Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatiline analüüs 1 (0)

1 HALB
Punktid
Reaalarvu a absoluutväärtuseks nim mittenegatiivset reaalarvu IaI, mis on defin seosega IaI=a, kui a≥0,,-a, kui a˂0
Arvu a ε ümbruseks, kus ε > 0, nimetatakse hulka Uε(a)
Reaalarvu a parempoolseks ε ümbruseks, kus ε > 0, nimetatakse hulka [a; a + ε)
Suuruse +∞ M-ümbruseks, kus M > 0, nimetatakse vahemikku (M;+∞).
Kui M > 0, siis ∞ M-ümbruseks nim ühendit (-∞;-M) ja(M∞)
Muutuvat suurust nimetatakse tõkestatuks, kui leidub niisugune konstant M˃0, et kõik muutuva suuruse väärtused, alates mingist väärtusest, täidavad tingimust , s.t. .
FUNKTSIOON:. . Kui muutuja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Esitusviisid: Tabel, Analüütilisel kujul esitatud funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi kõigi väärtuste hulka, mille korral see valem on määratud.; F.gaafikuks nim punktihulka
Kui hulga X igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud ühe muutuja funktsoon , kui aga hulga X igale elemendile on vastavusse seotud vähemalt üks hulga Y element ja vähemalt ühele hulga X elemendile on vastavusse seatud mitu elementi hulgast Y, siis hulgal X on määratud mitmene funktsioon
Argumendi x muutumispiirkonda X nimetatakse funktsiooni y määramispiirkonnaks.
Funktsiooni väärtused, mis vastavad kõigile argumendi väärtustele piirkonnas X, moodustavad funktsiooni muutumispiirkonna.
Funktsiooni nimetatakse paarisfunktsiooniks kui x-X kehtib võrdus f(-x)=f(x) ja paarituks kui x-X ja f(-x)=-f(x)
F.nim perioodiliseks, kui leidub konstant T≠0, et iga x-X korral kui x + T kuulub X-i kehtib f(x + T) = f(x). Vähimat sellist positiivset konstanti T, kui selline leidub, nimetatakse funkts f perioodiks .
Liigitus: Funktsiooni f(x)nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus, ja kahanevaks, kui igale suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Seega kui, kus , siis kasvava funktsiooni puhul, ja kahaneva funktsiooni puhul
Funts.y=f(x) pöördfunktsiooniks nim funkts y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x)
Funkts.f on esitatud võrrandi F(x,y)=0 abil ilmuatamat kujul, kui x-X, F(x,f(x))=0. Punktihulka x,y nim võrrandiga F(x,y)=0 ilmutamata kujul antud funkts graafikuks.
Funkts Y=f(x) esitust kujul x=φ(t) ja y=ψ(t)=X ja t-T(f(φ(t))=ψ(t)) nim funkts parameetriliseks esituseks
Funkts parameetriline esitus: On antud kaks võrrandit
kus t omandab kõik väärtused lõigult . Igale t väärtusele vastab üks x väärtus ja üks y väärtus ( eeldusel , et funktsioonid
ja
on ühesed). Kui x ja y väärtusi vaadelda punkti koordinaatidena xy-tasandil, siis igale t väärtusele vastab tasapinna üks punkt. Kui t muutub väärtusest
väärtuseni , siis see punkt kujundab mingi joone tasandil. Võrrandeid x=…;y=… nimetatakse selle joone parameetrilisteks võrranditeks, muutujat t nimetatakse parameetriks.
Elementaarfunktsiooniks nim funkts, mis on saadud põhilistest elementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsiooni moodustamise teel.: konstantne , astme-, eksponent -, logaritm -, trigo -,arkus-, hüperbppolsed-, areafunktsioonid.
n-astme polünoom e täisratsionaalne funkts: Pn(x)=a0xn+a1xn-1+...an-1x+an( a0≠0), a-d on const , n-N, x-muutuja
Algebra põhiteoreem: igal komplekssete kordajatega n-astme polünoomil on n kompleksset 0-kohta x1..
Ratsionaalfunkts e murdratsionaalseks funkts nim kahe polünoomi jagatisena esitatavat funkts-i f(x)=Qm(x)/Pn(x)
Ratsionaalfunktsiooni nim lihtmurruks , kui m˂n, vastasel korral aga liigmurruks
Murdlineaarseks funkts nim funkts kujul a0x+a1/b0x+b1, b0≠0
Algebraliseks funkts nim funkts y=f(x), mis rahuldab võrrandit , kus R(x), Q(x), ... , R(x), S(x) on mingid polünoomid.
Irratsionaalfunkts nim algebralist funkts-i, mis ei ole ratsionaalfunkts
Funktsioone, mis ei ole algebralised nim transtsendentseteks funkts-ideks( nt trigof, ekspoent, logaritmf)
Jadaks nim funktsiooni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N
Arvu a nimetatakse muutuva suuruse x piirväärtuseks, kui iga etteantud kuitahes väikese positiivse arvu
puhul saab näidata sellist muutuva suuruse x väärtust, millest alates kõik järgnevad muutuva suuruse väärtused rahuldavad võrratust .
. Muutuja x läheneb lõpmatusele, kui iga etteantud positiivse arvu M korral saab näidata sellist x väärtust, millest alates muutuja x kõik järgnevad väärtused rahuldavad võrratust .Kui muutuja x läheneb lõpmatusele, siis nimetatakse teda lõpmatult kasvavaks suuruseks ja kirjutatakse : . Muutuv suurus “läheneb pluss lõpmatusele”, , kui mistahes korral muutuja kõik järgnevad väärtused, alates mingist väärtusest, rahuldavad võrratust . Muutuv suurus “läheneb miinus lõpmatusele”, , kui mistahes korral muutuja kõik järgnevad väärtused, alates mingist väärtusest, rahuldavad võrratust .
Jada, millel on lõplik piirväärtus nim koonduvaks jadaks, millel ei ole nim hajuvaks jadaks.
Jada nim ülalt tõkestatuks kui keidub arv M, et iga xn≤M (n-N)
Jada nim tõkestatuks kui leidub selline arv M˃0, et IxnI≤M (n-N) (iga koonduv jada on tõkestatud)
jada, mis saadakse jadast mingi lõpliku või lõpmata hulga jada elementide väljajätmisel, nim selle jada osajadaks
Bolzano-Weierstrassi teoreem: igast tõkestatud jadast saab eraldada koonduva osajada
Cauchy kriteerium : jadal on lõplik piirväärtus parajasti siis, kui vastavalt igale + arvule ε leidub niisugune naturaalarv n0 ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus Ixn+p-xnI˂ε
Arvu b nim funktsiooni f piirväärtuseks punktis a, kui iga +ε korral leidub +δ, et iga x korral, mis tädab tingimust 0˂Ix-aI˂δ, kehtib võrratus .
ehk , kui
Suurust +∞ nim funkts-i piirväärtuseks punktis a, kui iga M˃0 leidub δ˃0, et iga x korral, mis täidab tingimust 0˂Ix-aI˂δ, kehtib võrratus f(x)˃M
Kui funktsioon
läheneb piirväärtusele
argumendi x lähenemisel mingile arvule a nii, et x omandab ainult arvust a väiksemaid väärtusi, siis kirjutatakse
ja arvu
nimetatakse funktsiooni vasakpoolseks piirväärtuseks punktis a. Kui x omandab ainult arvust a suuremaid väärtusi, siis kirjutatakse
ja arvu
nimetatakse funktsiooni parempoolseks piirväärtuseks punktis a.
Funktsiooni nimetatakse
või
puhul lõpmatult vähenevaks, kui
ehk . Funktsioon
läheneb
puhul lõpmatusele ehk
on
puhul lõpmatult kasvav suurus, kui iga kuitahes suure positiivse arvu M korral leidub selline arv , et kõigi arvust a erinevate ja võrratust
rahuldavate x väärtuste puhul kehtib võrratus . Kirjutatakse
ehk , kui .
(Kahe samas piirprotsessis lõpmata väikese suuruse summa, vahe ja korrutis on samuti lõpmata väike suurus selles piirprotsessis. Lõpmata väikese suuruse korrutis tõkestatud suurusega on lõpmata väike suurus. Kahe samas piirprotsessis lõpmata suure suuruse korrutis on samuti lõpmata suur suurus.)
Kui α(x) ja β(x) on lõpmata väikesed suurused piirprotsessis ja lim()α(x)/β(x)=0, siis öeldakse, et α(x) on võrreldes suurusega β(x) kõrgemat järku lõpmata väike suurus selles piirprotsessis (alfa läheb nulliks kiiremini kui beeta)
Lõpmata väikeseid suurusi α(x) ja β(x) piirprotsessisnim ekvivalentseteks selles piirprotsessis ,kui lim()α(x)/β(x)=1
Funktsiooni f(x) nim pidevaks punktis a, kui on täidetud kolm tingimust...
Funktsiooni, mis ei ole pidev punktis a, nim katkevaks punktis a ja nim funkts f(x) katkevuspunktiks
Funkts f(x) katkevuspunkti a nim esimest liiki katkevuspunktiks, kui punktis a eksisteerivad funkts f(x) lõplikud ühepoolsed piirväärtused, kuid seejuures
või pole funktsiooni väärtus punktis
määratud.
Funkts-i katkevuspunkti a, mis ei ole esimest liiki katkevuspunk, nim funkts f(x) teist liiki katkevuspunktiks
Kui argument x muutub (argumendi muudu) võrra ning omandab väärtuse , siis ka funktsioon muutub
(funktsiooni muudu) võrra ja saab väärtuse . Funktsiooni muut .
Funkst -i y=f(x) nim pidevaks paremalt punktis a, kui lim (Δx→0+)Δy=0 ja pidevaks vasakult lim (Δx→0-)Δy=0
Funktsiooni nim pidevaks hulgal X-R, kui ta on pidev hulga X igas punktis ( elementaarfunktsioon on pidev oma määramispiirkonna sisepunktides)
Hulga X - R vähimat ülemist tõket nimetatakse hulga X ülemiseks rajaks ja tähistatakse supX.
Hulga X - R suurimat alumist tõket nimetatakse hulga X alumiseks rajaks ja tähistatakse infX.
Pidevuse aksioom: igal ülalt tõkestatud reaalarvude hulgal on olemas ülemine rada ja igal alt tõkestatud reaalarvude hulgal on olemas alumine rada.
Funktsiooni suurimat ja vähimat väärtust hulgal nimetatakse funktsiooni ekstremaalseteks väärtusteks sellel hulgal. (Lõigul pideval funktsioonil on olemas ekstremaalsed väärtused sellel lõigul. Lõigul pidev funktsioon omab iga väärtust, mis paikneb ekstremaalseteväärtuste vahel.)
Kui joone y = f(x) punkti P kaugenemisel lõpmatusse punkti P kaugus mingist sirgest läheneb tõkestamatult nullile , siis seda sirget nim selle joone asümptoodiks. Vertikaalasümpt: x=a, kaldasümpt: y=kx+b
Funktsiooni tuletiseks punktis a nimetatakse funktsiooni muudu(Δy) ja argumendi muudu(Δx) jagatise piirväärtust, kui argumendi muut läheneb nullile.
Kui funktsioonil f(x) on tuletis punktis a, siis öeldakse, et see funktsioon on diferentseeruv punktis a
Funktsiooni f(x) vasakpoolseks tuletiseks punktis a nimetatakse piirväärtust
ehk
Avaldist f’(x)Δx nimetatakse funktsiooni y = f(x) diferentsiaaliks ehk esimest järku diferentsiaaliks kohal x ja tähistatakse dy või df
Liitfunktsiooniks nim funktsiooni z=g(f(x))
Monotoonne funktsioon on kogu oma määramispiirkonnas kas mittekahanev(monotoonselt kasvav) või-mittekasvav
Polaarraadius-punkti x,y kohavektori pikkus, punkt mis moodustatakse x-teljega positiivses suunas-polaarnurk
Matemaatiline analüüs 1 #1 Matemaatiline analüüs 1 #2 Matemaatiline analüüs 1 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 119 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor leenu53952 Õppematerjali autor
Esimese teooria töö konspekt

