Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused (5)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #1 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #2 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #3 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #4 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #5 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #6 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #7 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #8 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #9 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #10 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #11 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #12 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #13 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #14 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #15 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #16 Rakendusmehaanika eksamiküsimuste vastused #17
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 246 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisiliinu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
doc

Soojustehnika eksamiküsimuste vastused

Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi. Mõõtevahend, mis näitab mõõdetava suuruse väärtust, on mõõteriist. Mõõteriist võib olla otselugemmõõteriist, mille lugemisseadis esitab mõõtetulemuse mõõdetava suuruse ühikutes, või võrdlusmõõteriist, mis hangib mõõtetulemuse mõõdetava suuruse mõõtudega võrdlemise teel (nt lauakaal vihtid

Soojustehnika
thumbnail
9
doc

Eksamiküsimuste(staatika) vastused

Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge ­ on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks ­ nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks? Kui ühe jõusüsteemi saab asendada teise jõusüsteemiga ilma keha liikumist või paigalseisumuutmata, siis need jõusüsteemid on ekvivalentsed. Nt. ( F 1, F 2, ... , F n) ( P 1, P 2, ..., P k) 5. Millist jõusüsteemi võib nimetada tasakaalus olevaks jõusüsteemiks? tasakaalus (o

Insenerimehaanika
thumbnail
11
docx

Ärieetika eksamiküsimuste vastused

1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised p

Ärieetika
thumbnail
11
docx

Ärieetika eksamiküsimuste vastused

1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted · toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? ·

Ärieetika
thumbnail
22
docx

Ärieetika eksamiküsimuste vastused

1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? te

Ärieetika
thumbnail
14
doc

Dünaamika eksamiküsimuste vastused

Kordamisküsimused Dünaamika eksamiks 1. Sõnastada dünaamika I aksioom. I aksioom. Inertsiseadus. Punktmass, millele ei mõju jõudusid, säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei sunni teda seda olekut muutma. Masspunkti kiirendus erineb nullist ainult siis, kui sellele punktile on rakendatud mingi jõud. 2. Sõnastada dünaamika II aksioom. Kirjutada ka valem. II aksioom. Dünaamika põhiseadus. Punktmassi kiirendus on mõjuva jõuga võrdeline ja samasuunaline, võrde-teguriks on punkti mass. F= ma (P=mg) 3. Sõnastada dünaamika III aksioom. III aksioom. Mõju ja vastumõju seadus. Kaks masspunkti mõjuvad teineteisele jõududega, mis on moodulilt võrdsed ja suunalt vastupidised, nende mõjusirged kattuvad. F1 = F2 ning F1=- F2 Seejuures tuleb silmas pidada seda, et need jõud on rakendatud erinevatele kehadele 4. Sõnastada dünaamika IV aksioom. Kelle nime see aksioom

Dünaamika
thumbnail
11
doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas ­ lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas

Agrokeemia
thumbnail
12
doc

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

MASINATEHNIKA MHE0061. EKSAMIKÜSIMUSED. 1. Mis on sideme- e. toereaktsioon? Sidemereaktsiooniks (toereaktsiooniks) nimetatakse jõudu, millega side takistab keha liikumist. 2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu? Jõud on vektoriaalne suurus, teda iseloomustatakse arvväärtuse, rakenduspunkti ja suunaga. 3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused. Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. 1.Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad kahel koordinaatteljel ja kõikide jõudude momentide algebraline summa suvalise punkti suhtes võrduksid nulliga. 2. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et kõikide jõudude

Masinatehnika



Lisainfo

Siit leiad vastused järgmistele eksamiküsimustele:

1. Mis on sideme- e. toereaktsioon?
2. Milliste parameetritega iseloomustatakse jõudu?
3. Tasapinnaline jõusüsteem ja selle tasakaalustamiseks vajalikud tingimused.
4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod.
5. Kahe paralleelse jõu resultant ja kese.
6. Mis on jõupaar?
7. Jõupaari moment (skeem, arvutamine).
8. Mis on koonduv jõusüsteem?
9. Koonduva jõusüsteemi tasakaaluks vajalikud tingimused.
10. Jõusüsteemi resultant.
11. Jõu moment punkti suhtes (skeem, arvutamine).
12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus.
13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil.
14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?
15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad.
16. Mis on materjali väsimus?
17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid.
18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.
19. Staatiline pinnamoment.
20. Pinna inertsimomendid.
21. Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid.
22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus.
23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivaid sisejõud?
24. Deformatsioonide liigid (nende skeemid).
25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.
26. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud.
27. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele?
28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus.
29. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel.
30. Hooke’i seadus tõmbel.
31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel.
32. Lõikepinge. Tugevustingimus lõikel.
33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel.
34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine.
35. Normaal- ja nihkepinge koosmõju. Tugevusteooriad.
36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus.
37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid).
38. Mis on detaili nimimõõde ja tegelik mõõde?
39. Mis on mõõtme piirhälbed?
40. Lõtkuga, pinguga ja siirdeistu selgitus (skeemid).
41. Kujutolerantsid. Pinnakaredus.
42. Liited. Üldiseloomustus.
43. Neetliited. Konstruktsioon ja arvutus.
44. Tihvtliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
45. Liist- ja kiilliited. Liigitus ja tugevusarvutus.
46. Hammas- ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus.
47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad.
48. Keermesliited. Üldiseloomustus.
49. Tõmbe- ja põikjõuga koormatud poldi arvutus.
50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid.
51. Keevisliidete arvutus.
52. Klemmliited. Konstruktsioon ja arvutus.
53. Garanteeritud pinguga (press)liited.
54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus.
55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus.
56. Liugelaagrid. Laagerduse tööfaasid ja hõõrderežiimid.
57. Veerelaagrite tüübid, tähistus ja koostisosad. Veerekehad.
58. Veerelaagrite valik staatilise ja dünaamilise kandevõime alusel.
59. Hammasülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus.
60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus ja arvutus. Jõud ülekandes.
61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete arvutus.
62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid.
63. Kettülekanded. Üldiseloomustus, eelised, puudused.
64. Vedrud. Liigitus ja kasutusalad.
65. Reduktorid. Tüübid ja üldiseloomustus.


Meedia

Kommentaarid (5)

taavi219 profiilipilt
simbad meresõitja: mis toimub? 100p mitte millegi eest? wordis on mingi jama, ei näe emmigi
20:08 08-12-2014
KasparReinson profiilipilt
KasparReinson: Väga hea materjal,aitas väga
11:05 21-10-2014
DRNight profiilipilt
DRNight: Sisu ei ole nähtav
13:06 22-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun