Linnu pealagi, selg, tiivad ja saba on roostepruunid. Kõht valkjashall. Roostepruun põsetriip. Sarnaselt teiste jäälindlastele on ta pea üsna suur, kael aga lühike. Püha jäälind ja metsa jäälind on Ausraalia väiksemad jäälinnud. Nemad on sinise ja rohelise värvusega. (Parish 2006:44) 2.4.2. Sugukond: Mesilasnäplased Austraalia mesilasenäpp võib uhkeldada oma imekaunite sulgedega. Selle väikese ja väga vilka linnukese põhitoiduks on mesilased, tõugud, kiililised, liblikad, herilased ja tirtsud. Austraalia mesilasenäpp püüab putukaid ning lööb neid surmamiseks mitu korda vastu oksa. Seejärel suleb silmad, et mürk silma ei satuks ning hõõrub mesilase tagakeha vastu oksa, et niimodi tema astelt eemaldada. (Parish 2006:45) 2.5. Värvuliste selts 2.5.1. Sugukond: Tikksabalised Tikksabad kuuluvad Austraalia imetlusväärseimate lindude hulka. Nad on peamiselt tuntud huvitavate pesitsusaegsete harjumuste ning isaslindude värvikireva
Korduvalt kestudes nad kasvavad. Kui vastsele ilmuvad tiivaalged, siis nimetatakse seda järku neidise- ehk nümfifaasiks. Neidise ühe või paarikordse kestumise järel ongi saanud vastsest valmik. b. Täismoone siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad · Vagel. Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega. · Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. · Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne.
koorub vastne (röövik, vagel, tõuk), kes läbib mitmed kestumised. Kestumiste arv on liigispetsiifiline. Saavutades õige suuruse või läbides kindla arvu kestumisi toimub metamorfoosne kestumine ja tekib nukk. Nukk ei toitu ja kogu energia saadakse vastse staadiumis tarbitud toidu arvelt. Nukkumisel moodustuvad täiskasvanu keha struktuurid, mis asendavad vastse omad. Nukust väljub valmik. Näiteks: liblikad. Imaginaaldiskid Imaginaaldiskid on nähtavad vastkoorunud vastses epidermise paksenditena. Nuku staadiumis enamus vastse kehast lagundatakse apoptoosi teel. Uued valmiku organid arenevad mittediferentseerunud imaginaalrakkudest, mis paiknevad vastsetes kobaratena ja ootavad diferentseerumiseks signaali. Imaginaaldiske on 3 tüüpi: imaginaaldiski rakud (moodustavad valmiku kutikulaarse
lüliliseks tagakehaks. Kuus jalga. Paljudel liikidel kinnituvad rindmikule tiivad. Üks paar tundlaid, suised. Elupaik: maismaal, vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad lennates, kõndides, vees ujudes. Närvisüsteem: peaaju ja kõhtmine närvikett. Nägemiselundid: liitsilmad ja täppsilmad. Erituselundid: eritustorukesed. Hingamine: trahheed. Sigimine: lahksugulised. Suguline. Areng moondega: muna, vastne (osal nukk), täiskasvanud isend. Näited: rohutirts, liblikad, mardikad, mesilased, sipelgad. OKASNAHKSED Keha enamikul kiirjas (5-kiireline). Veega täidetud torusüsteem, mis ühenduses jalakestega. Elupaik: vees. Eluviis: vabalt elavad. Liiguvad arvukate iminappadega jalakeste abil. Toes: lubiplaadikestest sisetoes naha all. Närvisüsteem: närviväädid. Nägemiselundid: täppsilmad. Erituselundid: puuduvad, eritavad läbi naha. Hingamine: trahheed. Sigimine: Suguline. Areng: muna, vastne, täiskasvanud isend. Näited: meritht, merisiilik, meripura.
Osad mardikad on kohastunud elama vees. Tuntuimad veemardikad on ujurid ja kukrikud. Nende silma ülemine osa on kohastunud nägemiseks õhus ja alumine vees. Veel mardikalisi : kartulimardikas, maipõrnikas, lepatriinu, pähklikärsakas,erinevad sikud (puidukahjurid). 2) Liblikaliste kahte paari tiibu katavad soomused. Neil on sale keha ja peened jalad. Liblikatel on tavaliselt kirevad tiivad. Neil on suistest arenenud imilont, millega ta toitub õienektarist. Liblikad arenevad täismoondega. Liblikaid saab jaotada päevaliblikateks, kes tegutsevad päeval ja on suured ning kirevad (koerliblikas, paabusilm), ja hämarikuliblikateks, kes tegutsevad öösel ja on tagasihoidlikud ning väikesed, näiteks pärnasuru, koiliblikas. Liblikad arenevad täismoondega Nad munevad munad taimedele, millest munast kooruvad ussikujulised röövikud. Munast arenevad vastsed on välimuselt ja eluviisilt vanematest erinevad
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
kiivitaja, nurmkana. niitudel toitumas käivad sageli valged toonekured ja mõned röövlinnud (nt hiireviu, lõopistrik, tuuletallaja), kes jahivad hiiri ja väiksemaid linde. Putukad. Niidul elab palju putukaid. Mida liigirikkam on niidutaimestik, seda rohkem on ka putkaliike. Paljud putukad toituvad taimedest. Õiesikk, karuspõrnikas, kuldpõrnikas jt söövad taimede õisi, õienektarist toituvad liblikad (nt. koerliblikas, päeva-paabusilm, lapsuliblikas jt), samuti mesilased ja kimalased. Nektarist toituvad putukad on kasulikud ka taimedele, sest nad tolmeldavad taimi. Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt.
ehk tuletatud ühikuteks. SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. 1.4. Tooge näiteid looduslikest protsessidest, mida saab kirjeldada mehaanika seaduste abil. Taevas sõudvad pilved, lillelt lillele lendlevad liblikad, mööda teed kihutavad autod, paberile tähti kirjutav pliiatsiotsa, kui eemal lööb välku, jõuab valgussähvatus meieni pea kohe ning mürin veidi hiljem. Meie soontes voolab veri ja sarnane on elektrivool, mis kujutab endast elektronide suunatud liikumist juhtmes. 1.5. Millisest ajastust on säilinud esimesed loodusnähtuste kirjeldused, mis tuginevad mehaanika seadustele? Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks
Loom võib olla väga väike ja elada ökoniššis, kus tal vaenlasi ei ole. Vagelvastsed naftaloigus, kus nende olemasolust ei tea teised liigid. Tagasi ju keegi sealt ei pääse. Liblike tiibadel pisut hallitanud ja vana puukoore muster, Suruliblikas trooplises Ameerikas matkib koolibrid, ta võib lennata 54-56 km/tunnis ja on väga hea manööverdamisvõimega, suudab teha paigallendu, pika kärsa abil suudab tankida end nektariga õhus olles nagu koolibri. Liblikad, kelle tagatiibadel on päraniaetud suured silmad. Silmamustreid kasutavad ka korallriffidel elavad paljud kalaliigid, näiteks ingelkala. Metsades kaitsevad end niiviisi näiteks sisalikud (lenddraakon) ja maod (india kobra). Ellujäämissõjas on väga head võtted ka peitmine ja ehmatamine. Ehmatamine eriti siis, kui kiskja näeb tõepoolest seda, mida ta tõsiselt kardab. See on raske, sest enamasti lähtub kiskja kolmest meelest ja kõiki meeli petta tavaliselt ei õnnestu.
Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti. 42. Kuidas säilitada looduslikku mitmekesisust majandatavate ökosüsteemide puhul? Esitage näide. Selleks on erinevaid meetode. Külvikorda planeerida erinevaid kultuure ja osa põldudest oleks ka talvel taimestikuga kaetud. Liblikõielised rikastavad mulda org. ainetega ja parandavad mulla struktuuri. Põldudele külvatud ristikust ja meetaimedest toituvad mesilased ja liblikad. Eelistada mehaanilist umbrohu tõrjet. Taime kaitsevahendeid kasutada vaid vastavalt tegelikule vajadusele ja varahommikul/õhtupoolikul kui enamik putukaid pole aktiivsed. Mitte pritsida õitsevaid taimi (mesilaste hukkumine). Suurte põldude liigestamiseks kasutada mitmeaastase taimestikuga ribasid (ei väeta/ei taimekaitsevahendeid). Oluline elupaik looma/taimeliikidele. Vähendavad mullaerosiooni (aitab säilitada mullaviljakust). Rohumaid niita keskelt lahku (loomad saavad
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
selgrootuid maismaa selgrootud Lootejärgne areng võib olla moondega või otsene, moone võib olla täismoone või vaegmoone. Otsese arengu korral on järglane kohe sarnane om vanemale, moonde korral erineb järglane ehitusplaan algul vanema omast, hiljem areneb ta vastava liigi täiskasvanu sarnaseks. Täismoone: muna vastne nukk valmik Nt liblikad, mardikad Vaegmoone: muna vastne valmik Nt rohutirtsud, lutikad. PÄRILIKKUS, MOLEKULAARGENEETILISED PÕHIPROTSESSID REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON KOHT Seal, kus leidub Seal, kus leidub DNA-d DNA-d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas
· Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad: · paiknevad jõe- ja järvelammidel;
Et suurkõrv on ööelanik, siis otsib ta päeval sageli varju linnupesakastidest ning meelsasti ka majadest - pööningutelt ja räästaalustest. Öine saagijaht algab hilja - alles tükk aega pärast päikese loojumist. Suurkõrva toitumisharjumused on erinevad kui teistel nahkhiirtel. Ta on võimeline püüdma mitte ainult lendavaid, vaid ka puuokstel, lehtedel, õitel ning koguni maapinnal peatuvaid putukaid ning isegi röövikuid. Lemmiktoiduks on suurkõrvale igasugused liblikad. Nende küttimisel tiirleb ta tihti puuvõrades ja nende ümber, ning ta lend on samuti iseäralik - nn. "rappelend", mille käigus loom võib õhus peaaegu ühe koha peal paigal seista. Toitumislennul külastavad suurkõrvad tihti hoonete pööninguid ja keldreid. Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli alguses ning selleks kogunevad emasloomad poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma ja mis hõivavad tihti lindude pesakaste. Iga
Putukatel määratakse sugu kvantitatiivselt (sugukromosoomide arvu erinevusega) . Lehetäi emasisendil on 4 autosoomi ja sugukromosoomid X1, X1, X2,X2 isasisendil 4 autosoomi ja X1, X2. Heteromorfsed sugukromosoomid ühe soo, tavaliselt isaste sugukromosoom on heterokromatiinne ja vajalik on geeni doosi kompensatsiooni mehhanism Heteromorfsete kromosoomistiku puhul veel 2 võimalust isasheterogameetsus ja emasheterogameetsus (linnud, liblikad ja maasikad...) Isasheterogameetsuse puhul jaotub omakorda: Isasaisendidtel küll morfoloogiliselt erinevad sugukromosoomid, kuid sugu määratakse autosoomide ja X kromosoomide suhtega, sealjuures on Y kromosoom vajalik fertiilse isase tekkeks Soo määramisel on oluline Y kromosoom (imetajatel, taimedel) Heteromorfsete sugukromosoomide puhul oluline geeni doosi kompenseerimise mehhanismid:
ruumis, laiemas mõttes migratsioon, see tähendab suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis. Levimine on hädavajalik kohastumus. Migratsioon ( suure hulga indiviidide suunatud liikumine ruumis) o Perioodiline kohavahetus, nn pendelränne ehk lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne o Nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Vastsed ja valmikud o Üheotsa pilet rännatakse kuskile kaugele ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisese konkurentsi põhjustab ressursside puudus. Selle vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmeetriline konkurents indiviidide arv muutub sümmeetriliselt, kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid ühiselt. Asümmeetriline konkurents mingi grupp on eelistatum kui teine
Mille poolest vastne erineb valmikust? · Teatud kehaorganeid pole (tiivad) · Kehamõõtmed, sugunäärmete talitlus Näited: levinud rohkem selgrootutel: käsnad, ainuõõssed, limused,tirtsud, prussakad, täid, lutikad. Keelikloomadest kalad. b)täismoondega areng: munavastnenukkvalmik vastne: röövik (liblikas), tõuk (mardikas), vagel (kahetiivaline) Nukustaadiumis toimub kudede lagundamine, millele järgneb valmiku kudede moodutumine. Näited: liblikad, mardikad, kirbud, mesilased, sipelgad, sääsed. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1. väheneb konkurents toidule. 2. väheneb konkurents elupaigale 3.soodustab organismide levikut 4. võimaldab talvituda 5. tänu vastsestaadiumile pikendab eluiga. 35
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
samasugune, nagu ta oli enne. Kui Sa kellegagi riius oled, ja talle pahasti ütled, siis jätad Sa samasuguse haava sõnadega. Sa võid ka noaga teist inimest lüüa, noa välja tõmmata, kuid alles jääb alati haav. · Milleks valada selle inimese pärast pisaraid , kes sinust ei hooli ega sind armasta nagu sina teda . · Mulle ei piisa hetkedest mil sinuga olen , sest üha rohkem ja rohkem ma sinust sõltuvusse jään · Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine! · Viin annab igale joojale edasi neli omadust: alguses muutub ta paabulinnu sarnaseks, kes ajab suled turri. Siis omandab ta ahvi iseloomu ning hakkab naljatlema ja edvistama. Hiljem muutub ta lõvi sarnaseks isekaks, uhkeks ja oma jõus kindlaks. Lõpuks muutub ta aga
Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud, täid, lutikad, kirbud, puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi.
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
läbib vahestaadiumi. *täismoondeline areng suurem osa putukatest. Munast väljub vastne, kes välimuselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ja mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Ta on ümbritsetud tiheda kestaga, morfoloogilised ja anatoomilised muutused toimuvad selle sees. Tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate tingimuste üleelamine (talv). Nukukestast väljub valmik. Nii arenevad liblikad. *vaegmoondeline areng jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest nii välis- kui ka siseehituselt, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. Nii arenevad rohutirtsud, prussakad, lutikad. Selgroogsete moondeline areng nii arenevad kahepaiksed ja enamik kalaliike. Konnal toimub munaraku viljastumine vees. Munast väljub kulles, kes meenutab
Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata Kahjurid 14% Haigused 12% Umbrohud 9% · Sõltub ( Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( Klimaatilistest tingimustest ( Kasvatatavast kultuurist ( Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saava...
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Meioosi tähtsus. Ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset tütarrakku. Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, see suurendab pärilikku muutlikkust. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. Vaegmoone. Muna>vastne>valmik. Vastsel mõningad ehituslikud erinevused täiskasvanuga, mõõtmetelt väiksem. Lutikad, tirtsud, prussakad Täismoone. Muna>vastne>nukk>valmik. Vastne ei sarnane valmikuga mingil moel. Liblikad, mardikad, kahe- ja kiletiivalised. Vastsete nimetusi: liblikas-röövik, mardikas-tõuk, kahetiivaline-vagel. Moondega arengu bioloogiline tähtsus seisneb selles, et väheneb konkurents elupaiga ja toidu pärast. INIMESE SUGURAKKUDE ARENG. Spermatogenees. spermid tekivad mehe munandite välistes seemnetorukestes. spermi eellasrakuks on spermatogoon. Spermatogoonid paljunevad kogu suguküpsuse perioodil. Igast spermatogoonis tekib 4 võrdselt arenenud spermi. Toimub pidevalt ja kõrge elueani
Sümmeetria ja asümmeetria SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu. Igapäevases elus ja tegevuses ongi kombeks nimetada sümmeetriliseks iga kujundit, eset ja organismi, mille mõlemad pooled on ühetaolised. Looduses esinevad puulehed, pungad ja õied, putukad ja liblikad, loomad ja inimene, on põhiliselt sümmeetrilised, muidugi suhteliselt ja ligikaudselt. Nad kõik omavad kaks poolt- 28 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON vasaku ja parema, mis on ligikaudu kattuvad oma siluetilt ja suhtuvad teineteisesse kui peegeldused. Kui käsitleda sümmeetria mõistet täpsuse ja täiuslikkuse seisukohast, ei tohiks looduses
Liigi määratlus: Taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 21 Ülevaade teadaolevatest liikidest: Viimane hinnang (2011: 8,7 +/- 1,3 miljonit liiki. Sellest 6,5 miljonit maismaal ja 2,2 miljonit ookeani sügavikes. Eriti ohustatud on linnud, suurimetajad (primaadid), kirevad liblikad ja mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja surnud. 1/2 taimedest on väljasuremisohus. Kõige ohustatum elustiku grupp on kahepaiksed! Väljasuremislained: Viis Vägevat: O, D, P, T, K. Orduviitsium Devon Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest. Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest.
10. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema asukohast Elukohavalik säilitab geneetilist mitmekesisust. Valgete silmadega kärbsed on valgustundlikumad ja vähemkohased. Heterogeenses keskkonnas säiluvad mõlemad fenotüübid. Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt. Mimikri puhul. Positiivselt kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast), kui et on igal liigil oma spets hoiatusmuster või lisandub veel juurde "valetajaid" jäljendajaid. Mülleri mimikri. Negatiivselt ühed liblikad on jälgimaitselised ja teised tahavad oma kohasust tõsta nii, et hakkavad neid jäljendama. Kui neid saab liiga palju, siis ei tee lind enam vahet, kes tõtt räägib või valetab ei õpi eristama. Bates'I mimikri. 12
To be conceived in your heart, born in your eyes, live on - Ma teadin alati , et pisaratele tagasi vaadates hakkan ma naerma , aga ei teadnud , et õnnehetki meenutades hakkan ma nutma ! - I wanna be this girl he's scared to lose, the one where hea can't walk away from knowing she's mad at him, the one who can't fall asleep with out her voice being the last one he hears, the one he can't L I V E W I T H O U T . - The day was come. Run away. - Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. - I'm that kind of woman that when my feet hit the floor each morning, the Devil says: "Oh crap, she's up!" - One day the sun said to me, if your love is so far every day and there is so many problems, what makes you cry, then why dont you leave your lover? I looked back at the sun and asked,
Ilma selleta ei saaks organismid hakkama. Spetsiaalne kohastumus ruumis ümberpaiknemiseks on dispersal syndrom, aga on ka liike, kellel see kohastumus puudub ja nad levivad ilma selleta. Migratsooni on kolme tüüpi: 1. perioodiline kohavahetus nn pendelränne. Nt lindude aastaaegade vaheldumisega toimuv ränne. 2. nn edasi-tagasi, toimub vaid üks kord elu jooksul. Nt vastsed ja valmikud. 3. üheotsa pilet, rännatakse kusagile ja enam tagasi ei pöörduta. Nt liblikad. 16. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents (konspekt, Begon et al. 6.13, 6.11); Liigisisese konkurentsi põhjustab mingi ressursi puudus. Näiteks toidunappus. Selleggi vähese eest tuleb võidelda samast liigist organismidel ja tugevam jääb ellu. Sümmetriline konkurents tähendab seda, et indiviidide arv muutub sümmeetriliselt. Kui mingit ressurssi juurde anda, siis muutuvad kõik indiviidid üheselt
Enamasti on ühe taime jaoks mitut liiki tolmeldajaid. Mürkekohoorid on taimed, mida levitavad sipelda. 2 sipelgaliiki on väga laia levikuga ja kõige olulisemad. Tolmeldajad õitsemine toimub koosluse erinevatel liikidel erineval ajal. Kui tolmeldajate kooslus on häiritud, siis tavalist kannatavad hilisemad õitsejad. Nende võtmeosa on raske tõestada, ehki nende tähtsus on ilmselge. Troopilistel aladel linnuliigid ja liblikad (liblika arvutus langeb, üksikud lilleliigid kaovad, kooslusele on mõju väike). Mullainsenerid on liigid, mis suudavad paigast liigutada mulda, uuristavad käike, kraabivad mulda, millel ei kasva taimi. Kooslusele on suur mõju. Kuuluvad suslikud, küülikud, pimerotid, sipelgad jne. Võtmeliigid ja süsteemsed protsessid mitmed protsessid, nagu aineringe ja varise lagunemine võivad olla seotud võtmeliikidega
efektiivsed kaitseks. Kui mõnedel loomadel juba on selline omadus, mis teda eristab, siis on evolutsiooni käigus kujunenud ka eriline välimus. Mülleri konvergents – sama värvusmustrit jagab väga suur hulk erinevaid liike – nt herilased, mesilased, vapsikud kõik ühtmoodi värvidega => röövloomad õpivad seose kiiremini ära ega ründa enam – loomadel on seega koodi jagamisest kasu. Samas lisaks herilastele ja kimalastele jagavad sama värvuskoodi ka nt sirelased, paljud liblikad, kellel endal tegelikult keemilist kaitset putuktoiduliste lindude vastu ei ole – Bates’i ja Mülleri mimikri kompleks. Looduses olemas koodid, kus sarnasuse kaudu tekib kumulatiivne efekt, mida tõlgendajad võtavad arvesse. Mimikri – elusolend, kellel endal ei ole kaitsevahendeid, tänu oma sarnasuse loomaga, kellel on kaitsevahendid olemas, saavutab kaitstuse. Olukord peab olema pidev – juhuslikku sarnasust mimikriks ei nimetata. Liigid on püsivad ja
Õitsevatest metsalilledest rõõmustavad kevadel meie silma esimestena sinililled. Sinilill on pelglik, kuid inimese poolt armastatud lill. Rõõmsad sinised värvilaigud püüavad pilku metsa all ja loovad optimistliku kevadmeeleolu. Ülaste õitseajal valendab neist terve metsaalune. Pärast mõnda soojemat päeva ilmuvad esimesed rohelised rohulibled põllupeenardele ja kraavikallastele. Päikesele hõiskavad vastu paiselehe kuldkollased õied. Ning lendavad esimesed liblikad kollased ja kirjud. Väike koerliblikas ongi see, kelle järgi tavaliselt ennustatakse kirjut suve. Liblika tiibade alustoon on oranz, tumeda soonestuse vahel leidub kollaseid ja siniseid laike. Päevapaabusilmade tõmmudel tiibadel säravad eredad silmlaigud. Kui esimesena kohata kuldkollast lapsuliblikat, siis arvati, et tuleb kuldne suvi. (lisa 21 pilt liblikatest). Õitsema hakkavad ka varsakabjad. Külmast
osavust Arvukad pika niidiga tolmukad Pärn, vaarikas, takistavad nõrgemate putukate õunapuu, eukalüptid, ligipääsu nektarile (neid võivad Melalecua liigid tolmeldada ka suured liblikad) Liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, kaökeel, nelgid Mardikad Palju õietolmu või ka mahlakad Kibuvits, magun, õrnad maitsvad kroonlehed naiste-puna
sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud loometsadest raie ja edasise majandamise, tavaliselt karjatamise tulemusena. Eestis levinud lääne- ja põhjaosas, saartel. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Ca 140 liiki samblaid, ca 260 liiki samblikke. Murulauk, mägimaran, nõmm-liivatee, lubikas, kassikäpp, kassisaba, metsülane, mägi-kadakkaer. Haruldased seeneliigid: mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. Sürjarohumaad: Tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena –sekundaarsed. Mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel. Asuvad üle Eesti künnistel, seljandikel, iseloomulik raudkivide esinemine. Kasutusel looduslike karjamaadena. Liigirikkad, taimekooslusi 4
TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3. Parasitism püüavad oma saaki (peremeest) mitte tappa ja on elujooksul intiimselt seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Palju väiksem peremehest. 4. Parasitoidsed on omapärane strateegia, millel on ühisnimetajaid kolme eelnevaga. Üldiselt kahetiivalised (sääsed) või kiletiivalised putukad (herilased, mesilased), kes meenutavad parasiite, sest pool elu seotud intiimselt ühe peremehega
Arvukad pika niidiga harali Pärn, vaarikas, ka tolmukad takis-tavad õunapuu, ka mõned nõrgemate putukate ligipääsu eukalüptid ja nektarile (neid võivad Melaleuca liigid tolmeldada ka suured liblikad) liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed
Saad sa aru? Ja kõige hullem on leppida selle valega, millega ma olen pidanud viimased aastad elama. Valega, millest mul polnud aimugi.... Armastasin ja leppisin pidevalt väheneva tähelepanuga. Üksinduse ja ootamisega. Olematu seksuaaleluga. Triikimata särkide ja tolmurullidega. Hommikukohvi ja pudruta. Sest ma teadsin, et sa oled mul ikkagi olemas ja millalgi hakkavad need liblikad taas meie kõhus lendama... ANN Ma... FELIX Kellele ma neid liblikaid nüüd pakkuma lähen? Psühholoogile? ANN Mul on kahju. FELIX Sul on kahju? Sellele oleksid sa pidanud varem mõtlema. Siis kui mind esimest korda kõnetasid, oma siniste silmadega võrgutasid, oma pikkade juustega hellitasid. Sa oleksid pidanud siis mõtlema, kui ütlesid mulle kirikus jumala silme all jah. Kui võtsime endale lapse
sead, keda lastel oli võimalik toita ja jälgida. Laste Kohta on loodud erinevaid tegevuskeskusi, kus lapsed saavad katsetada muda, liiva, killustiku ja veega; kaevata, ronida, kiikuda ning taaskasutusmaterjalidega meisterdada. Lastele on kättesaadavad kõik elemendid. Sieben Lindeni ökokülas Saksamaal saavad lapsed samuti osa ökoküla terviklikust keskkonnast. (Sieben Lindeni lasteaia õpetaja) „Oleme looduse keskel iga päev. Siin on alati taimed, putukad, linnud, liblikad, puud, maa, vesi, tuul ja päike laste ümber. Mõnikord juhime me laste tähelepanu kindlatele asjadele, nt ilm, teeme katseid vee, hääle, õhuga, teeme mandalasid või ehteid loodusmaterjalidest, nukuteatrit, kõnnime erilistesse kohtadesse, süütame lõkketule, et küpsetada seal oma leiba, teeme pannkooke või putru või valmistame oma enda küünlaid mesilasvahast.” Rosma waldorflasteaias on olulisim ökoloogilise aspekti õpetaja keskkond: lasteaed asub
Arvukad pika niidiga harali Pärn, vaarikas, ka tolmukad takis-tavad õunapuu, ka mõned nõrgemate putukate ligipääsu eukalüptid ja nektarile (neid võivad Melaleuca liigid tolmeldada ka suured liblikad) liblikad Pikk õieputk või kannus Sirel, lõhnav kuslapuu, käokeel, nelgid mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed
Taime kuivades mürk laguneb, nii et tulikaid sisaldav korralikult kuivanud hein on ohutu. Tulikate taimemahl põhjustab nahapõletikku, nii et ka inimesed peavad tulikaid käsitledes ettevaatlikud olema ja kindaid kasutama. Mürgisuse tõttu rahvameditsiin tulikaid ei kasuta. Sõna "sardooniline" ('kibe, põlastav') tuleb Sardiinias kasvava sardiinia tulika Ranunculus sardous järgi. Kui inimene seda sööb, tõmbub tema nägu grimassiks. [viide?] Mõned putukad, näiteks liblikad Euplexia lucipara ja Orthosia gothica, toituvad tulikatel. Mõnda tulikat kasvatatakse ilutaimena ja neile on aretatud suuri eredaid õisi. Tulikas oli Türgi sultanite vägevuse sümbol. aid kandma. 24 5. Nõges (Urtica L.) Perekond on levinud kõikjal maailmas, kuid põhiliselt parasvöötmes. Nad on peamiselt mitmeaastased, mõned ka üheaastased rohttaimed, mõned ka põõsad.
d) Hõimkond limused e) Hõimkond lülijalgsed f) Hõimkond okasnahksed Putukate areng 1. moondeta · väga ürgsed putukad arenevad, näiteks majasoomukas. 2. vaegmoone · muna vastne (kestumised) valmik · näiteks arenevad tirtsud ja ristikad. · Kehalülide arv, tiibade olemasolu, sugunäärmed, tundlate pikkus vastse ja valmiku erinevused. 3. täismoone · muna vastne nukk valmik · arenevad nii kärbsed, sääsed, kirbud, liblikad, mardikad, aipelgad, mesilased. Vastsetel on kindlad nimetused ja ehitus tüübid(liblikavastsed on röövikud, kärbestevastsed on vaglad ja mardkia vastsed on tõugud).
90ndate Sommer. Intensiivselt tegeles Masinguga. "Laurilas" saavad kokku hommik, kevad ja jumalik jõud. Kiindumus loodusesse. Meelelisuse juures on oluline koht välisilma peegeldustel, selle kõike haarav ja ühendav põhi on aga veel sügavamal, sees pool. Üsna tüüpiline on "Laurilas" ootusseisund, kus peab juhtuma miski, mis kõleduse tühistab, soovliikumine ja lootus peavad välja viima sügisest ja ööst kevadesse ja hommikusse. Naer, rõõm, ja loodus puud, väiksed lilled, liblikad, kiilid on Sommeril alati väga ühemõttelise tähendusega märkides neid olekuid, mida igatsetakse ja kuhu mõnel hetkel jõutaksegi. "Sina" päris ühemõtteline pole, kuid enamasti peitub pürgimuste keskpunkt just selle asesõna taga. Kõneleja pilgu kinnistatus ühte punkti, "Sinusse", on korraga kirgliku armastusluule ja andunud religioossuse märgiks see on luule, mis taotleb tõelisi kontakte ja tungib pidevalt peale retooriliste pöördumistega
oli neil mehe pea. Tuntuim sfinksi kuju on Chephreni sfinks, mis asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Hiljem laenati sfinksi-taoline olend tegelasena arhailise perioodi kreeka mütoloogiasse. Kreeklased nimetasid teda Sphinxiks. Kreeka käsitluses muundus mehe pea naise omaks, lisandusid naiserind ja tiivad. Siidiussid on putukavastsed, kelle valmistatud kiududest kootakse siidriiet. Siidiuss on kodustatud putukas, kes looduses läbib samad etapid nagu kõik liblikad – muna, röövik, nukk ja täiskasvanud liblikas. Siid pärineb nuku kookonist ning enamus putukatest ei ela üle nuku staadiumit, kuna nad aurutatakse või kuivatatakse elusalt oma kookonis. 0,45 kg siidi tootmiseks sureb umbes 3000 siidiussi. Siidi tootmisel kasutatakse mitut liiki siidiusse. Tegelikult ei ole tegemist usside, vaid röövikutega, kellest kooruksid liblikad. Siidiussidel on paar süljenäärmeid, mis toodavad läbipaistvat, kleepuvat vedelikku, mis õhuga kokku
keskendub kool putukatele), okasnahksed. Putukate areng: Putukad arenevad kolme tääbiliselt: moondeta (väga ürgsed putukad, soomukad(majasoomukas), vaegmoondega (muna- vastne-(kestumised)- valmik). Vastse ja valmiku erinevus (vastsel erinev kehalülide arv, tiibade puudumine või osaline areng, sugunäärmete talitlus)- prussakad, tarakanid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng- (muna-vastne-nukk-valmik). Osa nukke on ka liigutusvõimega. Täismoondega- mardikad, liblikad, kärbsed (mardikavastne on tõuk, liblikavastne on röövik, kärbsevastne on vaglad), veel kirbud, sipelgad, mesilased. Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1.) väheneb konkurents elupaigale (kulles ja konn), toidule. 2.) moondega areng soodustab levikut (karbid ise on paigal, vastsed aga ujuvad ja parasiteerivad kaladel). 3.) moondega areng võimaldab pikendada eluiga (ühepäevikulised- elavad mõned päevad, vastsed
polmeraasahelreaktsioonis, on koostatud publitseeritud jrjestuste phjal, mis ei pruugi adekvaatselt kajastada mittekultiveeritavate bakterite jrjestusi. Polmeraasi ahelreaktsiooni kigus vivad tekkida kimeersed produktid. Mikroobikoloogias kasutatavate molekulaarsete meetodite esmased kasutajad olid Carl Woese ja Norm Pace. Nide: Erinevate koosluste mitmekesisuse vrdlus Akumulatsioonikverad 1.Michigani taimed 2.Costa Rica linnud 3.Mikroobikooslus inimese suust 4.Costa Rica liblikad 5.Vihmametsade mulla mikroobikooslus Kui akumulatsioonikver lheneb platoole (niteks jooned 1 ja 2), siis on koosluse liigiline mitmekesisus hsti kirjeldatud st. isegi kui jtkata uurimistd, siis uusi liike tenoliselt ei leita ja mitmekesisuse hinnang ei muutu. Kui akumulatsioonikver on sirge (niteks joon 5), siis uurimist kigus tuleb kogu aeg uusi liike juurde Hinnanguliselt on bakterite liikide arvuks 1 ml-s ookeani vees 160 liiki, 1 g mullas 6400-38000 liiki, olmereovees 70 liiki
ma ei joo ei suitseta ega ropenda enam ! ;D P*utsi koni kukkus viina pitsi ;D Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööd minna, kui sul on eesmärk, mille poole püüelda, kui sul on unistused, mille nimel elada The day was come. Run away. Kui annan sulle hinge ei taha vastutasuks tühjust... Suudlus peab olema niisugune, et aeg peatub. nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb su süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. Viha teeb meist inimesed, kes me pole. Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. Olen väsinud KÕIGEST sellest. Tahan minna lihtsalt. Ära.
muna -> vastne - [kestumised] > valmik Erinevused vastse ja valmiku vahel vaegmoondega arengus : * erinevus keha proportsioonides ja lülide arvus * sugunäärmete areng * teatud kehaosade puudumine (tiivad) Vaegmoondega arenevad : prussakad, täid, lutikad, tirtsud, ritsikad. Täismoondega areng : muna -> vastne -> nukk -> valmik Nuku ja valmiku erinevus täismoondega arengus : * nukk on ümbritsetud kestaga * nukul pole aktiivset liikumisvõimet * nukk ei toitu Täismoondega arenevad : * liblikad, kiletiivalised, kahetiivalised, kirbud, mardikalised. NB! kärbeste vastsed on vaglad, mardikate vastsed on tõugud. Moondega arengu bioloogiline tähtsus : * väheneb konkurents toidule(röövik sööb haljasmassi, liblikas nektarit) * väheneb konkurents elupaiga suhtes (kullesed vees, konnad maal ja vees) * soodustab organismide levikut (suguküps karp liigub aeglaselt, vastne aga ujub ja parasiteerib kaladel. * soodustab ebasoodsate tingimuste üleelamist (nukustaadium soodustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