Sarnased õppematerjalid

Kollokvium I
4
docx

Kollokvium I

1.1 Funktsioon DEF 1. Kui hulga X igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud funktsioon f, tähistatakse y=f(x) DEF 2. Kui hulga X c R igale elemendile x on vastavusse seatud element y hulgast Y c R, siis öeldakse, et hulgal X on määratud ühemuutuja funktsioon f. [(x, y) I xX ja y=f(x)] DEF 3. Kui hulga X igale elemendile on vastavusse seatud vähemalt üks hulga Y element ja vähemalt ühele hulga X elemendile on vastavusse seatud mitu elementi hulgast Y, siis öeldakse, et hulgal X on määratud mitmene funktsioon f. DEF 4. Funktsioonide y=f(x) (xX) ja z=g(y) (yY ja f(X) c Y) liitfunktsiooniks ehk superpositsiooniks nimetatakse funktsiooni z=g(f(x)). DEF 5. Funktsiooni f, mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti suhtes nim. paarisfunktsiooniks, kui f(-x)=f(x) DEF 6. Funktsiooni f, mille määramispiirkond X on sümmeetriline nullpunkti suhtes nim. paarituks funktsiooniks, kui f(-x)=-f(x) DEF 7. Funktsiooni

Matemaatiline analüüs
Matemaatiline analüüs I 1-kollokvium
12
odt

Matemaatiline analüüs I 1. kollokvium

1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v ∈V seab vastavusse skalaari d(u,v) ∈R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1 ∀u,v∈V d(u,v) ≥ 0; d(u,v) = 0⇔v = u 2 ∀u,v∈V d(u,v) = d(v,u) 3 ∀u,v,w∈V d(u,v) ≤ d(u,w) +d(w,v) Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari ||u|| ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1)∀u ∈ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ⇔ u = 0, 2)∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α| ||u||, 3)∀u, v ∈ V ||u + v|| ≤ ||u|| + ||v|| Punkti ümbrusest võib mõelda kui niisugusest seda punkti sisaldavast hulgast, kus ükskõik mis suunas saab punktist õige pisut eemalduda ilma sellest hulgast väljumata. Punkti ε-ümbrus Hulka Uε(a) := {x ∈ V|d(a, x) < ε, ε > 0} nimetat

Matemaatiline analüüs 1
Matemaatiline analüüs I - I teooria töö
8
docx

Matemaatiline analüüs I - I teooria töö

1. · Arvtelje mõiste ­ Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. · Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vaheline kaugus arvteljel. · Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. o Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. o Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist pooll?

Matemaatika analüüs i
Matemaatiline analüüs II teooria töö
8
docx

Matemaatiline analüüs II teooria töö

1. · Arvtelje mõiste ­ Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. · Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vaheline kaugus arvteljel. · Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | · Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. o Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. o Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist pooll?

Matemaatiline analüüs 2
Matemaatiline analüüs 1-teooria-spikker-kontrolltöö 1-matan
4
pdf

Matemaatiline analüüs 1, teooria, spikker, kontrolltöö 1, matan

Parameetrilisel kujul antud funktsioon Funktsiooni piirväärtuse definitsiooni laienemine juhtudele a = ± ja b = 1.Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda 4.Üksühese funktsiooni ja pöördfunktsiooni definitsioonid. Vaatleme funktsiooni y=f(x). Toome lisaks muutujale x ± absoluutväärtuse Seosed funktsiooni ja tema pöördfunktsiooni ja y sisse ka kolmanda muutuja t. x= (t). Siis saab ka Funktsioonil f on piirväärtus kohal a, kui suvalises piirprotsessis xa, mis omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. määramispiirkondade ja väärtuste hulkade vahel, vastastikune muutuja y avaldada parameetri t kaudu. y = (t). rahuldab tingimust xa

Algebra ja analüütiline geomeetria
Kollokvium I-2012
2
pdf

Kollokvium I, 2012

Teemad: 5. Öeldakse, et { xn} on Cauchy jada ehk fundamentaaljada, kui iga > 0 korral leidub C N, 1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed et iga naturaalarvu n > C ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus |xn+p - xn| < . ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Lause. Jada { xn} koondub parajasti siis, kui ta on Cauchy jada. 2. Funktsiooni mõiste. Reaalmuutuja ühene funktsioon. Määramispiirkond, muutumispiirkond. Jada kuhjumispunktiks nim. arvu, mille igas ümbruseson lõpmata palju vaadeldava jada Paaris ja paaritud funktsioonid. Perioodilised ja antiperioodilised funktsioonid. liikmeid. Pöördfunktsioon. Monotoonsed funktsioonid. Kasvavad ja kahanevad funktsioonid. Lause. Arv a on jada { xn} kuhjumispunkt pa

Matemaatika analüüs i
Matemaatilise analüüsi I kollokviumi vastused
6
pdf

Matemaatilise analüüsi I kollokviumi vastused

1*(Normi ja kauguse def. Näidata, et reaalarvu abs.väärtus rahuldab normi ja aksioome)Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 1). *Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile seab vastavusse skalaari d(u,v), kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). *Lause: Reaalarvu absoluutväärtus rahuldab normi aksioome. Tõestus: 2*( -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused)Punkti - ümbrukseks nim. hulka *Reaalarvu a R korral saame U(a) = {x R|a - < x < a + }. *Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. *Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ), kus > 0. *Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M , ), kus M > 0. *Suuruse miinus lõpmatus ümbruseks nimetatakse suva

Matemaatika analüüs i
Matemaatiline analüüs I 1-kollokvium
10
docx

Matemaatiline analüüs I 1. kollokvium

1* Normi ka kauguse Def. 1o puudu ||f||∞ = sup|f(x)|(x∈X) 5*(Jada definitsioon. Koonduvad jadad , jada piirväärtus. Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈V Koonduva jada piirväärtuse omadused + tõestus) piirväärtuse ühesuse tõestus.jada Jadaks nimetatakse funktsiooni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N seab vastavusse skalaari ¿∨u∨¿ ∈ R , kusjuures on täidetud

Matemaatiline analüüs 1




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun