunid pikad peened urvad talvituvad väljakujunenutena põõsal kuni õitsemisajani järgmise aasta märtsi- ja aprillikuus, siis võivad meie karmid
ja on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 1.12. Refereeringud ja tsitaadid koos viidetega esitatakse oma seisukohtadest eraldi. 6 2. Tiitelleht 2.1.1 õppeasutuse nimetus; 2.1.2 eriala nimetus; 2.1.3 töö liik (nt praktika aruanne, portfoolio, miniuurimistöö); märgitakse, mis aines töö on koostatud (va kursusetöö); kursusetöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö ; 2.1.4 töö pealkiri (trükitähtedega, rasvases kirjas Bold), praktikaaruande puhul 2.1.5 autori ees- ja perekonnanimi; 2.1.6 kursus ja rühm, näiteks TE31 ; 2.1.7 praktikaettevõtte nimi 2.1.8 Juhendaja (Ees-ja perekonnanimi) 2.1.9 töö tegemise koht ja aasta (näiteks Paide 2011) trükitakse lehekülje viimasele reale, seal ei ole koma ega pukti 2.1.10 Kirjasuurus 14, Pealkiri trükitähtedes, bold, suurus 16 , kirjastiil Times New Roman 3. Sisukord 3.1
poolt. Kõrgemas militaar ja jõukamas kaupmeeste klassis õpiti seda osana kultuurilisest haridusest. Edo perioodil rajati kaks Sokyoku koolkonda: Ikuta ja Yamada. Yamada koolkond rõhutas rohkem vokaalset osa. Ikuta pani aga rõhku rohkem instrumentaalosale. Kuid mõlemad kolkonnad esitasid palu, kus vokaal puudus hoopis. Shamiseni kasutati saatmaks kas meloodilist laulmist või jutlustuslaule. Esimene tüüp Shamiseni muusikat arenes välja kaheks liigiks: Jiuta ja Nagauta. Esimene neist on puhas muusika, teine aga seotud tantsuga Kabuki draamades. Jutlustuslaulul on ka mitmeid stiile: Gidayubushi, Kiyomoto, Tokivaxy ja Shin'nai. Kiyomotot ja Tokivaxyt kasutati ka tihti Kabuki tansude saateks. Rahvalaulud Jaapani provintsides eksisteerib tohutul hulgal rahvalaule. Enamus neist on seotud ususündmuste ja igapäevaelu toimetustega (kalastamine, talutööd jne.). Kuid nüüd, mil elustiilid on muutunud, on rahvalaulud kaotanud oma otstarbe
oma kunstialtarile. realism eestis (u.1890 - 1905) euroopas oli realism alguse saanud rohkem kui 50 aastat tagasi. eesti realism on hilistekkeline, seda on mõjutanud tugevasti naturalism. 19. saj lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduses kõige olulisem nähtus. eestis levis kõige rohkem kriitiline realism - elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjandus liigiks eepika ehk proosa. arenes eelkõige romaani zanr. keskne kuju eesti realismis oli E.Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. eesti realismi esimene tippteos on Vilde "külmale maale" 1896 aastal. vilde kõrval oli teine realist Ernst Peterson - Särgava. vilde pooldas saksamaad, särgava pooldas venelasi. 20 saj algusaastail tõusis juurde rida noori kirjanikke nt. Tammsaare, Luts, Tuglas, M. Metsanurk. Eduard Vilde (1865-1933) sündis 4
Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes või ka üksikult. Suuremad austripangad paiknevad sageli rannikust kaugemal madalikel. Peamiseks töönduslikuks liigiks on söödav auster Ostrea edulis. Avatud mantli ja lõpuste tõttu on austrid tundlikud vee puhtuse suhtes. Samas on auster ise väga tõhus merevee puhastaja: üks hiidauster võib ühe tunni jooksul filtreerida 5-16 liitrit merevett. Austri sugupool võib sama isendi piires pidevalt muutuda, suguküpseks saab ta kolmeaastaselt. Söödav auster paljuneb soodsates tingimustes kiiresti, ta võib korraga muneda 300 000 kuni miljon muna.
