. *Def Päratu integral on koonduv, sel korral kui tema vastus on lõplik: f ( x)dx < (lõplik!)=> kui see a tingimus ei ole täidetud, on lõpmatus või ei eksisteeri, siis int on hajuv. *Def kui int on koonduv , siis on ta absoluutselt koonduv, kui aga haujv, siis tingimisi koonduv. *Lause f(x) g(x)=> f ( x)dx g ( x)dx : kui a a parempoolne koonduv siis ka vasak, kui vasak haujv, siis ka parem. *Kui päratud int on koonduvad, siis vastava tõkestamatu kujundi pindala on lõplik,
Häädemeeste Keskkool Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord 1. Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid 3 2. Spektraalanalüüs 6 3. Kasutatud kirjandus 9 Spekter, spektraalaparaadid, spektrite liigid. 17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Ma...
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda taj...
kumulatiivsed protsessid ja .. Peamised ideed - Mitte-terve konkurents tuleneb mingisugustest eelistest - Viib oligopolistilise turuni o Dumping o Ennetemine ülisuured investeeringud et teised ei saaks tulla - Valitsuse panus o Protektsionism o Spill-over Poliitiline mõju - Valitsuse roll - Oligopolistiline turg - Tehnoloogia o Tekitab arengut, möödaminek - Majanduskasv o Koonduv majandus kasvab vaesemates piirkondades kiiremini ja nad jõuavad järgi o Lahknev - investeerides haridusse, loodusesse jne arened kiiremini kui vaesed riigid ja lähed eest ära Poliitilise süsteemi mõju majandusele II Ms järgne aeg (sisuline) - Lääs vastastikune sõltuvus - Ida sõltumatus - Lõuna sõltuvus GATT - GATT ja ITO WTO - Keha GATTile - 164 liiget sh Euroopa Liit
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine
sellist jada elementi xn , millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad
Tõkestamata hulgad on lõpmatud vahemikud. arvu a ümbrusesse (a , a + ). Jada piirväärtust tähistatakse lim x n = a
2. Sõnastada arvu -ümbrus, arvu parem- ja vasakpoolne ümbrus. 11. Koonduva jada ja hajuva jada mõiste.
kuitahes v aikese positiivse arvu korral saab n aidata sellist suuruse x v a Koonduv jada- lõplikku piirväärtust omav jada. Hajuv- mitteomav.
a
rtust, millest alates k oik j argnevad muutuva suuruse v a artused kuuluvad 13. * Öeldakse, et jada (Xn) on tõkestatud, kui leidub selline arv M>0, et |Xn|
arvu a u mbrusesse (a - , a + ), st rahuldavad v orratust |x - a| < .
Peegeldumine Langemisnurk on nurk pinna ristsirge ja langeva kiire vahel. Peegeldumisnurk on nurk pinna ristsirge ja peegelduva kiire vahel. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on samad. Peegeldumisseadus: Langemisnurk = Peegeldumisnurk. Paralleelne valgusvihk jääb peale peegeldumist paralleelseks, hajuv hajuvaks ja koonduv koonduvaks (kuni muutub ühtseks). = Kumerpeegel Kumerpeegel on mingi ringi osa. Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust. Peegeldumist, kus peegeldunud valgus levib erinevates suundades nim. hajusaks peegeldumiseks. Pindu, millel toimub hajus peegeldumine nim. matt pindadeks. Pindu, kus toimub kindlasuunaline peegeldumine nim. Peegelpindadeks. Valgust millel puudub kindel suund nim. hajusaks valguseks. Nägemine
Muutuv suurus "läheneb miinus lõpmatusele", x - , kui mistahes M > 0 korral muutuja kõik järgnevad väärtused, alates mingist väärtusest, rahuldavad võrratust x < - M . Jada, millel on lõplik piirväärtus nim koonduvaks jadaks, millel ei ole nim hajuvaks jadaks. Jada nim ülalt tõkestatuks kui keidub arv M, et iga xnM (n-N) Jada nim tõkestatuks kui leidub selline arv M0, et IxnIM (n-N) (iga koonduv jada on tõkestatud) jada, mis saadakse jadast mingi lõpliku või lõpmata hulga jada elementide väljajätmisel, nim selle jada osajadaks Bolzano-Weierstrassi teoreem: igast tõkestatud jadast saab eraldada koonduva osajada Cauchy kriteerium: jadal on lõplik piirväärtus parajasti siis, kui vastavalt igale + arvule leidub niisugune naturaalarv n0 ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus Ixn+p-xnI
Viimane tingimus on täidetud siis, kui nende jõudude mõjursirged lõikuvad ühes punktis. Võime järeldada, et kolm mitte paralleelset jõudu on tasakaalus on ainult siis: 1. kui nende mõjusiged lõikuvad ühes punktis 2. neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigu suunaga. Jõudude kolmnurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnad olevate jõudude puhul, siis kolm mitte ühes tasapinnas jõudu tasakaalus olla ei saa. Loeng3. Tasapinnaline koonduv jõudude süsteem. Jõudude liitmise geomeetriline meetod ja tasakaalusüsteemis, jõu lahutamine komponentideks. Jõudusi, mille jõud lõikuvad ühes punktis nim koonduvateks. Kuna jõud on libisev vektor, siis saame neid üle kanda mööda mõjusirgeid nende lõikepunkti. Ühte punkti rakendatud kaks jõudu liidetakse jõudude rööpkülliku reegli järgi. Kui on teada, et komponentjõudude F1 ja F2 ja nende vahelise suurused, siis resultantjõu suuruse F võib
26.Kuidas liita kolme mitte ühes tasapinnas asetsevat jõudu, mille mõjusirged on kiivsirged? Rööptahuka reegli abil. F 1 + F 2 + F 3 = F 12 + F 3 = F 27.Mis on jõuhulknurk ja kuidas see konstrueeritakse? Hulknurga reegli abil. F1+ F2+ F3+...+ Fn= = F 12 + F 3 + ... + F n = ...= F 28.Mida nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks? Koonduv jõusüsteem on jõusüsteem, mille jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis. 29.Kas koonduval jõusüsteemil on alati olemas resultant? Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib koondumispunkti. Kui süsteem on tasakaalus on resultant võrdne nulliga. 30.Kuidas leida koonduva jõusüsteemi resultanti? Koonduval jõusüsteemil on resultant, mis võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga ja läbib
Teiseks, õigus kui konkreetne õiguse allikate süsteem; samuti õigus kui antud ühiskonnas selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri “Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm”. Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein. 1.3 Põhivormid Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt, näiteks sirgjoon, ring, hüperbool. Seaduspäratuid jooni ei ole võimalik matemaatiliselt üheselt kirjeldada. Pind on kolme punkti omavaheliselt ühendamisel joonega tekkiv vorm, kui punktid ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu
Terve sõna peegelpildis. 5 Vihmasel ööl on maantee autotuledes juhile halvasti näha. Miks? Tee on märg, veelt peegeldub valgus paremini tagasi. Õues pime, maantee tume, läbi vihmapiiskade ei tungi valgus nii kergelt. 6 Järve kaldal seisev inimene näeb veepinnal Päikese kujutist. Kuidas nihkub see kujutis, kui inimene läheneb veepiirile? 7 Millisel juhul võib saada tasapeegliga tõelise kujutise? Kui peeglile suunata koonduv kiirtekimp 8 Miks me näeme lõkke ääres olles teisel pool lõket asuvaid esemeid võnkuvat? Kuumus 9 Läbipaistva plastikutüki sees on silindriline tühik, nagu näidatud joonisel. Milline on õige valguskiire käik? Punktiir näitab pinnanormaali kiire langemispunktis. Miks tasapeegliga seinale tekitatud "päikesejänku" on samade mõõtmetega kui peegel? Kuna tasapeegel tekitab näiva kujutise. Lõikuvad kiirte pikendused. Ülesanded
naabruses asuva tähe plahvatusl). Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike), mis tähendab, et vallandus H aatomite liitumine ja He moodustumine suure rõhu ja kõrge temperatuuri all. Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi temperatuuri vertikaalse profiili muutusi parasvootme suvepaeva jooksul-ohutemp ööpaevane koikumine suureneb tunduvalt maapinna lahedal. Mulla, maapinna ja maalahedase ohukihi temp jarjest kasvab paevajooksul, kuni saavu...
Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F1) = F1*l Sisejõude mingi konstruktsioonielemendis läbiva pinna ulatuses määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal ,et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti Mis on koonduv jõusüsteem? tasakaalus. Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
kujundite alusel. Mõtlemine tekib meelelise tunnetuse pinnal, kuid eeldab irdumist meelelistest tunnetusest. Analüüs nähtuse jagamine komponentideks Süntees üksikute tunnuste ja osiste liitmine Üldistamine oluliste tunnuste leidmine Võrdlemine nähtuste kõrvutamine, ühisuste ja erinevuste leidmine 1) Mõtlemise liigid *teoreetiline *praktiline Diskursiivne teadlik Intuitiivne - alateadlik 2)Mõtlemise liigid Divergentne lahknev, hargnev Konvergentne - koonduv Produktiivne uue idee leidmine Reproduktiivne vana nägemine uues valguses Probleeme mõtlemises *Mõtlemise heterogeensus *Teadvuse osa mõtlemises *Mõtlemise ja kirjaoskuse seotusest *Kokkulangevused lapse mõtlemises ja mõtlemise ajaloolises arengus *Animism kalduvus pidada esemeid elusateks *Worf Sapir'i hüpotees mõtlemise keelelisest relatiivsusest EMOTSIOONIDE MÕISTE JA LIIGID; MEELEOLU, AFEKT, KIRG
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
kui suunad on vastupidised. 7. Mis on jõupaar? Kahe võrdvastupidise parelleeljõu poolt moodustatud jõusüsteem 8. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari moment on võrdne ühe jõu ja jõupaari õla korrutisega. M(F 1) = F1*l F1 F2 l 9. Mis on koonduv j õusüsteem? Koonduvas jõusüsteemis kõikide süsteemi moodustavate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes punktis 10. Koonduva j õusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. Jõusüsteemi tasakaaluks piisab, kui jõudude geomeetriline summa on null (s.t. süsteemi jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. 11. Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese?
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementa...
X iga element kuulub v¨ahemalt u ¨hte hulkadest Bj , j ∈ N∗ . J¨arelikult X = ∪j∈N∗ Bj ning { Bj | j ∈ N∗ } on l˜oplik v˜oi loenduv osahulk kattele A. 7.2 Kompaktsus loenduva baasiga ruumides 73 Lemma 7.3 Kui X rahuldab esimest loenduvuse aksioomi, siis j¨argmised tingimused on samav¨ a¨ arsed: 0 1 iga l˜opmatu alamhulk ruumist X omab piirpunkti; 20 igal jadal ruumist X leidub koonduv osajada. T˜oestus. 10 =⇒ 20 . Eeldame, et ruumis X kehtib tingimus 10 . Valime jada ξ = {xn }n∈N ruumi X elementidest. N¨aitame, et jadal ξ leidub koonduv osajada. Kui jadas ξ on ainult l˜oplik arv erinevaid elemente, siis temast ilmselt saab eraldada koonduva osajada. Kui jadas ξ on l˜opmatu arv eri- nevaid elemente, siis saab temast eraldada osajada, mille k˜oik elemendid on erinevad. Seet˜ottu v˜oime eeldada, et jada ξ elemendid on k˜oik erinevad.
(Negatiivsed väärtused, Asümmetriline jaotus) Kasutada harva! Control muutuja suhe independent/dependent muutujasse: Kontrollmuutuja (n. tööstusharu, ettevõtte suurus) peab omama mõju vaadeldavat nähtust mõjutavaile muutujatele/praktikatele Pole vaja, kui valdkond on uus. Mõõdikud: • Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. • Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. • Raskused parima mõõdiku valimisel. – Mõõdiku koonduv valiidsus. Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma – Mõõdiku hajuv valiidsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta iseenesestmõistetavalt üksteise valiidsust. Rahvusvaheline küsimustik – ekvivalentsuse probleem: • Funktsionaalne ekvivalentsus – funktsionaalne kasutatavus peab olema samaväärne. N. ratta kasutamine: Austraalia – puhkus/sport, Vietnam – põhiline transpordivahend • Kontseptuaalne ekvivalentsus. N
isiksusejoontest (traits). Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. ”beta press” vs ”alfa press”. Kurt Lewin. Väljateooria. Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). ”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos.
tähistatakse järgmiselt: x → ∞ või lim x = ∞ Muutuv suurus x läheneb miinus lõpmatusele, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral saab näidata sellist suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused kuuluvad miinus lõpmatuse ümbrusesse (−∞, −M), st rahuldavad võrratust x < −M. Sellise piirprotsessi tähistusviis on x → −∞ või lim x = −∞ . 7. Defineerida reaalarvude jada piirväärtus. Milline jada on koonduv ja milline jada on hajuv? (lk 4) Arvu a nimetatakse reaalarvude jada x1, x2, x3, . . . piirväärtuseks, kui iga kuitahes väikese positiivse arvu ε korral saab näidata sellist jada elementi xn, millest alates kõik järgnevad jada elemendid kuuluvad arvu a ümbrusesse (a − ε, a + ε). Jada piirväärtuse kirjutusviis on järgmine: xn → a või lim xn = a 8. Defineerida funktsiooni piirväärtus. (lk 5)
1. Teoreetilise mehaanika aine. Teoreetilise mehaanika osad (staatika, kinemaatika, dünaamika, analüütiline mehaanika). Insenerimehaanika. *Mehaanika on teadus reaalsete objektide liikumisest. * Teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, mis uurib absoluutselt jäikade kehade paigalseisu ja liikumist nendele kehale rakendatud jõudude mõjul. Absoluutselt jäigaks kehaks nimetame keha, mille kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumatult kehale toimivatest välismõjutustest (jõududest). *Seega: absoluutselt jäigas kehas ei toimu iialgi mitte mingisuguseid deformatsioone. On aga selge, et absoluutselt jäiga keha mõiste on abstraktsioon, sest kõik reaalsed kehad tegelikult ikkagi deformeeruvad välisjõudude mõjul. Igapäevases praktikas me aga näeme, et rakendatud jõudude toimel on need deformatsioonid üldiselt väga väikesed ja paljudes ülesannetes võib nad esimeses lähenduses jätta arvestamata. See asjaolu õigustabki jäiga keha kasutami...
Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurini 200 C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja 8. Mis on koonduv jõusüsteem? jahutamises (tavaliselt õhus). Ühtlustuvad sisepinged, suureneb sitkus ja väheneb Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. mõnevõrra kõvadus. 9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.
teineteisest kaugusel l. F1 = - F2 F1 IIF2 Jõupaar ei moodusta tasakaalustatud süsteemi ning jõupaarimõjul keha teostab pöörlemisliikumised. 7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine). Jõupaari momendiks nim tema ühe jõu mooduli ja jõupaaariõla korrutist. Jõupaari õlg on minimaalne kaugus paari moodustavate jõudude vahel M = ±F l 8. Mis on koonduv jõusüsteem? Ühes punktis lõikuvate jõudude süsteemi nim koonduvaks jõusüsteemiks 9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused. Resultantjõud peab tulema 0. Koonduva jõusüsteemi tasakaalustamiseks peab viimase jõuvektori lõpp jõudma esimese jõuvektori alguspunkti n F = Fi = 0 i =1 n n n F x = Fix = 0; F y = Fiy = 0; F z = Fiz = 0
Maailma korraldamiseks on inimene loonud mõisted. Osa neist on täpselt defineeritud, teised laiemad, hõlmates hulka erinevaid, kuid millegi poolest lähedasi objekte. Mõistete paljusus tingib vajaduse neis organiseerida, luues teatud süsteemid. Üks võimalus on kategoriseerimine, nt ükskõik kui erinevad jõed on ikka jõed. Teine võimalus on mõistete paigutamine hierarhiasse, kolmas prototüüpide kasutamine. Mõtlemise liigid: a) konvergentne e. koonduv: vajatakse probleemide puhul, millel on üks (või mõni üksik) lahendus b) divergentne e. hargnev: lahendusi võib olla palju Mõtlemine kui protsess. Mõtlemist võib defineerida ka kui ülesannete lahendamist. Kui lahenduse leidmisel kasutatakse eelnevaid kogemusi, on tegemist taastava e. reproduktiivse mõtlemisega; kui üritatakse leida uusi teis, on tegemist loova e. produktiivse mõtlemisega. Probleemilahenduse etapid: a) ettevalmistav, kus õpitakse probleemi tundma
-n ehk valem, mis võimaldab leida y-i väärtuse igal ajaperioodil, kusjuures see funkt. peab olema kooskõlas def.võrr.-iga ja altingimustega. yt+1+ayt=c , yt=A(-a)t + c/(1+a) (a-1) , yt=A(-a)t +ct= A+ct (a=-1) Määratud lahend: yt=(yo- c/(1+a)) (-a)t + c/(1+a) , yt=yo +ct *Tasakaalu dünaamiline stabiilsus ... sõltub avaldisest Ab t. Küsimuseks, kas yc0, kui t. Ajagraafik on mitteostsilleeruv kui b>0, ostsilleeruv kui b<0, hajuv kui |b|>1, koonduv kui |b|<1. b=1 koonduvust tasakaaluväärtuseks ei anna. *Ämblikuvõrgumudel: 1 hüvisega turu mudel. Qs on f.-n mitte hinnast vaadeldaval perioodil vaid sellele eelneva perioodi hinnast. Qs,t+1=S(Pt) ehk Qs,t=S(Pt-1), nõudlusf.-n Qdt=(Pt). Turu mudel: Qdt= Qst , Qdt=-Pt , Qst=-Pt-1 . Vastav dif.võrr.: Pt+Pt-1=+ Pt+1+ (/)Pt = (+ )/ , Pt=[P0- ( +)/( +)] (-/ )t + [(+ )/ (+ )] *Mittelineaarsed diferentsvõrrandid: Üldkujul esitatavad valemiga yt+1=f(yt)
Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema arengu käigus planeedid
o Dumping o Ennetamine Valitsuse panus o Protekstionism o Spill-over Poliitiline mõju Valitsuse roll Oligopolistiline turg Tehnoloogia o Tehnoloogia areng o Toomise organiseerimine o Globaliseerumine o Tööjaotus o Piiratud juurdepääs o Tehnoloogiline möödaminek (leapfrog) o Liidripositsioon Majanduskasv o Koonduv o Lahknev Socrates Poliitökonoomia soovib majandust ja poliitikat ühendada Riiki iseloomustab (Gilpin) hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine. (turg by gilpin) USA süsteemi iseloomustavad aktsionäride (shareholder) huvid. Vähene riigi roll on iseloomulik USA ja Saksa süsteemile Üldine arusaam 1980ndatel, kuidas arengumaad peaksid arenemise nimel tegutsema on tuntud kui Washingtoni konsensus
Me õpime seda näit. matemaatika kaudu. Analüütilist, diskursiivset, loogilist mõtlemist arendatakse aja jooksul. Lahendite arvu järgi liigitades saame: · Divergentne e hargmõtlemine kasutatakse nende probleemide lahendamisel, mille puhul võib lahendusi olla palju. Loovus on enamasti seotud just divergentse mõtlemisega, sest midagi uut otsides ei saa silmas pidada vaid ühte kindlat lahendust. · Kovergentne e koonduv mõtlemine- kasutatakse nende probleemide lahendamisel, millel on üks lahend - matemaatikaülesanded, faktikeskseid teadmisi eeldavad küsimused, intelligentsus-testid. Suundumuse põhjal kas teooriale või praktikale liigitatakse: · Teoreetiline mõtlemine - suunatud objektide vaheliste seoste avastamisele. · Praktiline mõtlemine - seotud eesmärgi püstitamise, plaani väljatöötamisega, tegutsemisega.
Laps läheb naise venna juurde ehk keegi on genitor ja keegi teine on pater. Abielu Goodenough'i järgi: leping, mis sätestab seksuaalse juurdepääsu partnerile. E.A.Hoebel: ,,Abielu on sotsiaalsete normide poolt loodud institsioon..." (leping mitte ainult kahe inimese, vaid terve kogukonna vahel.) Hiina antropoloog Cain Hua ja L-Hiina Yunnani provintsi Na kultuur: abielu seal ei eksisteerivat. Tuumikperekond (nukleaarperekond): mees, naine, lapsed. Matrifokaalne perek: ema ümber koonduv perekond. Naine kasvatab lapsi koos oma õdedega jne, mehel pole kogustust last kasvatada, kuid nad millegagi siiski varustavad. Mehed on vastutavad ühiskondlikul tasandil. Nt: Irokeesid ja matroonide võim. Kariibimere äärsetel aladel on seda samuti uuritud. 12 Avunkulaat: P-Am, Okeaania, Fidzi, Tonga, Aafrika. · R. Radcliffe-Brown ja L-Aafrika ba thanga rahvas: naise venna ja naise poja erisuhted. Poeg võin näiteks onu karjast võtta kõige parema looma
n > n0 (3b - a)/2 < yn < (a + b)/2 xn yn (n > n0 (a + b)/2 < xn yn < (a + b)/2) (a + b)/2 < (a + b)/2. Oleme saanud vastuolu, mis on tingitud vastuv¨aitelisest oletusest. J¨arelikult, a b. Lause 5. Kui jadadel {xn } ja {yn } on sama piirv¨a¨artus a ning xn zn yn , siis ka jada {zn } on koonduv samaks piirv¨a¨artuseks, st xn a yn a xn zn yn zn a. T~ oestus. Kui > 0, siis xn a (n1 = n1 () N : n > n1 |xn - a| < ) n0 =max{n1 , n2 } yn a (n2 = n2 () N : n > n2 |yn - a| < ) 35 (n > n0 |xn - a| < |yn - a| < )
a0 osasumma, st. kui 0 = , n = a n , n = bn . 2 30 Kordamine eksamiks aines matemaatiline analüüs II (2004/2005 õa kevad) §7. FOURIER' INTEGRAAL Def. Öeldakse, et funktsioon f on absoluutselt integreeruv kogu arvsirgel, kui päratu integraal f (x ) dx on koonduv. - Def. Kui funktsioon f on absoluutselt integreeruv kogu arvsirgel, siis integraali [a( y )cos yx + b( y )sin yx]dy , 0 (10) kus
saldavad väävliühen- kui juua suurepärast veini viletsast deid. Kas see on ohtlik? klaasist. 20kroonine klaas 500kroo- Vääveldioksiid (SO2) on veinival- nise veini jaoks ei sobi. Veiniklaas mistamisel põhiline antiseptik. Se- olgu suur, õhuke ja pealt koonduv. da võidakse lisada enne käärimist Kõige kuulsamaid ja hinnatumaid – et tappa sellega looduslik met- Eestis saadaolevaid veiniklaase too- sik pärm, mille tegutsemise tule- dab Austria firma Georg Riedel. Ta mus on kunstpärmiga võrreldes et- on töötanud välja eri veinitüüpidele
- Henry Murray personoloogia. Murray käsitlus vajadustest. "beta press" vs "alfa press". Kurt Lewin. Väljateooria. - Miller & Dollard. Psühhoanalüüsi ja biheiviorismi integratsioon. Ajejõud (drives) ja nende vähendamine (reduction). - Raymond Cattell. Faktoranalüüsi arendamine. Idee käitumise matemaatilisest ennustamisest. Erinevat tüüpi omaduste eristamine (dünaamilised jooned, võimed, temperamendijooned). - "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). - Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. - Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos.
1 1 1 1 1- + - + ... = (-1)k+1 2 3 4 k=1 k rahuldab m~olemat teoreemi 1 eeldust, sest 1 1 1 1> > ... > > > ... 2 k k+1 1 ja lim= 0 ning j¨arelikult on koonduv. k k 8.5 Vahelduvate m¨ arkidega read. Absoluutne ja tingi- misi koonduvus Selles punktis loobume eeldusest, et rea uk (8.10) k=1 liikmed on positiivsed. M¨arkide jaotus reas v~oib olla u ¨ksk~oik missugune. Nii-
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. ...
ekvivalentsuse probleem · Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. ,,There · Funktsionaalne ekvivalentsus funktsionaalne is always one measure that is a priori better than others" · Valiidsus mõõdik mõõdab mida peab. kasutatavus peab olema samaväärne. N. ratta · Raskused parima mõõdiku valimisel. Mõõdiku koonduv valiidsus. kasutamine: Austraalia puhkus/sport, Vietnam Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma. põhiline transpordivahend ,,Attempting to establish ,,,,convergent validity of a measure of a persons height, for instance, by measuring height with a tape · Kontseptuaalne ekvivalentsus. N. töökoha measure, visual inspection, and asking the subject, and then
~ kui leidub arv M, et iga n N korral xn M. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 11 / 24 Jada piirva¨ artus ¨ Lause Konstantse jada piirva¨ artus ¨ on see konstant. Lause ~ Iga koonduv jada on tokestatud. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 12 / 24 Jada piirva¨ artus ¨ Lause Kui lim xn = a ja lim yn = a ning xn < zn < yn , siis lim zn = a. n n n ~ Toestus. Fikseerime . Vastavalt piirva¨ artuse
Normi ja mittenormi eristus. Psüühika ja käitumise häired. Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad. 3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja. 4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus.
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori lõpp langeb ühte esimese vektori algusega, seega: F1 F5 F2 R=F1+F2+F3+F4+F5 =0 Ehk R=0 F5 F3
kasulikul viisil. Kugi loovat mõtlemist on tunduvalt raskem analüüsida kui probleemide lahendamist ning otsuste langetamist, on leitud kaks loovust iseloomustavat omadust. Kõigepealt on leitud, et loovuse puhul võib rääkida lahknevast ehk divergentsest mõtlemisest. See on nimelt probleemidele või küsimustele ebaharilike, ebatüüpiliste, ent samas mõistlike ja otstarbekate lahenduste loomine. Selle mõtlemise vastandiks on koonduv ehk konvergentne mõtlemine, mille lahendused on traditsioonilised (tüüpilised) ja põhinevad eelkõige teadmistel ja loogilisel järeldamisel. Teiseks loovat mõtlemist iseloomustavaks omaduseks on tema tunnetuslik (kognitiivne) keerukus, mis seisneb ülesannete lahendustes keerukate ja komplekssete signaalide ning mõtlemismustrite eelistamises ja kasutamises. Selline mõtlemine tähendab ka keskmisest märksa kriitilisemat suhtumist lahendatavaisse ülesannetesse.
162 selle liikmete suhtes kehtiv, või rahvusvaheliste või rahvusüleste subjektide suhtes kehtiv õigusnormistik; nt Eesti Vabariigi õigus, Briti Common Law, rahvusvaheline kaubandusõigus; samuti üldine õigusallikate jaotus, nt seadusõigus, pretsedendiõigus, ius respondendi jne. Kolmandaks, õigus kui üksik instituut ehk teatud juriidilise keskmõiste ümber koonduv normistik (nt autoriõigus). Neljandaks nn subjektiivne õigus, mida eriti interdistsiplinaarses kontekstis oleks mõistlik ja põhjendatud nimetada subjekti õiguseks. (Mario Rosentau 2004. aastal kaitstud väitekiri "Õiguse olemus: sotsiaalse käitumise funktsionaalne programm". Rosentau 2004, lk 18-19). Tõdetakse, et õiguses ei ole võimalik rangelt aksiomaatiline süsteem. Aksiomaatilis- deduktiivse meetodi ideaali ei õnnestu õigusteaduses realiseerida. Õigust ei ole võimalik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