Stiilid Inglise stiil- Londoni stiil on tekkinud Inglismaal ja seda peetakse klassikalise stiili liigiks. Selles stiilis riietus õmmeldakse erineva paksusega kallitest villastest või poolvillastest kangastest. Talje siluett. Värvid- must, liivakarva, pruun, hall, valge, sinine, roheline, samuti ka šoti värvid (must-valge, must-punane jne.). Selle stiili juhtlauseks on: rangus ja koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 1925–1940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismis...
tähtaega ehitise eeldatava püsimise aja lõpuni. Kui hoonestaja ei nõustu tähtaja pikendamisega, kaotab ta õiguse hüvitisele Hoonestusõiguslikul isikul kõik omandi kaitse nõuded (valduse kaitse ja omandi kaitse) Lisaks võib esitada kahjutasunõude (AÕS § 84 ja 85, VÕS § 1043 jt) Samuti õigus nõuda omanikult nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks (AÕS § 249´) Eraldi hoonestusõiguse liigiks on korterihoonestusõigus Korteriomandiseadus §24. Korterihoonestusõigus (5) Hoonestaja võib jagada talle kuuluva hoonestusõiguse korterihoonestusõigusteks maatüki omaniku nõusolekul. (6) Maatükk ei või olla üheaegselt korteriomandite esemeks ja koormatud korterihoonestusõigusegaesemeks korterihoonestusõigusega. (7) Korterihoonestusõiguse esemeks on ehitise piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning
dekoratiivsed omadused võra ja tüve värvus, vorm, tekstuur ja lehestik, oksagraafika, õite värvus, lehtede värvus jne. Sageli kasutatakse taimekompositsioonide loomisel üldiseid eeskujusid või otsitakse näiteid olemasolevatest loodusmaastikest. Taimekompositsiooni osadeks vabakujulisel lahendusel on massiiv, salu, grupp, solitäär ning lillepeenrad. Massiiv on suurem lausaline, ühe või mitmeliigiline istutus. Masiivid loovad head raamid ülejäänud kujundusele. Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik. Salu on looduslik või istutatud üleminekuvorm metsalt pargile või masiividelt avatud aladele. Kuuluvad enamasti suuremate haljasalade juurde. Istutused on hõredamalt kui masiivides, nägemaks igat puud. Grupp on mitmest liigist koosnevate omaette kompositsiooni moodustavat puude või puude ja põõsaste kogumik. Grupp võib olla üleminekuvormiks. Grupeeritakse mitte ainult taimi vaid ka teisi elemente
ed T-RAKUD abiraku tootma interleukiini 2. Interleukiin 2 omakorda annab alguse tsütotoksiliste T- ja B- mälurak plasmarak toodava ud rakkude kiire levikule. Siit omandatud d sekundaar valmistav immuunsuse tee jaguneb 2 liigiks: esimeses kasutatakse tsütotoksilisi T-rakke, teises ne ad nakatun aga B-rakke. Tavalised keharakud, mis saavad immuun- antikehi ud tähistav nakatunuks, saavad samuti seedida mõningaid vastus
ed T-RAKUD abiraku tootma interleukiini 2. Interleukiin 2 omakorda annab alguse tsütotoksiliste T- ja B- mälurak plasmarak toodava ud rakkude kiire levikule. Siit omandatud d sekundaar valmistav immuunsuse tee jaguneb 2 liigiks: esimeses kasutatakse tsütotoksilisi T-rakke, teises ne ad nakatun aga B-rakke. Tavalised keharakud, mis saavad immuun- antikehi ud tähistav nakatunuks, saavad samuti seedida mõningaid vastus
1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1
Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleb leida kogu teepikkuse kógu liikumisaja suhe Hetkkiiruseks nim kiirust antud ajahetkel või trajektoorist antud punktis Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nim ühtlaselt muutuvaks liikumiseks Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus Kiirendust arvutatakse valemiga v v0 a t v v0 a v v0 a * t t v v0 at kiirenduse uheks liigiks on raskuskiirendus tähistatakse tähega g Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune 2 Keskmiseks raskuskuurenduseks loetakse g=9,8 m / s Vabal langemisel kehtivad samad kuid kiirenduse asemel on valemis raskuskiirendus g v v0 g t v0 v vk 2 at v k v0 2 at 2 s v0 t 2 Ülessanne 1 Antud
viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta (morfoloogiline def). Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi (bioloogiline def). Ühine levila ja ühine põlvnemine. Geograafilist faktorit arvestades saab eristada kahte peamist liigitekke tüüpi: allopatriline ja sümpatriline liigiteke. Esimesel juhul on mingi organismirühm geograafiliselt täielikult eraldatud lähteliigist, teisel juhul puudub uueks liigiks teiseneval organismirühmal geograafiline eraldatus. 15.Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Bioloogiline mitmekesisus kasvab aastatega (nt.vihmametsad). 16.Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus üldjoontes kasvab poolustelt ekvaatori poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust.
seltskonna elsut ja jutustati värssidesse ümber piibli lugusid. 6. - 7. sajandil lanegb klassikaline ladina keel unarusse ja sellega hääbub ka ladinakeelne õpetatud luule. Feodaalsuhted Euroopa tähtsamates maades kujunevad välja 11. sajandil. Juhtivatesk seisusteks saavad rüütlid ja kõrgemad vaimulikud. Rahvamasside sõnalooming elab edasi folkloori näol, kuid annab ka olulist ainest nii rüütlikirjandusele ja ka hiljem tekkivale linnakirjadusele. Ajajärgu silmapaistvamaiks liigiks on kangelaseepos. Selles on rahvalooming läbi põimitud feodalistlike ja mõneti ka kiriklike elementidega. Lääne- Euroopa kangelaseepose õitsenguajaks on 12. sajandi lõpp ja 13. sajandi algus. Tähtsamateks mälestusmärkideks on Prantsuse 'Rolandi laul' , hispaania 'Laul minu Cidist' ja saksa 'Nibelungide laul'. Kõik need teosed on tekkinud enamvähem samal ajal ja samades feodalismi tingimustes, mistõttu leidub neis palju sarnast, aga neis kajastuvad ka erinevad
Stiilid Inglise stiil- Londoni stiil on tekkinud Inglismaal ja seda peetakse klassikalise stiili liigiks. Selles stiilis riietus õmmeldakse erineva paksusega kallitest villastest või poolvillastest kangastest. Talje siluett. Värvid- must, liivakarva, pruun, hall, valge, sinine, roheline, samuti ka soti värvid (must-valge, must-punane jne.). Selle stiili juhtlauseks on: rangus ja koos sellega ka rafineeritus. Stiilile on omased külglõhikud jakkidel ja pintsakutel, pealeõmmeldud taskud, mis paiknevad rinna ja puusade kõrgusel. 1) Millal sai see stiil alguse? 19.sajand Art-Deco- Art déco oli populaarne kunstisuund aastail 19251940. Eriti populaarne oli ta sisekujunduses aga samas kasutati teda arhitektuuris ja tööstusdisainis ning ka maalikunstis, skulptuuris, fotograafias, filmikunstis ja mujalgi. Ta on segu uusklassitsismist, konstruktivismist, kubismist, modernismist, juugendist ja futurismist. ...
hallika okastikuga huvitavat kontrasti rohelise või kollase okastikuga okaspõõsastele, lilledele või õitsvatele põõsastele. Et kirju kadakas on siiski veidi külmaõrn ning nõuab karmimatel talvedel katmist, võiks teda soovitada eelkõige koduaedadesse. Virgiinia kadaka levik on alles alanud (varem esines üksnes kollektsiooniaedades). Senised katsetused lubavad pidada teda väga perspektiivseks, rohkete dekoratiivsete sortidega, külmakindlaks ja vastupidavaks liigiks. Võra on väga sale ja püstjas, mis hiljem kujuneb silinderjaks. See võimaldab kompositsioonides saada ühtlaseid vertikaaljooni. Mõned autorid samastavad kaljukadaka (J. scopulorum) ja virgiinia kadaka üheks liigiks J. virginiana. Nagu eeltoodust võib järeldada, on kadakate perekonna süstemaatika küllalt keeruline (keerulisuse põhjustajaks on hübriidid ja sordid), milles on veel palju arenguruumi. Teiselt
oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes. Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid. Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu. Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves
A [J] - alalisvoolu töö P= t [s] - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A [J] - elektriahelas tehtav töö A=IUt I [A] - voolutugevus elektriahelas U [V] - pinge elektriahela otstel
Lisaks nendele on Eestis ka hüdrogeoloogiliselt olulistes piirkondades ning nitraaditundlikutel aladel seirejaamad. Joonis 2. Põhjaveekihid-kogumid 8 Joonis 3. Seirejaamad Eestis 2.3 Seire jaotus Vastavalt püstitatud ülesannetele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele jaotub põhjavee seire üleriigiliseks ehk riiklikuks, kohalikuks ja ettevõtte seireks. Omaette seire liigiks on ka teaduslik seire. Riikliku põhjaveeseire ülesandeks on kogu riigi territooriumil põhjavee seisundi süsteemne jälgimine looduslikes või looduslähedastes tingimustes, mis on mõjutatud geomorfoloogilistest, geoloogilistest, hüdrogeoloogilistest, hüdroloogilistest ja ilmastikutingimustest ning riiklikult tähtsate veekihtide põhjavee seisundi jälgimine kõige pingelisematel aladel. Nende hulka kuuluvad suuremate linnade veehaarded, kus
Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg = -k l (1) kus k on vedru jäikus, l = l - l o -vedru pikenemine koormise mg mõjul. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse
Tulevikku ennustavad kirjad Olge ettevaatlikud kirjadega selgeltnägijatelt või ennustajatelt, kes tasu eest lubavad muuta teie elu ning ennustada tulevikku. Sageli on ,,ennustajate" saadetud kirjad agressiivse alatooniga, lubades, et teenusest loobumise korral juhtub teiega midagi halba. Ennustajate pakkumistele reageerides, satute tõenäoliselt õnge minejate nimekirja ning teie ahistamisel ei pruugigi lõppu tulla. Püramiidskeemid Üheks sagedamini levivaks pettuse liigiks on püramiidskeemid, milles lubatakse kerget ja kiiret raha või tasuta kingitusi. Püramiidskeemis ei saada tulu mitte toote või teenuse müügist, vaid uute liikmete hankimisest. Tüüpilises püramiidskeemis tasub uus liige liikmemaksu ning seejärel hakkab värbama uusi liikmetasu maksvaid liikmeid. Nimetatud skeemi läbivaks ideeks on üha uute ja uute liikmete juurdesaamine läbi aktiivsete alumiste tasandite liikmete, kelledele makstavad liikmetasud
A J - alalisvoolu töö P t s - elektrivoolu tarbimise aeg t Töö - suurus, mis iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise. Igas elektriahelas toimub energia muundumine. Elektrienergia allikas muundab mehaanilist, keemilist jt. energiat elektrienergiaks. Elektriahela välisosas see elektrienergia muundub mõneks teiseks energia liigiks, näiteks soojuseks. Elektrienergia muundumise mõõduks on elektriahelas laengute ümberpaigutamisel tehtav töö. Alalisvoolu töö - töö, mida teeb elektriväli laengukandjate ümberpaigutamisel juhis. kus A J - elektriahelas tehtav töö A=IUt I A - voolutugevus elektriahelas U V - pinge elektriahela otstel
Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l. Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist
orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse, on immigrandid ja neid, kes mingilt alalt lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, ehk väljarändajateks. Väikeseid rahvahulki, kes rändavad asustamata või väheasustatud maa-alale, nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Ränne jaguneb laias laastus kaheks erinevaks liigiks: siseränne (riigisisene) ja välisränne (riikidevaheline). Lisaks sellele võib rännet jaotada tema põhjuse alusel veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. 7. Kes on tuareegid, kus nad elavad ja millega tegelevad? Tuareegid on berberi rahvas, kes asustavad Põhja-Aafrikas Sahara kõrbe sisealasid. Traditsioonilise eluviisi poolest on nad rändkarjakasvatajad ehk nomaadid. Tuareegide arvu hinnatakse 5,7 miljonile inimesele, kõige enam
Ambra- Kaseloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal. Seda eraldatakse kaseloti soolestikust või korjatakse merepinnalt. Nüüdisajal asendatakse ambra sageli sünteetilise aine amroksiidiga. Muskus - isastelt muskushirvedelt(vaata ka pildilt) saadav vänge lõhnaaine. Tänapäeval on muskus muutunud üldnimetuseks loomsetele lõhnavatele ainetele, mida eritatakse teatud 5 näärmetest. Muskushirved on nüüdseks muutunud ohustatud liigiks. Sünsteesitud muskust kutsutakse tihti "valgeks muskuseks". muskushirv Kastooreum- Euroopa või Siberi kopralt saadav tugeva lõhnaga õlilaadne nõre, mida eraldavad mõlemad soopooled. Seda toodavad kaks ploomisuurust kõhuõõnes asuvat nääret. Peamised parfüümitaimed Roos- Kõige tähtsam taim parfümeerias. Kindlaks on määratud 17 erinevat roosilõhna.
· orjust käsitlevad laulud (orjuselaulud, vaeslapselaulud) 4) inimene kodus ja perekonnas · kodusta ja lapsepõlvest · noorte suhetest · kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid
1. Sissejuhatus Sipelgad on väga laia levikuga putukarühm, mis paljudes regioonides osutub erinevate koosluste üheks domineerivaks liigiks. Optimaalsetes tingimustes võib mõningate siipelgaliikide biomass ületada teiste loomarühmade oma. Metsakuklaste polügüünsed pered võivad paljunemisel moodustada omavahel ühenduses olevaid pesade süsteeme - kolooniaid, mis omakorda ühinedes, moodustavad föderatsioone ja asurkondi. Näiteks laanekuklase (F. aquilonia) asurkonnas võib koos elada üle tuhande pere. Pesade asustustihedus tõuseb sageli 15 pesani hektaril. Arvestades pere suuruseks 1-4 miljonit sipelgat, ühe
RÜÜTEL, KAIRI 10.D 17.08.2008 Rakvere Radooni teadlikkusest minu tutvusringkonnas I ETTEVALMISTAV OSA Vaatluse liigiks on ankeetvaatlus. Vaatluse eesmärgiks on teada saada, kui paljud inimesed minu tutvusringkonnast teavad midagi radoonist ja radooni kahjulikkusest. Viisin vaatluse läbi interneti kaudu ankeetlehti laiali jagades. [LISA 8] II VAATLUSE KÄIK Küsitluse tulemused tulenevad vastanud inimeste järgi. Küsimus Jah / Ei 1. 30 / 2 2. 10 / 22 3. 5 / 27 4. 21 / 11 5. 7 / 25 6. 3 / 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
